Viis: Ann Peep (sünd Keerd, 1849 < K-Jaani) (EÜS II 291 (83) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Liiv ja J. Raja, 1909); teksti on üles kirjutanud H.Maasen /H III 8, 411/2 (17) < Palamuse khk, Luua,…

JAAN TEGIS SAANI SAARIKUNA, jaaniku,egä päevä pästi lastu, jaaniku,ega kuu koputs kõdare, jaaniku.Sai sii saani valmiesse, jaaniku. Jaan tege Riiani rügida, jaaniku,ette Riia tege hernid, jaaniku,taga Riia tatterida, jaaniku,Jaan tege ube Uuluni, jaaniku. –Sest ep jaani oodetesse, jaaniku,Jaani kahja kannetesse,…

TULGE JAANIKU TULELE, jaaniku, jaaniku,tulge tulda hoidemaie, jaaniku, jaaniku!Tuli tükkib hoone´eie, jaaniku, jaaniku,säde kipub katusselle, jaaniku, jaaniku,tuletukk(i) tuasse, jaaniku, jaaniku,helehelk(i) heintesse, jaaniku, jaaniku. Viis: Ann Peep (sünd Keerd, 1849 < K-Jaani) (EÜS II 291 (83) < Kodavere khk, Kokora v,…

Sissepalumine LASKE SISSE MÄRDI SANDID, märti, santi, märti tulnu kaugeelta, märti, santi,märdi tulnu alta ilma, märti, santi,kõrvast see kuu kõvera, märti, santi,läbi soo, läbi ligeda, märti, santi,läbi pika pilliroo, märti, santi,läbi laane lipa-lapa, märti, santi,läbi soo sipa-sapa, märti, santi. Märdil…

Sissepalumine LASKE SISSE MÄRDI SANDID, Märdi küined külmetavad, Märdi varbad valutavad, Märt on tulnud kaugelt mualta, üle soo, üle jõgede,üle märgade mägede, üle viie vikerkuari,üle kuue kupermangu. Tuli peab toas olema PERETÜTAR, NEITSIKENE, talutütar taemekene, puhu see tuli tubaje, lõõtsu…

S I S S E P A L U M I N E LASKE KADRID SISSE TULLA!Kadrid tulnud kaugelt maalta,hõbedasta õrta mööda,kullasta kõrendit mööda,ümbert ilma ümara,kõrvasta kuud kumerat,pealta päikese punase.Tuhat näime tullessa,sada seia saadessa.Mis näime kuuda tegevat?Kuu mängis kulda rõngastega.Mis…

Aastavahetus oli kunagi pikk periood, mis algas novembris – seega on sanditamised seotud järgmise aasta vilja- ja karjaõnnega. Maskeerimine ja sanditamine on seotud ka uskumusega, et hingedeajal (november on rahvakalendri järgi “hingedekuu” ) käivad esivanemate hinged oma kunagistes kodudes meid…

x Viis: Kristjan Sepp (EÜS II, 298 (116) < Kodavere khk, Pala v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 326/7 (18) < Torma, 1894).

KELLE KOPLIS KOLMI PÕÕSAST?Mede koplis kolmi põõsast –üks oli põõsas kuldapõõsas,tõine õrna hõbepõõsas,kolmas kallis kardapõõsas.Pisukene piirilindu,lendas üle mere maade,üle järve, jõgede,üle mägede ja metsa,lendas üle mede õue,õkva mede kopelisse. Akkas pesa tegemaie:puu purust, maa murust,jõe kõrkja kõrredesta,pilliroo pinnadesta,mede metsa raagudesta.Munes…

Viis: Madli Saeale (82 a) (EÜS VIII 290 (19) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles J. Kuusik (H II 33, 542/3 (13) < Äksi khk, Sootaga v, 1889).

