PÕHJA-TARTUMAA

TARTUMAA JAGUNEB KEELELISELT PÕHJA- JA LÕUNA-TARTUMAAKS, ja et need keelealad on väga erinevad, siis ongi Tartumaa laulud kahes eraldi valimikus.    

Laule on kõrvalolevast menüüst kerge valida: seal on mitmesuguseid loodus- ja töölaule, on erinevaid kalendrilaule ning  ka traditsioonilisi jutustavaid ning mütoloogilisi regilaule. Iga laulu juures on vastav noodistus ja tekst koos viidetega.

Osadele lauludele on juba lisatud ka helindus. Helifailid mängivad vastavat lauluviisi kolm korda. Edaspidi on kavas lisada laulud ka laulduna, aga see võtab aega. Praegu saab kuulata võrukeelseid laule ansambli “Ilmarikas” esituses: https://www.folklore.ee/Kannel/index2.html Võrumaa laulude menüüst valida Helü.

NB! Helifaili kuulamiseks valida laulu pealkiri paremal olevast menüüst. —>. S.t: tuleb valida laul ja sellele eraldi klikkida. Lihtsalt sirvides ja laulu valides ei avane kogu valikumenüü.

NB!! Praegu on helifail olemas ainult nendel lauludel, kus on pealkirja juurde menüüs lisatud: helindamine olemas. Teistele lisatakse helindamine lähiajal.  

ÜLES, ÜLES KÜLANAISED,
üles lehmi lüpsemaie,
karja välja saatemaie!

 Teie neiud laisad neiud –
teie kari karjaaias,
teie mullikad mudalla,
teie ärjad ikkeenna.

Meie neiud virgad neiud –
meie kari karjamaalla,
meie ärjad einamaalla.

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (102) < Tartu-Maarja khk (1895-1896);
teksti G. Tenter (H II 28, 384 (26) < M-Magdaleena khk (1888).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks vajutada SIIA või valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Varased tõusjad

VARA TÕÕSEB PÄÄVAKENE, elle, elle, leelo, leelo,
vara tõõseb, vara tõttab, elle, elle, leelo, leelo,
vara ruab, vara ruttab, elle, elle, leelo, leelo.
Vara lääb vares vaule, elle, elle, leelo, leelo,
enne aega hakikene, elle, elle, leelo, leelo,
viel varem mina vaene, elle, elle, leelo, leelo.
Manda süöda, manda juoda, elle, elle, leelo, leelo,
mana marjuke muata, elle, elle, leelo, leelo,
pohlaleheke puhata, elle, elle, leelo, leelo.

Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (1) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv, 1905); tekst: Krõõt Anask (H II 4, 598/9 (75) < Kodavere khk, Alatskivi v, Kallaste k – M. Koik ja J. Härms, 1887).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks vajutada SIIA või valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Käsikivilaul

KIVIKENE, KIIKSUKENE,
voenud sa meren mürädä,
mere kalda all kajada,
ku saed meie müräda,
meie koagude kajada.

Meks siis musta meie leeva?
Küll o musta, küll magusa!
Kana lennas seena peale,
leie tolma leeva sisse.
Selleks musta meie leeva.

Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles Villem Kirik (H III 9, 362 (4) < Kodavere khk, Pala v, Moku k, 1888).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks vajutada SIIA valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Tore kündja

OH MINU HÄIDA HÄRGASIDA,
paremaida paarisida!
Läksid möirates mäele,
karates kaevu künale,
ike vaskina peassa,
rahe raudana seessa.
Tina siis tilk’sid härja sarved,
kulda käärisid adrakured.
Hästi mina kündsin härra väljad,
risti-rästi Riia väljad,
parajaste papi väljad,
põigiti Põltsamaa orassed.

Viis: Jüri Remmelgas EÜS V 1185 (51) < Laiuse – J. Välbe, 1908); teksti kirjutasid üles J. Välbe ja H. Sulg (EÜS V 1112 (122) < Laiuse khk, Laiuse v, 1908).

Heinalaul

MEIL ON ILLUS OIDUKENE, helelee,
oidus illus einakene, helelee!
Niitis viisi vikkatida, helelee,
kaarutas rehha kahheksa, helelee!
 
Senni heinamaa illusa, helelee,
kui on eina niitemata, helelee,
senni kaared kaunikesed, helelee,
kui on loogu võttemata, helelee,
senni need saadud saggedad, helelee,
kui on kuhja loomatagi helelee!

Viis: Juula Prosin (70 a) (EÜS V 1186 (56) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe); teksti kirjutas üles Dr. H. v. Jannau (GEG, EH 127, 19/20 (14) < Laiuse khk, Leedi, 1857).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks vajutada SIIA või valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Looja lehm sõi heinad

LÄHME, HELLAD, HEINAMOALE,
lähme kullad koare peale,
lähme Loojale loole,
Maarialle heinamoale,
Looja loogo võttemaie,
Maari heina niitemaie.
Looja loogo, kuiva loogo,
Maari heina, kaunis heina.

Kes küll sõivad luhaheinad,
krõmsutid kõrred kõverad?
Jumalal oli jutiklehma,
Maarial oli maariklehma –
need küll sõivad luhaheinad,
krõmsutid kõrred kõverad.

Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (19) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911); teksti kirjutas üles Aadu Tiidur (H III 8, 19 (3) < Kursi khk, Härjanurme v, 1889).

VIKAT NIIDAB, MA VILISTAN, heinale, heinale,
uidu-tuidu turba-eina, heinale, heinale,
ubaleht oli õrna eina, heinale, heinale!
Niitsin viie vikatiga, heinale, heinale,
Saod aasin saja rihaga, heinale, heinale.
Viisi-kuusi kuhjakesta – heinale, heinale,
kuhjad paistsid Kuremaale, heinale, heinale,
saod küll paistsid Saksamaale, heinale, heinale!
Ei neid söönud äia ärjad, heinale, heinale,
äia ärjad, ämma lehmad, heinale, heinale,
mesimarja memme lehmad, heinale, heinale!

Laulnud Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11) ja ERA II 29, 319 (15) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks vajutada SIIA või valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

V I I S:

Rehelaul

TEU MA TEGIN TARVASTUSSE,
rehe peksin Pirmastusse,
karjakorra Karksiesse.
Läksin Tarvastu teole,
lass oli seljas, laps oli süles,
pudrupott oli puusa peal,
kördilänik külle peal.
Kolm oli räimi rätikusse,
üks sai süüa, teine müüa,
kolmas jäi veel kodu tuua,
perenaisi meelitata.

