PÕHJA-TARTUMAA

laulud

x

MINA LAULAN LASTADANI,
suisutelen sulgedani,
kui see parti poegadana.

Maga kaua, kasva suureks,
kasva suureks, karjaskäija,
karjaskäija, marjatooja,
orusta hobuste tooja,
soosta lehma lennutaja.

See toob marja metsastagi,
sinikad toob soo aga seesta,
joovikad jõe taganta,
murakad toob muilta mailta,
pohlad põlluradadelta,
maasikad toob mägedelta.

Viis: Mari Kübarsepp (EÜS II 287 (58) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst: L. Lepik (73 a) (E 71456/7 (2) < Äksi khk, Saadjärve v, Piruse k – Vl. Nõu (Tartu Tehnikagümn. IIa kl. õpil., 1930).

Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1117 (7) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).

Peo-leo, kas Tiit on teol?
Teol, teol!
Mia tal kaasas?
Päts piima, lass leiba,
kausiga kilet ka,
piim läks ümber – vurr!

Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere v, Rohe k, 1929).

Ta-Maarja

Pääsukese laul käip nõnda

Ostin härja, antsin härja,
tõin kodu, antsin süvva,
pages ärä, läksin perrä,
sain kätte, käänsin kaala,
kääks!

Pääsukese laul

Tahtsin pojal särki tehä,
kahest nahast kasukad,
pandsin ahju otsa pääle,
kukus tulle tsärrr!

Üles kirjutanud Lõhmusmägi (H II 29, 398 (89 ja 90) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

Laiuse

Pääsukese laul

Siidikera, niidikera,
siidikera, niidikera,
saba lõhki: sirt-sirt-sirr!

Üles kirjutatud Peeter Käärilt (s.1859) (ERA II 182, 469 (386) < Laiuse, Laius-Tähkvere v, Sadala k – F. Eichenbaum, 1937/8).

Pääsuke

Midli-madli, kudli-kadli,
kudusin kangast,
tegin poisile püksid.
Poiss läks metsa kannu otsa:
tõmbas lõhki: tsirts-tsirr!

(See on isalt)

Pääsukese laul

Liid- liid- liid-liid, linnas käisin,
mati odrajahu sain.
Pudru keetsin, pulmas käisin:
vana kasuk oli sel’jas,
saba lõhki: tsirr!

(See on ema laul)

Üles kirjutatud Anna Räppilt (72 a) (ERA II 299, 395 (127), 391 (115) ja 39 (16) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Reastvere k – P. Tammepuu , 1937/41).

Kursi

Pääsukese laul

Pesin küll püksid, pesin küll püksid,
panin aia peale kuiuma,
varas tuli, viis ära,
aasin taga, sain kätte,
tõmmasin lõhki sorr!

Üles kirjutanud M. Tiidur (H III 8, 11 (3) < Kursi khk, Härjanurme v, 1888).

Torma

Pääsukese laul

Võtin sulase, võtin sulase,
läks ära, läks ära,
läksin järele, läksin järele,
sain kätte, sain kätte,
tõmmasin saba lõhki sirrrrr!

Üles kirjutanud H. Mann H II 27, 837 (9 ja 10) < Torma khk, Tarakvere v, 1890).

Retsitatiivid

Kursi

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
kus su kulda pesake?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulla kuiva kuuske?
Vanamees ta maha raiun’d.
Kus see kulla vanameesta?
Kivi taha kükitanud.
Kus see kulla kivikene?
Vesi ära veeretanud.
Kus see kulla veekene?
Halli härga ära joonud.
Kus see kulla halli härga?
Sõnnikulle tapetud.
Kus see kulla sõnnikuke?
Kana ta laiali siblinud.
Kus see kulla kanake?
Pilliroogu lennanud.
Kus see kulla pilliroogu?
Vikat ta maha virutan’d.
Kus see kulla vikatike?
Luisk ta ära luisanud.
Kus see kulla luisuke?
Kivi peale katki läinud.
Kus see kulla kivike?
Vesi ära veeretanud.

Eva Liivoja (u. 70 a) (E 78657 (2) < Kursi khk, V-Põltsamaa v, Utsali k – F. Sikk (Pärnu poegl. gümn. III h kl. õpil.), 1932).