LAS MA KAEN, LAS MA KATSUN, kiigele, kiigele,kas see kiike kannab minda, kiigele, kiigele,kas kannab kahte kabuda, kiigele, kiigele,kas kannab nelja neiduda, kiigele, kiigele,kahe kabu kaelaraha, kiigele, kiigele,nelja neiu rõiviida, kiigele, kiigele. Kui ei kanna, las kaduda, kiigele, kiigele,moa alla las vajoda, kiigele, kiigele!Minu elle vellekene, kiigele, kiigele,too kerves, raiju…

KUULSIN KÜLAS KIIGUTAVA, kiike, häälii,küla parsil paugutava, kiike, häälii,nõmme õrsis õisatava, kiike, häälii,küla laol laaletava, kiike, häälii.Läksin aita ehtimaie, kiike, häälii,aeda ette eesikule, kiike, häälii,aeda peale peälikule, kiike, häälii.Mis mina sealt siis selga panin, kiike, häälii?Selga pannin siidi särgi, kiike, häälii. Tulge kiik’ma, külälised, kiike, häälii,tooge munad tooge kanad, kiike, häälii,tooge…

Pühkmeist tamm. Kiik venna tehtud NEITSIKENE, NOOREKENE,pühi tuba, laasi lauda,hari akkente alune!Pühi pühkmed mereje,viska laastud laeneje. Lõin ma ühe laastukese,veri kargas versta maada.Kas sest saide purje puida,purje puida, laeva lauda,sõsarale kiige lauda,vennale venede lauda? Las ma katsun, kiigekene,kas on kiige…

SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE,sõua üle ilmatu kiriku!Mis sėal kiriku sėėssa?Sammas kiriku sėėssa. Sõua kiike, jõua kiike,sõua üle ilmatu kiriku!Mis sėal samma otsa pėala?Sõel on samma otsa pėala, Sõua kiike, jõua kiike,sõua üle ilmatu kiriku!Mis sėal sõela põhja pėala?Sõlg on sõela…

Liugu, laugu!LINADELLE PIKKA KIUDU, liugu, laugu,linad pikad peenikesed, liugu, laugu,linad liulaskijallee, liugu, laugu,takud tagast tõukajalle, liugu, laugu,ebemed eest vedajalle, liugu, laugu,tutrad tuas istujalle, liugu, laugu. Vanemate käest kuuldud. See oli kangest moodis. Lasti liuugu! Vanaste ja nüüdki süüakse kolm korda…

Vastlapääva laul VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo,vastal tulnud kaugeelta, liugo, laugo,üle soo, läbi jõgede, liugo, laugo,läbi vete läigatanud, liugo, laugo,vaskikinda´ad käessa, liugo, laugo,vaskikirjad kinnastessa, liugo, laugo. Neitsikesed noorekesed, liugo, laugo,lähme liugu laskemaie, liugo, laugo!Siit lääb rinda neidisiida, liugo, laugo,Tulgu teilta teine…

Liugu, laugu!PISTEL-PASTEL POISIKENE, liugu, laugu,ega pistel tuassa seisa, liugu, laugu,pistel seisab vainulla, liugu, laugu,valgel lumeväljalla, liugu, laugu!Linad liulaskijalle, liugu, laugu,takud tagast tõukajalle, liugu, laugu,tudrad tuas istujalle, liugu, laugu! Viis:  Sohvi Sepp (83 a) (RKM III 3, 79 (90) < Kodavere…

HAKKASIN MINA MINEMA,läksin mina tüki teeda,tüki sildada sinista,poole versta pohlamaada.Mes mulle vasta tulesse?Leppa vasta mul tulesse.Mina lepalta küsima:„Kas sust saab-saab purju puida,purju puida, laeva laudu,kilterile kerstulaudu,kubijale koolulaudu?“Leppa mulle vastama:„Ei must saa-saa purju puida,purju puida, laeva laudu,kilterile kerstulaudu,kubijale koolulaudu.“ Mina rutuste…

LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE.Mis ma leidsin metsastagi?Leidsin tamme taimekese.Kuhu ma taime paneksin?Istutsin venna ilule,isi ruttu laulemaie:„Kasva, tamme, jõua tamme,kasva, tamme, taevaasse,pilluta oksad pilvisse!“Tamme hakkas kuivamaie. Istutsin õe ilule,isi ruttu laulemaie:„Kasva, tamme, jõua tamme,kasva, tamme, taevaasse,pilluta oksad pilvisse!“Tamme hakkas kasvemaie,tahtis taeva laotada,pillutas…