Viis ja tekst: Helene Maasen (EÜS V 1183 (38) ja E 52304 < Palamuse khk, Kaarepere – J. Välbe, 1908

Mehed puid vedamas

VAIE, VAIE, VAIDE MEHED,
Kuriste ja Kaave mehed,
vana Riie Roode mehed! –
Läksid metsast puida tooma.
Panid metsast puida peale,
panid metsast pal´ka peale,
aruküinist ainu peale.
Ärg läks ähkides määle,
isi õisates järele.

Viisi kirjutas üles J. Välbe (EÜS V 1178 (7) < M-Magdaleena khk, Elistvere v< Eeva Reimann (?), 1908); tekst Kristjan Kärnali naiselt (H II 28, 64 (11) < M-Magdaleena khk, Elistvere v, Igavere k – A. Mauer, 1880 kogutud, 1888 saadetud).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks vajutada SIIA valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike,
perenaene naesukene, kaasike, kaanike,
lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike,
vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike!
Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike,
vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike!
Massa ära orja palka, kaasike, kaanike,
vaeselapse vaevapalka, kaasike, kaanike!

Laulnud Liisa Kast (53 a, sündinud Ta-Maarja khk, Kavastu v, Tähemaa k) (EÜS II 276 (6a) ja EÜS II, 303 (3) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Karjatse laul

SÜÜ, SÜÜ, MEIE KARI,
süü seda, mis ma söödan,
juu seda, mis ma joodan,
süü seda söödirohtu,
laku seda luaneeina,
kuni tõuseb tõrvalilli,
kuni kasvab kanarpikku,
kuni ajab angervaksa!

Õlle-õlle, õitse,
killa-kalla, karja!

Laulnud Krõõt Anask (79 a) (EÜS II 753 (117) ja EÜS II 643 (144) < Jõhvi < Kodavere khk, Kokora v, Pärsikivi k – P. Penna ja K. Luud, 1905).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Karjalaul

KUNAS SAA MINA KODUJE,
kunas saa kodu kuhale?
Kavvel om minu koduja,
kavvel om, kavvest nävvisse,
kavvest harja hall´entelle,
kavvest paari paistunessa.

Kust mina tundsi oma kodu,
arvasi isa aseme?
Meil oli kodu kullasseppa,
taren taaderte tegija,
meil oli isa kullasseppa,
venda taaderte tegija,
onu sanga kirjutaja.

Kodust tõusi kullasuitsu,
tare harjast hallast suitsu,
sannast sangakirja suitsu –
säält ma tundsi oma kodu,
talu seitseme tagata,
valla kümne kohtadelta.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS VII 70 (32) < Tartu linn, 1909-1910); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 816/7 (96) < Äksi khk, Saadjärve v – Paul Sepp, 1894).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

SÜÜ, MEIE KIRJU KARJA, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
süü sedä söödirohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
laku laia laanerohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
kuni tõuseb tõista rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
kuni pistab piibelehte, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
ajab üles angervaksa, oie leelo, ot-tebe leelo-lee!
 
Pilalile Peebukene, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
a’a siia karjakene, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
siin on kallis karjarohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee,
valgepää vasika rohto, oie leelo, ot-tebe leelo-lee!

Laulnud Mari Poks (66 a, s. Lõhmus) ( EÜS II 280 (29) ja EÜS II 338 (49-29) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k ligidal – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Karjase mäng

KUS SA LÄHÄD, õlle, KARJAKENE, õlle?
Karja ella, õlle,
karja kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, lehmakene, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, Punnik-lehma, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, Mustik-lehma, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!
Kus sa lähäd, õlle, Päitsik-lehma, õlle?
Lehma ella, õlle,
lehma kulla, õlle!

Karja hoides, loomasid ei sõimatud ega vannutud loome kunagi, vaid see sündis alati mahedal laulu häälel looma nime nimetades. Lehmadele ja lammastele õlletadi, härgadele ja oinastele mitte.

H E L I : (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Laulnud Anu Riomar (H II 50, 271 (6) < Kursi khk, Puurmanni v – J. Riomar (kooliõpetaja) oma emalt, 1895)

Vihm, üle

ÄRA SADA, õlle-õlle, VIHMAKENE, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Kasta muid(a), õlle-õlle, ää kasta mind(a), õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Mul põle kodu, õlle-õlle, kos ma kuivan, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
ega tare, õlle-õlle, kos tahenen, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
põle, kes kolgib, õlle-õlle, kuivad särgid, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
vaalib valged, õlle-õlle, käissed, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Vii sa vihma-, õlle-õlle, -ke Virussa õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
aja oogu, õlle-õlle, Arjumaale, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Virumaal on, õlle-õlle, mehed mustad, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
mehed mustad, õlle-õlle, naised laisad, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Tüdrukud, õlle-õlle, igitigised, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
poisid kannu-, õlle-õlle, karvalised, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
 
Meie maal on, õlle-õlle, mehed valged, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
mehed valged, õlle-õlle, naised virgad, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Tüdrukud on, õlle-õlle, tuli-ilusad, õlle,
õlle, õllele, õlle, õlle, õllele,
poisid poole-, õlle-õlle, saksalased, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (93) <Ta-Maarja khk, 1895-1896); teksti G. Tenter (H II 28, 394/5 (75) < M-Magdaleena khk, 1888).

ÜLE, ÜLE,VIHMAKENE, elle-elle, leelo-leelo,
üle vihmanuke’ne, elle-elle, leelo-leelo!
Vii vihma Venemaale, elle-elle, leelo-leelo,
a’a uugu Arjumaale, elle-elle, leelo-leelo –
sääl vihma oodetasse, elle-elle, leelo-leelo,
egä päev palleldasse, elle-elle, leelo-leelo.
 
Venemaal jo vili põlesse, elle-elle, leelo-leelo,
Venemaal on mehed mustad, elle-elle, leelo-leelo,
mehed mustad, naesed laesad, elle-elle, leelo-leelo,
poisid kannukarvalised, elle-elle, leelo-leelo,
tüterid jo igitigi’sed, elle-elle, leelo-leelo.
 
Meie maal on mehed valged, elle-elle, leelo-leelo,
mehed valged, naesed virgad, elle-elle, leelo-leelo,
poisid poolesakselased, elle-elle, leelo-leelo,
tüterid jo kullakarvalised, elle-elle, leelo-leelo.

Laulnud Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (1) ja EÜS II, 446 (184) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

V I I S: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Vihm üle vaeslapsest

MI’ NÜÜD SATAD, VIHMUKENE,
likkes tetta linnukese,
likkes suine, likkes päine,
likkes suine suilindu,
likkes päine pääsukene,
kaalani emakanal’!

Ole ei kodu, kun’ ma kuiva,
ega tare, kun’ tahene.
Ole tare ei esa tettu
ega paari velle pantu –
võõras, võõras, sõtsikene,
võõrasesa tennu tare,
võõrasveli panden paari,
võõras nurga nukerdenu,
võõras o’ tala tahunu,
võõras kivi kikerdenu.

