lina kasvis kui see linti,
kupar otsa kui see kulda,
kiudu selga, kui see siidi.
Sealt mina põimin põlle täie,
sinise seeliku täie,
rohelise ruka täie.
Siis panin vakkaje vajoma,
kaane alla kasvama.
Kasvis kuu, kasvis kaksi,
säält sai Salmi neitsikene.
Tuli kuu kuulamaie,
Salmi karas kammerie.
„Tere Salmi, saksa tütar,
kuldketi kuninga tütar!
Kas sina lähäd kuulegi?“
„Ei mina lähä kuulegi –
kuul on mitmed kurjad meeled:
korra kaob ja tõise kasvab,
korra kaob ära koguni.“
Tuli päeva kuulamaie,
Salmi karas kammerie.
Memm läks Salmilta küsima:
„Tere, Salmi, saksa tütar,
kuldketi kuninga tütar!
Kas sa lähäd päevalegi?“
„Ei mina lähä päevalegi,
päev ju paistab palavasti,
linad liivakul põletab,
rukkid poetab põllulla,
kaerad kaotab põllulla.“
Tuli tähti kuulamaie,
Salmi karas kammerie.
Memm läks Salmilta küsima:
„Tere Salmi, saksa tütar,
kuldketi kuninga tütar!
Kas sina lähäd tähelegi?“
„Jah, mina lähän tähelegi,
tähel on ju täied meeled.“
Viis: Madli Saeale (82 a) (EÜS VIII 290 (19) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles J. Kuusik (H II 33, 542/3 (13) < Äksi khk, Sootaga v, 1889).