 Kursi

Linnu laulu kõne.

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
liiri-lõõri lõukene,
helgi ella linnukene!
Kus su kulla pesakene?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulda kuiva kuuske?
Vana meesi raius maha.
Kus jäi kulda vana meesi?
Vana meesi suri ära.
Kos see kulda maha maeti?
Pika põllu peenra alla.
Kos see kulda põllu peenar?
Küitud härjad kündsid üles,
laugud härjad lautsid üles.
Kos jäid kulda küitud härjad,
kos jäid kulda laugud härjad?
Karu murdis küidud härjad,
karu sõi need laugud härjad.
Kos jäi kulda karukene?
Karu läks pikka pillirogu.
Kos jäi pikka pillirooke?
Vikat niitis pilliroogu.
Kos jäi kulda vikatike?
Luisk teda ära luisas.
Kos jäi kulda luisukene?
Luisk jäi saana sõnnikule.
Kos jäi kulla sõnnikuke?
Valge kana siblis ära.
Kos jäi kulla kanakene?
Kull see murdis kana ära.
Kos jäi kulda kullikene?
Kulda kull läks ära linna.
Kos jäi kulda linnakene?
Tuli ta ära põletas.
Kudas linna kustutati?
Vesi teda kustutas.
Kos jäi kulda veekene?
Vesi läks alla meresse.

Teksti kirjutas üles J. Sturm (H III 21, 312/3 (1) < Kursi khk, 1895).

M-Magdaleena

LÕÕRI-LÕÕRI LÕUKE,
piiri-piiri peasuke,
kos su kulla pesäke?
Taga tare tamme õtsan.
Kos sii tamm siält jäe?
Vanamiis rais tamme maha.
Kos sii vanamiis siält jäe?
Vanamiis läks aounniku alla.
Kos sii aounnik siält jäe?
Tuli põletas ärä.
Kos sii tuli siält jäe?
Vesi kustutas tule ärä.
Kos sii vesi siält jäe?
Must härg jõi vede ärä.
Kos sii härg siält jäe?
Karu sei härjä ärä.
Kos sii karu siält jäe?
Karu läks ärä Roatsimuale.
Kuda sinna järele suab?
Ise issun iire selgä,
piä panen parmu selgä,
leeväkoti koera selgä.

Teksti kirjutas üles G. Puus (H II 28, 760/1 (3) < M-Magdaleena khk, Saare v, 1890).

 Ta-Maarja

LIIRI-LÕÕRI LÕUKENE,
piiri-pääri pääsukene,
kos so kulla pesakene?
Tare taga tamme otsan.
Kos sii tamm jäije?
Vanamiis maha raius.
Kos sii vanamiis jäije?
Ära tema kooli.
Kohe tema mateti?
Pika pendra alla.
Kos sii pikk pennar jäije?
Kana üles siblis.
Kos sii kana jäije?
Kull ära sõije.
Kos sii kull jäije?
Pilliroogu lennas.
Kos sii pilliroog jäije?
Vikat maha lõije.
Kos sii vikat jäije?
Kivi katski lõije.
Kos sii kivi jäije?
Merde tema viiris.
Kos sii meri jäije?
Must härg ära jõije.
Kos sii must härg jäije?
Lauta tema läts,
Kos sii laut jäije?
Tuli ära põletas.
Kos sii tuli jäije?
Vihm ära kistutas.
Kos sii vihm jäije?
Maa alla vajus.
Kos sii maa jäije?
Ader üles kündis.
Kos sii ader jäije?
Sepale teda viidi.
Kudas sinna perra saada?
Tilduga, tõlduga,
tulitsede tungerdega,
vasksete vangerdega,
raudsete ratastega.

Teksti kirjutas üles M. Raag (H III 9, 576/8 (3) < Ta-Maarja khk, Raadi v, 1889).