Ku'(h)u ma see lige lauta
või mina märga pääle päästa?
Liivale lige lauti,
mäe pääle päästi märja –
liivale lige ligeni,
mäele märja mädani!

Viis: Ann Traks (Vainu Ann (72 a), 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 21 (19) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930); teksti kirjutas üles Wilh. Pärt (H III 9, 239/40 (3) < Torma khk, 1888).

Karjase kaebus. Karjuste laul

KARJUSSIDA, õlle-õlle, VAESIDA, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
halva ilma, õlle-õlle, armetusi õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!
Mittu külmä, õlle-õlle, külmetava, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
mittu talve õlle-õlle, tallitava, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
kas tulep või, õlle-õlle, tulista lunda, õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele,
sadab salli-, õlle-õlle, -tu raheda õlle,
õllele, õlle, õlle, õllele!

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 34 (93) < Ta-Maarja khk, 895-1896); teksti Joh. Mägi (H II 29, 500 (44) < Ta-Maarja khk, Kavastu, 1890).

H E L I : (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

ESI PIKKA, MA PISUKE, lõpelee, lõõrile,
väli laia, mina väätu, lõpelee, lõõrile,
nurm on suuri, mina noori, lõpelee, lõõrile –
ära väljake väsitab, lõpelee, lõõrile,
põlluke paneb põdema, lõpelee, lõõrile,
eed laiad ikkemaie, lõpelee, lõõrile,
nurmed suured nutemaie, lõpelee, lõõrile.
 
Lõpe otsa, põllukene, lõpelee, lõõrile,
vähene sa, väljakene, lõpelee, lõõrile,
et saaks kõrred karjal käia, lõpelee, lõõrile,
orud saaks hobuste joosta, lõpelee, lõõrile,
mäed täkkul mängida, lõpelee, lõõrile,
kivid kitse keerutada, lõpelee, lõõrile,
laaned lammastel laduda, lõpelee, lõõrile!
 
Kui ei lõpe, siia jätan, lõpelee, lõõrile,
siia jätan sirgu süüa, lõpelee, lõõrile,
sirgu süüa, kärbi käia, lõpelee, lõõrile!

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Viis: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 88 (11)< Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – K. Leichter, 1930, Fon 317 d); teksti kirjutas üles Juhan Lepik (koguja) (H II 28, 262 (2) < Äksi khk, Kärkna v – Jaan Walk (saatja), 1889).

Lõikuslaul

LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE, helelee, helelee,
käi kokku, käärukene, helelee, helelee,
et saaks väljad karja käia, helelee, helelee,
mäed sälu mängitada, helelee, helelee.

Lõika, lõika, sirbikene, helelee, helelee,
saa otsa, saarekene, helelee, helelee,
vähene sa,väljakene, helelee, helelee,
kogu, kulla rauakene, helelee, helelee.

Lõpe, lõpe, põllukene, helelee, helelee!
Kui sa’i (sa ei) lõpe, siia jätan, helelee, helelee,
siia jätan sirgu süia, helelee, helelee,
kõrred veiste veeretada, helelee, helelee,
kesad kitse keerutada, helelee, helelee,
nirgi näljase närida, helelee, helelee.

H E L I : (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Viisi on üles kirjutanud  K. Ruut (EÜS V 1446 (27) < Torma khk);  teksti on üles kirjutanud E. J. Õunapuu (H II 50, 490 (16) < Torma khk, 1895).

Linalõikus

LINAKENE, LINNUKENE, lõpele, leelale!
Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale,
lõpe, kui su lõpetasse, lõpele, leelale,
vähäne sa vähändenna, lõpele, leelale,
arja pitti ajadenna, lõpele, leelale,
kuidu pitti kiskudenna, lõpele, leelale.

Lõpe ära, linakene, lõpele, leelale –
kui sa’i lõpe lõpetenna, lõpele, leelale,
ega’i vähäne vähändenna, lõpele, leelale,
jääd sa lõokeste lõpetada, lõpele, leelale,
pääsukeste pääle kävvä, lõpele, leelale,
karu poigel veel karata, lõpele, leelale.

Lõpe ärä, pikä põllu, lõpele, leelale!
Pääsukese so pääle laseva, lõpele, leelale,
kure so kokku koguva, lõpele, leelale,
üükulli so üle lendävä, lõpele, leelale,
muu linnu so murrava, lõpele, leelale.

Lõpe ära, pika põllu, lõpele, leelale!
Kui sa’i lõpe lõpetenna, lõpele, leelale,
ega’i vähäne vähändenna, lõpele, leelale,
jäägu sa kurgi koguda, lõpele, leelale,
lõokeste lõpetada, lõpele, leelale,
üükullil üle kävvä, lõpele, leelale,
pääsukestel pääle laske, lõpele, leelale,
räägul sisen rääksu lüvvä, lõpele, leelale,
partsi parvil pesitädä, lõpele, leelale.

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Viis: Kadri Hermann (umb 65 a) (EÜS V 716 (10) < Puhja khk, Ulila v, Ridaküla – M. Pehka, 1909), teksti kirjutas üles J. Kivisaar (H I 2, 518 (7) < Rannu khk, Valguta v, 1888).

Sirbiviskamise laul

SIRISE, SIRISE, SIRBIKE,
kõrise, kõrise, kõvera rauda!
Kelle sirp eele mengu,
selle meel mehele mengu!

Vanaeit korjas sirbid kokku, kui rukkilõikus lõppes ja viskas sirbid eemale.

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Laulnud Andrese Kadri (69 a) (ERA III 6, 23 (23) ja (ERA II 30, 108 (1) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, P. Ariste, 1930).

LINAKENNE, LINNUKENE, üles,
tuhat surma sulle toon ma, üles,
sada surma sulle saadan, üles,
harja pidi haarates, üles,
kiudu pidi kistoes, üles,
lina likku viitamesse, üles,
ja leost väljä toodamesse, üles.
 
Panti su palkidel vajume, üles,
kolkitsel küll kolkides, üles,
roobitsel sind ropsites, üles.
Pandi kinni pundanessi, üles,
saadeti siis saksa kätte, üles,
saks saatis sadade maale, üles.

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Viis: Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (2) < Kodavere khk, Peipsiääre v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905): teksti kirjutas üles Joh. Mägi (Lõhmusmägi) (H II 29, 442 (9) < Ta-Maarja khk, Kavastu v (1890).