OLIN MINA VEIKE MEHEKENE,põlvepikku poisike,vaat-luu, vaat-luu-lii,põlvepikku poisike,öösi peksin mõisa rehed,pääval küntsin mõõdumaad,vaat-luu, vaat-luu-lii,pääval küntsin mõõdumaad.Kus mina istsin, seal mina nutsin,kus mina seisin, seinad märjad,vaat-luu, vaat-luu-lii,kus mina seisin, seinad märjad;senna tekkis tiigikene,kasvis kala järveke,vaat-luu, vaat-luu-lii,kasvis kala järveke,kust saab isa hobu juua,velje…

EHK KÜLL EMÄ ILMARIKAS,isä siidile seotud,veli vaskila valatud,ikki sai sõa sõnumid.Kes sii tõi sõa sõnumid,kes sii kandis vaenu keeled?Harak tõi sõa sõnumid,vares kandis vaenu keeled.Kellesta tuleb mineje?Ei lää emä sõdaje,ei lää esä sõdaje,ei lää sõsar sõdaje,ei lää velik nooremp venda,ei…

EMAKENE, MEMMEKÕINE,muile andis muuda tööda,sulasille suuri töödä,neitsikulle nõtru töödä,mulle andis hõlbukesta,hõlbukesta, kõlbukesta,andis mulle anid hoida,anid hoida, kanad kaitsta,vasikad mull’ valitseda,pardsid viile vedädä.Aa’si ma anid vesile,pardsid peti perve alla,kanad keerutin kesäle,vasikad ma võsale.Esi isti õmblemaie,peenikesta neebeldama.Tuli susi soomikusta,laiakäppa laanesta,aas mu anid…

KUKU IKKA, KÄUKE,kuku kullasta suvesta,helgi hellet heinaaega,kibeveta kiiniaega! Kägu ei kuku kivile,lind ei laula laastusmaale,kägu jät’s kirja kivi pääle,armi aiateibäesse,märgi jät´s ta mättäessä. Talunaine tarka naine,külanaine kiidus naine,võttis kirja kivi päälta,võttis armi aia päälta,võttis märgi mätäaesta –ai ta kirja kindeesse,ai…

KITS KIDU KARJA,üle mere metsa,too mulle heina,mina heina lehmale,lehm mulle piima,mina piima põrsale,põrsas mulle külge,mina külge ämmale,ämm mulle kakku,mina kakku reole,reo mulle kulda,mina kulda tammele,tamm mulle lehte,mina lehte lambale,lammas mulle villa,mina villad veerikule,sulasel sain suured sukad,enesele eina mütsi,karjalapsele kapukida,perepojale pikad…

VÕI IMETA, VÕI IMETA,mis nägin mina imeta!Kaelkoogud kannid vetta,kerilauad keedid leenta,siga sõtkus taigenada,naine tuhnis tuhnermaada,kubjas haukus hange otsas.Siga sõitis, sõlg oli rinnas,lehm oli laudas, laps oli süles,lammas läks laudile munele. Viis: Mart Pill (75 a) (< Leedilt)  EÜS VIII 1151…

UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD,hiire tütar läks mehele,nirgi noorema pojale.Unt läks uue vankriga,karu kuldse kaarikuga,vares vaskse saabastega,tihane tinareega.Vares oli vaski valjastega,kull oli kullast kuljustega,klõnks oli musta kuuega. Seal olid uhked pulmalised:hunt oli pulma oldermanni,jänes vilges peiupoissi,rebane roa tegija. Sööt oli neile…

Õitsel KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile,õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile?Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile. Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile?Leeri teeme, õitsile, lepikusse, õitsile,õitsile, lääme õitsi-õitsile,kuldaleeri, õitsile, kuusikusse, õitsile,õitsile, lääme…

Õitsilised KUS TE’ LÄHTE VASTU ÖÖDA,vastu ööda, vastu kuuda,vasta ergasta ehada,vasta suurta saaremetsa,vasta kollast koidukesta? Tulge meile öömajale!Meile on tee tinane tulla,teerajad rahased käia:hobu ei kasta kapjasida,härg ei heida sõrgasida,kana ei vaska varvaaida,kukk ei kulda kannussida. Laulnud Mart Kool (60a)…

PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike,perenaene naesukene, kaasike, kaanike,lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike,vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike!Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike,vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike!Massa ära orja palka, kaasike, kaanike,vaeselapse vaevapalka, kaasike, kaanike! Laulnud Liisa Kast (53 a, sündinud Ta-Maarja…

Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE,kunas saa kodu kuhale?Kavvel om minu koduja,kavvel om, kavvest nävvisse,kavvest harja hall´entelle,kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu,arvasi isa aseme?Meil oli kodu kullasseppa,taren taaderte tegija,meil oli isa kullasseppa,venda taaderte tegija,onu sanga kirjutaja. Kodust tõusi kullasuitsu,tare…

Karjaselaul VEERE, VEERE, PÄEVAKENE,lase kaseladva kaudu,alanegu ajakene!Veere, päeva, vete tõttu,meie vaeste vaeva tõttu,rikaste rahade tõttu,kuningate kulla tõttu.Meil on vaestel vaeva palju,rikastel rahada palju. Veere, veere, päävakene,et saaks karjatsed koduje,viisud vette veeremaie,tallukad tahenemaie,kaltsud ahjule kuiuma. Ega viitsi päeva veerta,viitsi ei aega…

LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE,looja orja õhtu aal,sulase suvilinaje,palgapoisi padjudesse! Kes teeb orjale aseta,palgapoisi padjad peksab,sulase linada laotab?Oli mull üksi ella velle,sõrmepikuke sõsara –üks teeb orjale aseta,teine sulase linad laotab,palgapoisi padjad peksab. Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2018)…

VEERE, VEERE, PÄÄVAKENE,lehte, kulda, arule, aenale!Mis ma annan veeremisest,lehte, kulda, arule, aenale,päeval kaua tõusemisest,lehte, kulda, arule, aenale?Ma annan muna veeremisest,lehte, kulda, arule, aenale,kakku kaua tõusemisest,lehte, kulda, arule, aenale! H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele…

Veere venna juurde Õhtul VEERE, VEERE, PÄEVÄKENE, elle, elle, leelo, leelo,veere sinnä, kos so veli, elle, elle, leelo, leelo,sõõri sinnä, kos so sõsar, elle, elle, leelo, leelo!Veli viie versta taga, elle, elle, leelo, leelo,sõsar kuue kuuse taga, elle, elle, leelo,…

Lina kasvule LINA TEGIN LIIVAKUSSE, helelee,odrad tegin orumaasse, helelee.Seal kasvis lina nii kui linti, helelee,linakupar nii kui kulda, helelee.Sealt ma raamsin rüpe täie, helelee,isa hõbehõlma täie, helelee,ema kuldse kuue täie, helelee,rohelise rokka täie, helelee,kalevise kaltsu täie, helelee,sõlmitud sõbade täie, helelee.…

LINAKENNE, LINNUKENE, üles,tuhat surma sulle toon ma, üles,sada surma sulle saadan, üles,harja pidi haarates, üles,kiudu pidi kistoes, üles,lina likku viitamesse, üles,ja leost väljä toodamesse, üles. Panti su palkidel vajume, üles,kolkitsel küll kolkides, üles,roobitsel sind ropsites, üles.Pandi kinni pundanessi, üles,saadeti siis saksa…

Sirbiviskamise laul SIRISE, SIRISE, SIRBIKE,kõrise, kõrise, kõvera rauda!Kelle sirp eele mengu,selle meel mehele mengu! Vanaeit korjas sirbid kokku, kui rukkilõikus lõppes ja viskas sirbid eemale. H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül) Laulnud…

ESI PIKKA, MA PISUKE, lõpelee, lõõrile,väli laia, mina väätu, lõpelee, lõõrile,nurm on suuri, mina noori, lõpelee, lõõrile –ära väljake väsitab, lõpelee, lõõrile,põlluke paneb põdema, lõpelee, lõõrile,eed laiad ikkemaie, lõpelee, lõõrile,nurmed suured nutemaie, lõpelee, lõõrile. Lõpe otsa, põllukene, lõpelee, lõõrile,vähene sa, väljakene,…

