HELLAKENE, VENNAKENE, tee mul luuda kuusikusta, kulla luuda kaasikusta, ma lähen merda pühkimaie, mere ääri äigamaie. Mis mina leidsin pühetesta? Leidsin tamme taimekese. Kuhu ma tamme istutin? Istutin ema ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua, tamme, kasva, tamme, taevaasse, pilluta oksad pilvisse!” Tamm ei kasvand, tamm ei jõudnud, tamm ei kasvand taevaasse, oksad ei pilvisse pillutand – tamme hakkas kuivamaie. Kuhu ma tamme istutin? istutin isa ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua, tamme, kasva, tamme, taevaasse, pilluta oksad pilvisse!” Tamm ei kasvand, tamm ei jõudnud, tamm ei kasvand taevaasse, oksad ei pilvisse pillutand – tamme hakkas kuivamaie. Kuhu ma tamme istutin? Istutin venna ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua, tamme, kasva, tamme, taevaasse, pilluta oksad pilvisse!” Tamm ei kasvand, tamm ei jõudnud, tamm ei kasvand taevaasse, oksad ei pilvisse pillutand – tamme hakkas kuivemaie. Kuhu ma tamme istutin? Istutasin õe ilule, isi ruttu laulemaie: „Kasva, tamme, jõua, tamme, kasva, tamme, taevaasse, pilluta oksad pilvisse!” Tamme hakkas kasvamaie, pillutas oksad pilvisse, tahtis taeva laotada. Läksin venna palviille: „Vennakene, hella vella, hakka kirvesta ihuma, tule tamme raiumaie!” Vend tuli tamme raiumaie: tüikapuust sai tünderida, keskelta kena kiriku, ladvast laste lõõri-lauda. Mis jäid üle liistud-laastud, neist saab neiul kihla kirstu.
x
Viis: Kristjan Sepp (EÜS II, 298 (116) < Kodavere khk, Pala v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 326/7 (18) < Torma, 1894).