Lina kasvule

LINA TEGIN LIIVAKUSSE, helelee,
odrad tegin orumaasse, helelee.
Seal kasvis lina nii kui linti, helelee,
linakupar nii kui kulda, helelee.
Sealt ma raamsin rüpe täie, helelee,
isa hõbehõlma täie, helelee,
ema kuldse kuue täie, helelee,
rohelise rokka täie, helelee,
kalevise kaltsu täie, helelee,
sõlmitud sõbade täie, helelee.

Viis: Juula Prosin ( EÜS V 1187 (62) < Ta < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Reasvere k – J. Välbe, 1908); tekst: Julie Sepp (H III 9, 167 (2) < Laiuse khk, L-Tähkvere v, Tuimõisa kool, 1888).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Veere venna juurde

Õhtul

VEERE, VEERE, PÄEVÄKENE, elle, elle, leelo, leelo,
veere sinnä, kos so veli, elle, elle, leelo, leelo,
sõõri sinnä, kos so sõsar, elle, elle, leelo, leelo!
Veli viie versta taga, elle, elle, leelo, leelo,
sõsar kuue kuuse taga, elle, elle, leelo, leelo.
Sääl so ellästi oietasse, elle, elle, leelo, leelo,
peo pääl so peetässe, elle, elle, leelo, leelo,
kamalun so kannetasse, elle, elle, leelo, leelo.
Pannas padjule maga’ma, elle, elle, leelo, leelo,
siidi sisse puhkamaie, elle, elle, leelo, leelo,
kullasängi kukkumaie, elle, elle, leelo, leelo,
obesängi õljumaie, elle, elle, leelo, leelo. 

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Laulnud Kadri Katsan (67 a) (EÜS II 275 (1) ja EÜS II, 442 (180) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

VEERE, VEERE, PÄÄVAKENE,
lehte, kulda, arule, aenale!
Mis ma annan veeremisest,
lehte, kulda, arule, aenale,
päeval kaua tõusemisest,
lehte, kulda, arule, aenale?
Ma annan muna veeremisest,
lehte, kulda, arule, aenale,
kakku kaua tõusemisest,
lehte, kulda, arule, aenale!

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Viis: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 284 (42) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); tekst on pandud kokku E. J. Õunapuu, J. Rosenthali ja S. Sommeri üles kirjutatud tekstidest (E 40514a (64) < Torma, 1900),

LOOJA, LOOJA, PÄIVAKENE,
looja orja õhtu aal,
sulase suvilinaje,
palgapoisi padjudesse!

Kes teeb orjale aseta,
palgapoisi padjad peksab,
sulase linada laotab?
Oli mull üksi ella velle,
sõrmepikuke sõsara –
üks teeb orjale aseta,
teine sulase linad laotab,
palgapoisi padjad peksab.

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2018) < M-Magdaleena khk, Kudina v, Kaiavere k); teksti H. Mikkel (H II 56, 572 (9) < Võnnu khk < M-Magdaleena khk, 1895).

Karjaselaul

VEERE, VEERE, PÄEVAKENE,
lase kaseladva kaudu,
alanegu ajakene!
Veere, päeva, vete tõttu,
meie vaeste vaeva tõttu,
rikaste rahade tõttu,
kuningate kulla tõttu.
Meil on vaestel vaeva palju,
rikastel rahada palju.

Veere, veere, päävakene,
et saaks karjatsed koduje,
viisud vette veeremaie,
tallukad tahenemaie,
kaltsud ahjule kuiuma.

Ega viitsi päeva veerta,
viitsi ei aega alaneda.
Päeval om jo palju tööda:
päiv soeb sulaste päida,
laabib karjalaste päida,
hari kullane käessa,
laabilauda hõbehene.

Veere, veere, päävakene!
Mis ma annan veeremisest,
päeval kaua tõusemisest?
Annan muna veeremisest,
kakku kaua tõusemisest.

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Viis: A. Reilian (< Kask, naine) (GEG, DH 519, 11 (5) < Torma khk, Kõnnu mõis – E. v Schultz-Adajevskij, 1884); tekst on pandud kokku E. J. Õunapuu, J. Rosenthali ja S. Sommeri üles kirjutatud tekstidest (E 40514a (64) < Torma, 1900), (H III 9, 284/5 (6) < Torma khk, Avinurme v, Laekannu k, 1889) ja (H II 56, 252/3 (4) < Torma khk, 1896).

Karjalaul

KUNAS SAA MINA KODUJE,
kunas saa kodu kuhale?
Kavvel om minu koduja,
kavvel om, kavvest nävvisse,
kavvest harja hall´entelle,
kavvest paari paistunessa.

Kust mina tundsi oma kodu,
arvasi isa aseme?
Meil oli kodu kullasseppa,
taren taaderte tegija,
meil oli isa kullasseppa,
venda taaderte tegija,
onu sanga kirjutaja.

Kodust tõusi kullasuitsu,
tare harjast hallast suitsu,
sannast sangakirja suitsu –
säält ma tundsi oma kodu,
talu seitseme tagata,
valla kümne kohtadelta.

Viisi kirjutas üles P. Kurg (EÜS VII 70 (32) < Tartu linn, 1909-1910); tekst: Maret Koorits (76 a) (H II 50, 816/7 (96) < Äksi khk, Saadjärve v – Paul Sepp, 1894).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

PEREMEES PEREMEHEKENE, kaasike, kaanike,
perenaene naesukene, kaasike, kaanike,
lase orjad õhtuelle, kaasike, kaanike,
vaesed lapsed varju alla, kaasike, kaanike!
Kudas peab ori ojuma, kaasike, kaanike,
vaene lapsi vanderdama, kaasike, kaanike!
Massa ära orja palka, kaasike, kaanike,
vaeselapse vaevapalka, kaasike, kaanike!

Laulnud Liisa Kast (53 a, sündinud Ta-Maarja khk, Kavastu v, Tähemaa k) (EÜS II 276 (6a) ja EÜS II, 303 (3) < Kodavere khk, Peipsiäärne v, Varnja k – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Õitsilised

KUS TE’ LÄHTE VASTU ÖÖDA,
vastu ööda, vastu kuuda,
vasta ergasta ehada,
vasta suurta saaremetsa,
vasta kollast koidukesta?

Tulge meile öömajale!
Meile on tee tinane tulla,
teerajad rahased käia:
hobu ei kasta kapjasida,
härg ei heida sõrgasida,
kana ei vaska varvaaida,
kukk ei kulda kannussida.

Laulnud Mart Kool (60a) (EÜS V 1184 (44) ja EÜS V 1108 (108) < M-Magdaleena khk – J. Välbe ja H. Sulg, 1908).

Õitsel

KOHE MEIE, õitsile, ÕITSI LÄÄME, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
õitsi lääme, õitsile, tule teeme, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile?
Tule teeme, õitsile, tulba alla, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile.
 