 Äksi

LÕÕRI-LÕÕRI, LÕOKE,
peeri-pääri pääsuke,
kus su kulla pesakene?
Tare taga tamme otsas.
Kus sie tamm jäi siis?
Vanamees raidus maha.
Kus sie vanamees jäi siis?
Vanamees suri ära.
Kohe tema mateti?
Pika põllu peendra alla.
Kus sie peenar jäi siis?
Kana siblis ülesse.
Kus sie kana jäi siis?
Kull viis ära.
Kus sie kull jäi siis?
Kull läks pilliroogu.
Kus sie pilliroog jäi siis?
Vikat niitis maha.
Kus sie vikat jäi siis?
Vikat läks kivisse.
Kus sie kivi jäi siis?
Kivi veeres merde.
Kus sie meri jäi siis?
Mustik rüüpas ära.
Kus sie Mustik jäi siis?
Mustik läks siis lauta.
Kus sie laut jai siis?
Tuli põletas ära.
Kus sie tuli jäi siis?
Tuli läks siis maa sisse.
Kudas ta senna perra sai?
Tuliste tungaldega,
valiste vangaldega.

Teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 768/9 (55) < Äksi khk, Visusi v, 1894).

 Tartu linn

TSIIRI- TSIIRI, TSIRGUKE,
lõõri- lõõri, lõoke,
kus su kulla pesake?
Minu pesa pedajan,
kuiva kuuse ossa pääl.
Kos see kuus jäie?
Vanamiis maha ragusi.
Kos vanamiis jäie?
Vanamiis ära suresi.
Kos teda mateti?
Pika põllu peenra alla.
Mis sinna pääle kasvi?
Penipütsik ja piibeleht.
Kos penipütsik ja piibeleht jäie?
Vikat maha niitis.
Kos see vikat jäie?
Vikat läks kivvi.
Kos see kivi jäie?
Kivi läks merre.
Kos see meri jäie?
Must härg jõi ära.
Kos see must härg jäie?
Must härg läks lauta.
Kos see laut jäie?
Laut põles maha.
Kos see tuhk jäie?
Kukk ja kanad rehitsesid ära.
Kus kukk ja kanad jäiva?
Kukk ja kanad läksid taeva.
Kuidas sinna järgi saab?
Pikku pirdega,
lakku lattega,
tulitsite tungerdega,
vasitsite vangerdega.

Tekst: A. Jesse (E 66329/30 (36) < Tartu linn – J. Aab, 1930).

HOILU ROILU, ROTIL PULMAD,
hiire tütar läks mehele
nirgi noorema pojale.
Küll olid uhked pulmalised:
hunt oli uue viiuliga,
karu kahe kanneliga,
vares vaskisaabastega,
tihane tinase reega,
kukk läks kuldse kaarikuga,
kana klaari põllega.

Viisi kirjutas üles A. Mauer (H II 28, 113 (1) < Äksi khk, Elistvere v < lapsehoidjalt, 1888), tekst: Ann Väät (89 a) (E 47125/6 (18) < Palamuse khk, Kuremaa, Vinni – H. Karro (< Pedasi), 1909).

Lambaniitja laul

KILE KITS KARJA,
üle mere metsa,
too mulle heina,
mina heina lehmale,
lehm mulle piima,
mina piima põrsale,
põrsas mulle pekki,
mina pekki ämmale,
ämm mulle kakku,
mina kakku kalevile,
kalev mulle rauda,
mina rauda rebule,
rebu mulle kulda,
mina kulda tammele,
tamm mulle lehte,
mina lehte lambale,
lammas mulle villa,
mina villa villakule:
sulasele said suured sukad,
perepojale pikad püksid,
karjalapsele kapukad,
kubjale kuusi kübara.

Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (20) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles M. Uus (H III 15, 628/9 (8) < Tartu-Maarja khk > u. 80 a. naine (1876).

OI IMETA, OI IMETA,
mis nägin Nõu külassa!
Koerad kündsid, härjad hauksid,
lammas läks laudile munele,
kana tõi kaksi tallekesta,
hobu tõi härga-vasika,
lehm tõi lauku täkukese.

Oi imeta, või imeta,
mis nägin mina imeta:
taevas tantsis, maa mürises,
pilved pillisi puhusid,
vikerkaar lõi viiulit,
tähed lõivad täringida,
kuu lõi kulda rõngaida.

Viis: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 298 (121) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidika t – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles G. Sirel (H II 50, 513 (11) < Torma khk, Avinurme v, 1894).

MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas?
 
Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas.
 
Ei või laske, kuldse, joonse, väravas.
 
Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas?
 
Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas.
 
Küllap meie parandame, kuldse, joonse, väravas.
 
Kellega te parandate, kuldse, joonse, väravas?
 
Siidiga, sametiga, kuldse, joonse, väravas,
vereva niidiga, kuldse, joonse, väravas,
punase kriidiga, kuldse, joonse, väravas.
 
Kust ta santi siidi võttis, kuldse, joonse, väravas,
kust sai santi sameti, kuldse, joonse, väravas?
 
Veli tuli eila linnast, kuldse, joonse, väravas,
tunapäe tuli Pärnu linnast, kuldse, joonse, väravas,
ta tõi siidi, sametit, kuldse, joonse, väravas,
kulda tõi ta kuue täie, kuldse, joonse, väravas,
hõbedat tõi hõlma täie, kuldse, joonse, väravas,
karda tõi kasuka täie, kuldse, joonse, väravas.
Tehke sie tie tasaseks, kuldse, joonse, väravas,
arvake aru värajaks, kuldse, joonse, väravas,
teie tulla, meie minna, kuldse, joonse, väravas.

Viis: Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1065 (19) < M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 744/5 (18) < Äksi khk, Saadjärve v, 1894).

MIS TE SANTI SAISATADE,
juune, kuldsed väreje,
meie tahme läbi minna,
juune, kuldsed väreje.
 
Ei või laske meie värad katski,
juune, kuldsed väreje.
 
Külap meie parandame,
juune, kuldsed väreje.
 
Kellega te parandate,
juune, kuldsed väreje?
 
Siidiga ja sammediga,
juune, kuldsed väreje,
verrevatse kriidiga,
juune, kuldsed väreje.
 
Kost sa, sant, siidi saied,
juune, kuldsed väreje,
või kost, santi, sammeti,
juune, kuldsed väreje,
verrevätse kriidi tõied,
juune, kuldsed väreje?
 
Velli eila Riiast tõie,
juune, kuldsed väreje,
Riiast tõie Riia rahada,
juune, kuldsed väreje,
Tallinast tõi taalderita,
juune, kuldsed väreje,
Varnjast vana hõbedat,
juune, kuldsed väreje.
 
Vale, vale, mis sa valetad,
juune, kuldsed väreje.
 
Kui ei usu, ni kaeke,
juune, kuldsed väreje:
usse een huu (hobu) ligeda,
juune, kuldsed väreje,
huu handa härmatanu,
juune, kuldsed väreje,
huu kabjad kastesed,
juune, kuldsed väreje,
meil om kodu kullasepad,
juune, kuldsed väreje,
õuen hõbeda seppad,
juune, kuldsed väreje,
tee äären tinaseppad,
juune, kuldsed väreje,
vainu veeren vaskiseppad.
juune, kuldsed väreje!

Viis: Mari Poks (sünd. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (41) < Kodavere khk, Kavastu v – A. Liiv ja J. Raja,1905), tekst: Ann Russak (H III 15, 220/1 (6) < Tartu linn < Ta-Maarja khk, Luunja v – Al. Annuk, 1892).

NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE,
nõõs, nõela silmakene,
nõela nõudijad tulevad.
Nõrka vitsa nõudijalla,
pikka vitsa püüdijalla,
ja ohjad käeotsijalla.
Kivist kilda kistanesse,
paest lõmma lõhutaksse,
nõela üles otsitasse,
tule otsa toodanesse.
Mes sääl nõelal taga oli?
Tükk sinist, tükk punast,
kolmas kullakarvalista.

Mängijad astuvad ligistikku üheteise taha ritta ja „nõela-otsija”astub rea ette ja kõneleb esimese mängija vastu reas:

„Tere, tere, miis!”

Vastus: „Jumaleme! Mis sa otsid?”

Esimene: „Nõela otsin!”

Teine: „Kus sii nõel jäi, mis ma eila andsin?”

Esimene:

„Tuli kassi Kaaburista,
viis ta nõela Viiburista,
sõi ta pudru pajasta,
lakkus leeme liuasta.”

Teine:

„Mis sel nõelal taga oli?”

Esimene:

„Tükk sinist, teine punast,
kolmas kulla karvalist.”

Teine:

„Mine võta tagast seinast!”