Karjase kaebus. Karjuste laul KARJUSSIDA, õlle-õlle, VAESIDA, õlle,õllele, õlle, õlle, õllele,halva ilma, õlle-õlle, armetusi õlle,õllele, õlle, õlle, õllele!Mittu külmä, õlle-õlle, külmetava, õlle,õllele, õlle, õlle, õllele,mittu talve õlle-õlle, tallitava, õlle,õllele, õlle, õlle, õllele,kas tulep või, õlle-õlle, tulista lunda, õlle,õllele, õlle, õlle,…

Vihm üle vaeslapsest MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE,likkes tetta linnukese,likkes suine, likkes päine,likkes suine suilindu,likkes päine pääsukene,kaalani emakanal’! Ole ei kodu, kun’ ma kuiva,ega tare, kun’ tahene.Ole tare ei esa tettuega paari velle pantu –võõras, võõras, sõtsikene,võõrasesa tennu tare,võõrasveli panden paari,võõras…

ÜLE, ÜLE,VIHMAKENE, elle-elle, leelo-leelo,üle vihmanuke’ne, elle-elle, leelo-leelo!Vii vihma Venemaale, elle-elle, leelo-leelo,a’a uugu Arjumaale, elle-elle, leelo-leelo –sääl vihma oodetasse, elle-elle, leelo-leelo,egä päev palleldasse, elle-elle, leelo-leelo. Venemaal jo vili põlesse, elle-elle, leelo-leelo,Venemaal on mehed mustad, elle-elle, leelo-leelo,mehed mustad, naesed laesad, elle-elle, leelo-leelo,poisid kannukarvalised,…

Vihm, üle ÄRA SADA, õlle-õlle, VIHMAKENE, õlle,õllele, õlle, õlle, õllele!Kasta muid(a), õlle-õlle, ää kasta mind(a), õlle,õllele, õlle, õlle, õllele! Mul põle kodu, õlle-õlle, kos ma kuivan, õlle,õllele, õlle, õlle, õllele,ega tare, õlle-õlle, kos tahenen, õlle,õllele, õlle, õlle, õllele,põle, kes kolgib, õlle-õlle,…

Karjase mäng KUS SA LÄHÄD, õlle, KARJAKENE, õlle?Karja ella, õlle,karja kulla, õlle!Kus sa lähäd, õlle, lehmakene, õlle?Lehma ella, õlle,lehma kulla, õlle!Kus sa lähäd, õlle, Punnik-lehma, õlle?Lehma ella, õlle,lehma kulla, õlle!Kus sa lähäd, õlle, Mustik-lehma, õlle?Lehma ella, õlle,lehma kulla, õlle!Kus sa…

SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,süü sedä söödirohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,laku laia laanerohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,kuni tõuseb tõista rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,kuni pistab piibelehte, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,ajab üles angervaksa, oie leelo, ot-tebe leelo-lee! Pilalile Peebukene,…

Karjalaul KUNAS SAA MINA KODUJE,kunas saa kodu kuhale?Kavvel om minu koduja,kavvel om, kavvest nävvisse,kavvest harja hall´entelle,kavvest paari paistunessa. Kust mina tundsi oma kodu,arvasi isa aseme?Meil oli kodu kullasseppa,taren taaderte tegija,meil oli isa kullasseppa,venda taaderte tegija,onu sanga kirjutaja. Kodust tõusi kullasuitsu,tare…

Karjatse laul SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI,süü seda, mis ma söödan,juu seda, mis ma joodan,süü seda söödirohtu,laku seda luaneeina,kuni tõuseb tõrvalilli,kuni kasvab kanarpikku,kuni ajab angervaksa! Õlle-õlle, õitse,killa-kalla, karja! Laulnud Krõõt Anask (79 a) (EÜS II 753 (117) ja EÜS II 643…

PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike,perenaene naesukene, kaasike, kaanike,lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike,vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike!Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike,vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike!Massa ära orja palka, kaasike, kaanike,vaeselapse vaevapalka, kaasike, kaanike! Laulnud Liisa Kast (53 a, sündinud Ta-Maarja…