Kohe meie, õitsile, leeri teeme, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile?
Leeri teeme, õitsile, lepikusse, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
kuldaleeri, õitsile, kuusikusse, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
vaskileeri, õitsile, vainuella, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile,
hõbeleeri, õitsile, õue peale, õitsile,
õitsile, lääme õitsi-õitsile.

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (103) < Ta-Maarja?, 1895-1896); teksti Emilie Uus (H III 15, 195 (2) < Palamuse khk, Luua, 1892).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

UIJU RUIJU, ROTIL PULMAD,
hiire tütar läks mehele,
nirgi noorema pojale.
Unt läks uue vankriga,
karu kuldse kaarikuga,
vares vaskse saabastega,
tihane tinareega.
Vares oli vaski valjastega,
kull oli kullast kuljustega,
klõnks oli musta kuuega.

Seal olid uhked pulmalised:
hunt oli pulma oldermanni,
jänes vilges peiupoissi,
rebane roa tegija.

Sööt oli neile söömalauast,
põllupeenar istepingist.

Kui sääl pulmad peeti,
siis sääl nal´la eideti,
haraka habe aeti,
varesse vammus võeti.

(Lapsehoidja suust üles kirjutadud)

Viisi ja teksti kirjutas üles A. Mauer (H II 28, 113 (1) < Äksi khk, Elistvere v < lapsehoidjalt, 1888), täiendatud (H III 9, 208 (5) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v – G. Ivask, 1888), (E 52063 (3) < Palamuse khk, Kaarepere – H. Maasen) ja (H III 9, 152 (11) < Torma khk, Torma v, Tõikvere v – H. Mann, 1889).

VÕI IMETA, VÕI IMETA,
mis nägin mina imeta!
Kaelkoogud kannid vetta,
kerilauad keedid leenta,
siga sõtkus taigenada,
naine tuhnis tuhnermaada,
kubjas haukus hange otsas.
Siga sõitis, sõlg oli rinnas,
lehm oli laudas, laps oli süles,
lammas läks laudile munele.

Viis: Mart Pill (75 a) (< Leedilt)  EÜS VIII 1151 (7d) < Laiuse khk.  W. Rosenstrauch, K. Viljak (1911). teksti kirjutas üles G. Soo (H II 50, 137/8 (11) < Kursi, Laiuse khk, 1880).

H E L I:

KITS KIDU KARJA,
üle mere metsa,
too mulle heina,
mina heina lehmale,
lehm mulle piima,
mina piima põrsale,
põrsas mulle külge,
mina külge ämmale,
ämm mulle kakku,
mina kakku reole,
reo mulle kulda,
mina kulda tammele,
tamm mulle lehte,
mina lehte lambale,
lammas mulle villa,
mina villad veerikule,
sulasel sain suured sukad,
enesele eina mütsi,
karjalapsele kapukida,
perepojale pikad püksid.

Laulnud Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (20) ja EÜS VIII, 235/6 (23) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911).

H E L I:

(NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

KUKU IKKA, KÄUKE,
kuku kullasta suvesta,
helgi hellet heinaaega,
kibeveta kiiniaega!

Kägu ei kuku kivile,
lind ei laula laastusmaale,
kägu jät’s kirja kivi pääle,
armi aiateibäesse,
märgi jät´s ta mättäessä.

Talunaine tarka naine,
külanaine kiidus naine,
võttis kirja kivi päälta,
võttis armi aia päälta,
võttis märgi mätäaesta –
ai ta kirja kindeesse,
ai ta armi ammesse,
märgi aas ta mäntelesse.

Viis: Kaarel Siim (EÜS V 1180 (19) <M-Magdaleena khk, Vara v, Äti mõis – J. Välbe, 1908), teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52034 < Palamuse khk, Kaarepere).

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

EMAKENE, MEMMEKÕINE,
muile andis muuda tööda,
sulasille suuri töödä,
neitsikulle nõtru töödä,
mulle andis hõlbukesta,
hõlbukesta, kõlbukesta,
andis mulle anid hoida,
anid hoida, kanad kaitsta,
vasikad mull’ valitseda,
pardsid viile vedädä.
Aa’si ma anid vesile,
pardsid peti perve alla,
kanad keerutin kesäle,
vasikad ma võsale.
Esi isti õmblemaie,
peenikesta neebeldama.
Tuli susi soomikusta,
laiakäppa laanesta,
aas mu anid vesilta,
pardsid pettis perve alta,
vasikad mull’ võsasta,
kanad kesalta keerutas.
Mina imme ikkemaie,
tüttar noori nuttemaie.
Lätsi ikkuna koduje,
Küsis ema, küsis isa:
„Mis sa ikked, tüttär noori“
„Mis ma ikken, isäkene,
Mis ma ikken, emakene –
muile andsid muuda tööda,
sulasille suuri töödä,
neitsikulle nõtru töödä,
mulle andsid hõlbukesta,
hõlbukesta, kõlbukesta,
andsid mulle anid hoida,
anid hoida, kanad kaitsta,
vasikad mull’ valitseda,
pardsid viile vedädä.
Aa’si ma anid vesile,
pardsid peti perve alla,
kanad keerutin kesäle,
vasikad ma võsale.
Esi isti õmblemaie,
peenikesta neebeldama.
Tuli susi soomikusta,
laiakäppa laanesta,
aas mu anid vesilta,
pardsid pettis perve alta,
vasikad mull’ võsasta,
kanad kesalta keerutas.“
„Ärä ikke, tüttär noori,
ma saada orjad otsimaie,
palgalised koosutama,
leske latsed leedemaie.“

Mina, tüttär, vasta kosti:
„Ori otsib õrve puida,
palgaline parre puida,
leske latsi leina puida.
Lase mu esi otsimaie –
esi otsi oma ani,
esi otsi kanakarja,
esi otsi pardsiparve,
esi valitse vasigu.
Emäkene memmekene,
tuu mu siidi sinisukka,
tuu mu siidi seerepaela,
lähen esi otsimaie.“

Otsin orud, otsin mäed,
otsin pikad Peipsi perved,
ei ma es leia kanakesi.
Lätsin Mõru mõisana,
Mõru mõisa välja pääle.
Küsitelin kündijata,
kündijata, äestajata.
Ei see kündija kõnelnud,
Ei see äestaja ütelnud.
Võtsin kündija kübärä,
äestaja hää hobesta,
sis võt kündija kõnelda,
äestaja üteldagi:
„Neiukene noorekene,
mine Mõru mõisaasse.“
Säält sain kanad ma kädeje,
anikesed alta õue,
vasikad sain võsikusta
pardsid põllu peendralta.