Nüüd pistab „otsija” jooksma, et kõige tagumist reas kinni tabada; aga sel samal silmapilgul pistab ka see jooksma, ja nii jooksevad nad seni ringi ümber mängijate, kuni „otsija” „nõela” kätte saab. On see sündinud, saab „nõelast” „otsija” ja „otsija” astub rea esimeseks.

Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 293 (25) ja EÜS VIII, 240/1 (31) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt < Pööra k, 1911); täiendatud (H II 27, 190/1 (1) < Kursi khk, Puurmani v – T. Riomar, 1888).

OH SA KUNING, KUNINGAKENE,
mis sa eela meile ei tulnud,
kui meil käisid sõelalaevad,
sõelalaevad, nõelalaevad,
otseti odade laevad,
nuketi nugade laevad,
risti-rästi rättelaevad,
põiki käisid põllelaevad?

Kelle kord on ette tulla,
selle käest võib panti võtta.

Viis ja tekst: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 294 (27) ja EÜS VIII, 241 (33) < Kursi khk, Härjanunne v, vstmj < Pööra k – J. ja M.Kärt, 1911).

x

KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,
kas nägid minu hobusta?“
„Misuke sinu hobune?“
„Suvel hiiru, talvel halli.“
„Lätsi tema läbi meie õue,
kammits kardene jalassa,
köis oli kuldene järele.
Tegi kurja tullessagi:
sagis sarja herneeida,
purgis pulma linnassida.“

Püüdmise ajal lauletakse:

Hüppa hiiru, karga halli,
hüppa Udriku ubaje,
karga, hiiru, herneaida!

Lapsed käivad ringis ümber, üks on ringist väljas ja püüab üle teiste käte teist krabada, kes ringi keskel on. Kui tal see on korda läinud, siis läheb ta teiste sekka, kuna see, keda kinni võeti, püüdjaks jäeb. Püüetavaks läheb ringist mängijate tahtmist mööda ükskõik missugune laps.

Udriku on küla on Visusti vallas, kust mäng on saadud.

Teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52102/3 < Palamuse khk, Kaarepere).

Kulli tegemine

Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste abilisteks teevad, seega kõik kanad kinni püüavad. Kulli sõnad on:

a)
Aa suu – suka roka,
pähe panti pätas suka –
kohe jäi, kruus komm,
võta kinni, vitsi-vonn.

b)
Iksi-tiksi – toome-tiksi,
viksi vaksi vaame-koor,
silla ääres tiller-tipud,
kuku-metsa kulli toomas.

d)
Vanamiis-vanamiis,
võõpsis-vaapsis,
kulle-kalle,
tape-poiss.

Üles kirjutanud Hindrik Ostrat (H II 28, 479/80 (1) < M-Magdaleena khk, Kudina v, 1889).

Kulli tegemine
Laste lõbustused

Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste abilisteks teevad, seega kõik kanad kinni püüavad. Kulli sõnad on:

a)
Aa suu – suka roka,
pähe panti pätas suka –
kohe jäi, kruus komm,
võta kinni, vitsi-vonn.

b)
Iksi-tiksi – toome-tiksi,
Viksi vaksi vaame-koor,
silla ääres tiller-tipud,
kuku-metsa kulli toomas.

d)
Vanamiis-vanamiis,
võõpsis-vaapsis,
kulle-kalle,
tape-poiss.

Üles kirjutanud Hindrik Ostrat (H II 28, 479/80 (1) < M-Magdaleena khk, Kudina v, 1889).

_________________
Mäng, lugemine.

Lapsed istuvad ringi, üts läheb ringi sisse ja hakkab lugema, sõrmega igaühe pääle näidates:

1.
Entel tentel trika trei,
treisi kinder komnia trei,
in-proot triise proot,
siira viira tupis toot.

2.
Entel tentel seraku mentel,
issu tissu vangis vissu,
sukker küünis loos.

3.
Üksin tuksin toome tilken,
viksin väksin vääna konken,
sulle olgu, mulle tulgu,
tillu tibu, nälla näbu,
koogi metsas kolaku leht.

Üles kirjutanud Voldemar Lille (E 59991 a < M-Magdaleena khk, Elistvere, 1927).