Mehed puid vedamas VAIE, VAIE, VAIDE MEHED,Kuriste ja Kaave mehed,vana Riie Roode mehed! –Läksid metsast puida tooma.Panid metsast puida peale,panid metsast pal´ka peale,aruküinist ainu peale.Ärg läks ähkides määle,isi õisates järele. Viisi kirjutas üles J. Välbe (EÜS V 1178 (7) <…

Rehelaul TEU MA TEGIN TARVASTUSSE,rehe peksin Pirmastusse,karjakorra Karksiesse.Läksin Tarvastu teole,lass oli seljas, laps oli süles,pudrupott oli puusa peal,kördilänik külle peal.Kolm oli räimi rätikusse,üks sai süüa, teine müüa,kolmas jäi veel kodu tuua,perenaisi meelitata. Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS V 1183…

VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale,uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale,ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale!Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale,Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale.Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale,kuhjad paistsid Kuremaale, heinale, heinale,saod küll paistsid Saksamaale, heinale, heinale!Ei neid söönud äia ärjad,…

Looja lehm sõi heinad LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE,lähme kullad koare peale,lähme Loojale loole,Maarialle heinamoale,Looja loogo võttemaie,Maari heina niitemaie.Looja loogo, kuiva loogo,Maari heina, kaunis heina. Kes küll sõivad luhaheinad,krõmsutid kõrred kõverad?Jumalal oli jutiklehma,Maarial oli maariklehma –need küll sõivad luhaheinad,krõmsutid kõrred kõverad. Viis:…

Heinalaul MEIL ON ILLUS OIDUKENE, helelee,oidus illus einakene, helelee!Niitis viisi vikkatida, helelee,kaarutas rehha kahheksa, helelee! Senni heinamaa illusa, helelee,kui on eina niitemata, helelee,senni kaared kaunikesed, helelee,kui on loogu võttemata, helelee,senni need saadud saggedad, helelee,kui on kuhja loomatagi helelee! Viis: Juula Prosin…

Tore kündja OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA,paremaida paarisida!Läksid möirates mäele,karates kaevu künale,ike vaskina peassa,rahe raudana seessa.Tina siis tilk’sid härja sarved,kulda käärisid adrakured.Hästi mina kündsin härra väljad,risti-rästi Riia väljad,parajaste papi väljad,põigiti Põltsamaa orassed. Viis: Jüri Remmelgas EÜS V 1185 (51) < Laiuse…

Käsikivilaul KIVIKENE, KIIKSUKENE,voenud sa meren mürädä,mere kalda all kajada,ku saed meie müräda,meie koagude kajada. Meks siis musta meie leeva?Küll o musta, küll magusa!Kana lennas seena peale,leie tolma leeva sisse.Selleks musta meie leeva. Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291…

Varased tõusjad VARA TÕÕSEB PÄÄVAKENE, elle, elle, leelo, leelo,vara tõõseb, vara tõttab, elle, elle, leelo, leelo,vara ruab, vara ruttab, elle, elle, leelo, leelo.Vara lääb vares vaule, elle, elle, leelo, leelo,enne aega hakikene, elle, elle, leelo, leelo,viel varem mina vaene, elle, elle, leelo, leelo.Manda süöda, manda juoda, elle,…

ÜLES, ÜLES KÜLANAISED,üles lehmi lüpsemaie,karja välja saatemaie!  Teie neiud laisad neiud –teie kari karjaaias,teie mullikad mudalla,teie ärjad ikkeenna. Meie neiud virgad neiud –meie kari karjamaalla,meie ärjad einamaalla. Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (102) < Tartu-Maarja khk (1895-1896);teksti…

TARTUMAA JAGUNEB KEELELISELT PÕHJA- JA LÕUNA-TARTUMAAKS, ja et need keelealad on väga erinevad, siis ongi Tartumaa laulud kahes eraldi valimikus.     Laule on kõrvalolevast menüüst kerge valida: seal on mitmesuguseid loodus- ja töölaule, on erinevaid kalendrilaule ning  ka traditsioonilisi jutustavaid…