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

Viisi kirjutas üles M. Hermann (SKS Hermann 39 (102) < T-Maarja khk, 1895-1896), teksti Johann Mägi (H II 29, 500/4 (45) < T-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

EHK KÜLL EMÄ ILMARIKAS,
isä siidile seotud,
veli vaskila valatud,
ikki sai sõa sõnumid.
Kes sii tõi sõa sõnumid,
kes sii kandis vaenu keeled?
Harak tõi sõa sõnumid,
vares kandis vaenu keeled.
Kellesta tuleb mineje?
Ei lää emä sõdaje,
ei lää esä sõdaje,
ei lää sõsar sõdaje,
ei lää velik nooremp venda,
ei lää vaarik vanemp venda.
Ikke pia mina minema,
keskemine kõvemp venda,
tulisemp tugevamp venda.
Pia ma sõdaje sammuma,
vere välläle veerema,
uba ulgasta ojoma.
Selgä panni ma surmasärgi,
kaala ümber kalmuräti,
vööle vöödin surmavöö,
kätte võtti kange kirve,
kange kirve, kilbi, noole,
sõmeratse soome mõõga.
Ema inne ikemaie,
isä kangest nuttemaie.

Sõsar sõnulla kõneles:
„Vellekene, helläkene,
kui sina sammud sõdaje,
veered vere vällale,
ära siis mine ette otsa,
ärä veere veere pääle,
ärä tandsi tagaje –
keera ennast keskeella!
Esimesed helbitasse,
tagumised tapetasse,
veere pääl on vere valang,
keskmised kodu tulevad.“

Saie sada suvekesta,
tulli poiga siis sõasta,
veli vere valangusta,
hobu iin tal hirnumassa.
„Tule, emä, tunne poiga!“
Tulli ema, es tunne poiga :
vene miis, vene hobene,
vene luuka lodjapuune,
vene saarine sadula,
vene piitsa pihlikene!
Hobu hirnus tõista kõrda:
„Tule, isä, tunne poiga!“
Tulli isä, es tunne poiga:
vene miis, vene hobene,
vene luuka lodjapuune,
vene saarine sadula,
vene piitsa pihlikene !
Hobu hirnus kolmat kõrda:
„Tule, veli, tunne velle!“
Tulli velle, es tunne velle:
vene miis, vene hobene,
vene luuka lodjapuune,
vene saarine sadula,
vene piitsa pihlikene !
Hobu hirnus nellat kõrda:
„Tule, sõsar, tunne velle!“
Tulli sõsar, tundis velle,
kübärista, kinnastesta,
oma koetud hammeesta.

Sõsar küts sanna kuumasta,
haus viha virnadesta,
lillakist tegi libeda,
esi seisis seina taga,
hame peenike pihuna,
kangas laia õlalla.
„Vihu, vihu, vellekene!“
Kui sai velle vihtumassa,
kuivatas ta kangala,
selgä panni peene hamme.
„Vellekene, hellakene,
kas on sõan naine armas,
naine armas kaasa kallis?“
Velli hellä vastu kostis:
„Ei ole sõan naine armas,
naine armas, kaasa kallis,
sõan armas hal´las mõõka,
kallis kangepää hobne –
sii päästäb mehe sõasta,
velle vere valangusta,
pääsukese purjudesta,
laeva kanna kõverusest!“

Viisi kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 873 (2016) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k; teksti Joh. Mägi (H II 29, 489/94 (37) < T-Maarja khk, Kavastu v, 1890.

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

OLIN MINA VEIKE MEHEKENE,
põlvepikku poisike,
vaat-luu, vaat-luu-lii,
põlvepikku poisike,
öösi peksin mõisa rehed,
pääval küntsin mõõdumaad,
vaat-luu, vaat-luu-lii,
pääval küntsin mõõdumaad.
Kus mina istsin, seal mina nutsin,
kus mina seisin, seinad märjad,
vaat-luu, vaat-luu-lii,
kus mina seisin, seinad märjad;
senna tekkis tiigikene,
kasvis kala järveke,
vaat-luu, vaat-luu-lii,
kasvis kala järveke,
kust saab isa hobu juua,
velje varss saab vallata,
vaat-luu, vaat-luu-lii,
velje varss saab vallata!

Viisi ja teksti kirjutas üles C. V. Ärtis (EÜS IV 574 (1270) < M-Madgaleena khk, Kudina v, Kaiavere k.

H E L I: (NB! Helifaili kuulamiseks valida laul, klikkides laulu nimetusele parempoolsel menüül)

LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE.
Mis ma leidsin metsastagi?
Leidsin tamme taimekese.
Kuhu ma taime paneksin?
Istutsin venna ilule,
isi ruttu laulemaie:
„Kasva, tamme, jõua tamme,
kasva, tamme, taevaasse,
pilluta oksad pilvisse!“
Tamme hakkas kuivamaie.

Istutsin õe ilule,
isi ruttu laulemaie:
„Kasva, tamme, jõua tamme,
kasva, tamme, taevaasse,
pilluta oksad pilvisse!“
Tamme hakkas kasvemaie,
tahtis taeva laotada,
pillutas oksed pilvisse.
Läksin venna palviille:
„Vennakene, hella vella,
hakka kirvesta ihuma,
tule tamme raiumaie!“

Vend tuli tamme raiumaie.
Tüvika puust sai tünderida,
keskelt kena kiriku,
ladvast laste lõõri laudu.
Mis jäid üle liistud-laastud
neist saab neiul kihla kirstu.

Viis: Neubaum (GEG, DH 519, 3 (1) < Torma khk – E. v Schultz-Adajevskij < A. Reilian), teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (E 40492 (19) < Torma, 1900.

H E L I: (NB! helifaili kuulamiseks klikkida laulu pealkirjale parempoolses menüüs)

HAKKASIN MINA MINEMA,
läksin mina tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Leppa vasta mul tulesse.
Mina lepalta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Leppa mulle vastama:
„Ei must saa-saa purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu.“

Mina rutuste minema,
läksin jälle tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Aava vasta mul tulesse.
Mina aavalta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Aava mulle vastama:
„Ei must saa-saa purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu.“

Mina rutuste minema,
läksin jälle tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Kaske vasta mul tulesse.
Mina kaselta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Kaske mulle vastama:
„Ei must saa-saa purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu.“

Mina rutuste minema,
läksin jälle tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Mändi vasta mul tulesse.
Mina männilta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Mändi mulle vastama:
„Ei must saa-saa purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu.“

Mina rutuste minema,
läksin jälle tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Pärna vasta mul tulesse.
Mina pärnalta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Pärna mulle vastama:
„Ei must saa-saa purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu.“

Mina rutuste minema,
läksin jälle tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Kuuske vasta mul tulesse.
Mina kuuselta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Kuuske mulle vastama:
„Ei must saa-saa purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu.“

Mina rutuste minema,
läksin jälle tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Saarepuu vasta tulesse.
Mina saarelta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Saarepuu mul vastama:
„Ei must saa-saa purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu.“

Mina rutuste minema,
läksin jälle tüki teeda,
tüki sildada sinista,
poole versta pohlamaada.
Mes mulle vasta tulesse?
Tamme vasta mul tulesse.
Mina tammelta küsima:
„Kas sust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
kilterile kerstulaudu,
kubijale koolulaudu?“
Tamme vasta kosteles:
„Miks ep saa, vellekene –
minust saab-saab purju puida,
purju puida, laeva laudu,
keskelt kiltre kerstu laudu,
kubijale koolu laudu,
tüükast saab-saab tünderida,
otsest õlle ankurida,
vahelt viina vaatisida!“

Viis ja tekst: Jaan Puusepp (80 a) (EÜS VIII 286 (11) ja EÜS VIII 230/3 (15) < Kursi khk, Puurmanni v, vstmj, – J. ja M. Kärt, 1911).

Liugu, laugu!
PISTEL-PASTEL POISIKENE, liugu, laugu,
ega pistel tuassa seisa, liugu, laugu,
pistel seisab vainulla, liugu, laugu,
valgel lumeväljalla, liugu, laugu!
Linad liulaskijalle, liugu, laugu,
takud tagast tõukajalle, liugu, laugu,
tudrad tuas istujalle, liugu, laugu!

Viis:  Sohvi Sepp (83 a) (RKM III 3, 79 (90) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Garshnek, 1955); teksti kirjutas üles R. Eres (E 71169 (4)< M-Magdaleena, 1931).

V I I S:

Vastlapääva laul

VASTAL VALGE POISIKENE, liugo, laugo,
vastal tulnud kaugeelta, liugo, laugo,
üle soo, läbi jõgede, liugo, laugo,
läbi vete läigatanud, liugo, laugo,
vaskikinda´ad käessa, liugo, laugo,
vaskikirjad kinnastessa, liugo, laugo.
 
Neitsikesed noorekesed, liugo, laugo,
lähme liugu laskemaie, liugo, laugo!
Siit lääb rinda neidisiida, liugo, laugo,
Tulgu teilta teine rinda, liugo, laugo,
kubijalta kolmas rinda, liugo, laugo,
vainijalta valdakonda, liugo, laugo,
saksalta sadda tuhhata, liugo, laugo!
 
Linad pikad, luud lahedad, liugo, laugo,
linad liiulaskijale, liugo, laugo,
ebbemed eest vedajale, liugo, laugo,
takkud tagast tõukajale, liugo, laugo.
 
Kes ei tulle liumäele, liugo, laugo,
jäägu kodu kopitama, liugo, laugo,
seina eare seenitama, liugo, laugo,
aia eare allitama, liugo, laugo!
Kasku kuuske kukkelasse, liugo, laugo,
kasku kaske kaila peale, liugo, laugo,
niinepuu nisade peale, liugo, laugo,
paijupõõsas puusa peale, liugo, laugo!
 
Mere ääred künnetie, liugo, laugo,
ranna ääred raiutie, liugo, laugo.
Mis seal peale külvatie, liugo, laugo?
Lina peale küllvatiije, liugo, laugo.
Läksin linu vaatamaie, liugo, laugo,
lina kasvis kui see linti, liugo, laugo,
kiudu selga kui see siidi, liugo, laugo,
kupar otsa kui see kulda, liugo, laugo!
 
Lähme linnu kiskumaie, liugo, laugo!
Sealt mina põimin põlle täie, liugo, laugo,
rohelisse ruka täie, liugo, laugo,
sinise seeliku täie, liugo, laugo,
punase palaka täie, liugo, laugo,
kalevise kuue täie, liugo, laugo!
 
Viisi kirjutas üles G. Soo (H II 50, 114 (b) < Kursi khk (Laiuse), 1893); teksti J. Sturm (H III 21, 262/4 (4) < Kursi khk, 1894).

V I I S:

Liugu, laugu!
LINADELLE PIKKA KIUDU, liugu, laugu,
linad pikad peenikesed, liugu, laugu,
linad liulaskijallee, liugu, laugu,
takud tagast tõukajalle, liugu, laugu,
ebemed eest vedajalle, liugu, laugu,
tutrad tuas istujalle, liugu, laugu.

Vanemate käest kuuldud. See oli kangest moodis. Lasti liuugu! Vanaste ja nüüdki süüakse kolm korda päevas, lastel antakse vahepalukest söögiks.

Viis: Sohvi Sepp (83 a) (RKM III 3, 79 (90) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Garshnek, 1955); tekst: Anna Räpp (72 a) (ERA II 299, 397 (131) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Reastvere k – P. Tammepuu, 1937/41).

SÕUA KIIKE, JÕUA KIIKE,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal kiriku sėėssa?
Sammas kiriku sėėssa.

Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal samma otsa pėala?
Sõel on samma otsa pėala,

Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal sõela põhja pėala?
Sõlg on sõela põhja pėala.

Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis sėal sõela põhja pėala?
kägu sõela põhja pėala.

Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Mis seal käo turja pėala?
Sõrmus käo turja pėala.

Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Kust see sõrmus siia saanud?
See sõrmus sõjasta toodud.

Sõua kiike, jõua kiike,
sõua üle ilmatu kiriku!
Millest see sõrmus on saadud?
Sõjameeste sõrmeluista,
mõõgakandja kaelaluista.

Viis: Kadri Puuri (80 a) (EÜS V 1224 Tartu linn – M. Kampmann), tekst: Tiiu Saar (s. Ruusa, Saareli Tiiu, 87 a) (H II 50, 51 (8) < Kursi khk, Härjanurme v – J. Pruuli, 1895).

Pühkmeist tamm. Kiik venna tehtud

NEITSIKENE, NOOREKENE,
pühi tuba, laasi lauda,
hari akkente alune!
Pühi pühkmed mereje,
viska laastud laeneje.

Lõin ma ühe laastukese,
veri kargas versta maada.
Kas sest saide purje puida,
purje puida, laeva lauda,
sõsarale kiige lauda,
vennale venede lauda?

Las ma katsun, kiigekene,
kas on kiige venna tehtud?
Kül mina tunnen venna kiige:
venna kiige kirjutetud,
päälispuu purje punutud,
kure küüsil kirjutetud,
tedre lehil lepitetud,
aetud anisulila.
Altes sai ani ujuda,
seestessa siidilinnukene,
pealt oli piiri-pääsokene.

Viis: Kadri Ots (84 a) (EÜS II 291 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), tekst umbes 80-aastaselt naiselt (H III 15, 623/4 (2) < Ta-Maarja khk – M. Uus, 1876).

KUULSIN KÜLAS KIIGUTAVA, kiike, häälii,
küla parsil paugutava, kiike, häälii,
nõmme õrsis õisatava, kiike, häälii,
küla laol laaletava, kiike, häälii.
Läksin aita ehtimaie, kiike, häälii,
aeda ette eesikule, kiike, häälii,
aeda peale peälikule, kiike, häälii.
Mis mina sealt siis selga panin, kiike, häälii?
Selga pannin siidi särgi, kiike, häälii.

Tulge kiik’ma, külälised, kiike, häälii,
tooge munad tooge kanad, kiike, häälii,
tooge pardid paaristiku, kiike, häälii,
mesilinnud viirustiku, kiike, häälii!

Mis sina kiunud, meie kiige, kiike, häälii,
mis sina ägäd, meie (h)älli, kiike, häälii?
Kiige kiunub kindasida, kiike, häälii,
punasida paelusida, kiike, häälii.
 
Oota kiige, meie kiige, kiike, häälii,
las minu veli võtab naese, kiike, häälii,
las minu sõsar saab mehele, kiike, häälii,
siis saab kiige kindasida, kiike, häälii,
puasida paelusida, kiike, häälii.

Laulnud Ann Peep (56 a) (sünd Keerd, K-Jaani khk) (EÜS II 291 (82) ja EÜS II 415 (150) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Liiv ja J. Raja 1905).

V I I S:

LAS MA KAEN, LAS MA KATSUN, kiigele, kiigele,
kas see kiike kannab minda, kiigele, kiigele,
kas kannab kahte kabuda, kiigele, kiigele,
kas kannab nelja neiduda, kiigele, kiigele,
kahe kabu kaelaraha, kiigele, kiigele,
nelja neiu rõiviida, kiigele, kiigele.
 
Kui ei kanna, las kaduda, kiigele, kiigele,
moa alla las vajoda, kiigele, kiigele!
Minu elle vellekene, kiigele, kiigele,
too kerves, raiju kiike, kiigele, kiigele,
too tuli, põleta kiike, kiigele, kiigele!
 
Teomehed tehnud kiike, kiigele, kiigele,
abivaimud raiund aisad, kiigele, kiigele,
tehnud kiike kitsaada, kiigele, kiigele –
altab sa anni ojuda, kiigele, kiigele,
pealta piiri-peasukene, kiigele, kiigele,
sidest siidi-linnukene, kiigele, kiigele.

Viis:  Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 280 (28) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles K. E.Martinson (H II 68, 535/7 (2) < M-Magdaleena khk, 1902).

Viis: Madli Saeale (82 a) (EÜS VIII 290 (19) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles J. Kuusik (H II 33, 542/3 (13) < Äksi khk, Sootaga v, 1889).

KELLE KOPLIS KOLMI PÕÕSAST?
Mede koplis kolmi põõsast –
üks oli põõsas kuldapõõsas,
tõine õrna hõbepõõsas,
kolmas kallis kardapõõsas.
Pisukene piirilindu,
lendas üle mere maade,
üle järve, jõgede,
üle mägede ja metsa,
lendas üle mede õue,
õkva mede kopelisse.

Akkas pesa tegemaie:
puu purust, maa murust,
jõe kõrkja kõrredesta,
pilliroo pinnadesta,
mede metsa raagudesta.
Munes pessa kolmi muna,
haudus välja kolmi poega.
Ühe ta pillus pääle päeva,
teise ajas alla päeva,
kolmandama vastu päeva.

Ise ta lendas laia ilma –
pää tal paistis päälta päeva,
jalad alta arva metsa.

Viis ja tekst: P. Kurg (EÜS VII 108/9 (31) < Tartu linn – P. Kurg, 1910).

V I I S:

x

Viis: Kristjan Sepp (EÜS II, 298 (116) < Kodavere khk, Pala v – A. Liiv ja J. Raja, 1905), teksti kirjutas üles E. J. Õunapuu (H II 50, 326/7 (18) < Torma, 1894).

Aastavahetus oli kunagi pikk periood, mis algas novembris – seega on sanditamised seotud järgmise aasta vilja- ja karjaõnnega. Maskeerimine ja sanditamine on seotud ka uskumusega, et hingedeajal (november on rahvakalendri järgi “hingedekuu” ) käivad esivanemate hinged oma kunagistes kodudes meid vaatamas. Kadri- ja mardilaule saadavad alati ka rituaalsed tegevused.

Laulude esitajad on mardi- ja kadriõhtute kombestikust rääkinud näiteks nii: “Mardi- ja kadripäeva õhtutel koguvad endid noored neiud ning peiud kokku, panevad endid võera riietesse, koledad näukatteid ette tõmmates, et neid keegi ära ei tunneks, ning hakkavad ühest talust teise käima, kus nad iga ukse ees sissepalumise laulu laulavad. Harilikult lasti sanditajad ikka tuppa, ei tea, et keegi poleks lasknud. Toas lauldi, tantsiti, paluti andeid ja kui andisid anti, siis tänati ja õnnistati. Kui midagi ei antud, siis sajatasid „sandid” pererahvast, ning läksi minema, jättes ukse eneste taga lahti.”

Laiuselt on üles kirjutatud pikem kirjeldus. “Mardid olid tumedates riietes. Külapoisid ja tüdrukud kogunesid õhtul kellegi juurde, maskeerisid end ja läksid ühiselt taludesse. Riietuti ümberpööratud kasukaisse, aimates järele karusid. Tihti mindi neljakäpukil mõmosedes uksest sisse. Neiud riietusi tihti ka meestena. Riietuti ka rätsepadena, korstnapühkijatena, tisleritena, möldritena. Tihti maskeeruti ka metshaldjaina: ette seoti linast habe, pähe pandi linased parukad. Mõni muutis enese pisuhännaks, pannes luua jalgade vahelt läbi.
Kadrid olid ilusad ja valgetes riietes, ka näod olid valge riidega maskeeritud.

Mardi- ja kadriõhtul käidi oma küla igas peres. Kõigepealt lauldi ukse taga ja paluti sisselaskmist. Kui sandid oma laulu olid lõpetanud, kutsuti nad tuppa. Mõnel pool mindi tuppa tagurpidi, selg ees, andes sõrmega märku järgmisele. Santide „isa” viskas taskust või kaelkotist terakesi põrandale ja ütles: „Head odrad, kaunid kaerad ja rukkid seda paremad!”

Toas tavaliselt tantsiti lõõtsapilli saatel. Pillimees oli sanditajatega kaasas. Tantsiti päämiselt rahvatantse, kaera-Jaani, polkat. Lauldi rahvalaule. Pääle tantsu kostitas pererahvas sante, santide “isal” oli kaelas suur kott, kuhu pandi saadud anded.

Mardi ja kadripäevaste ilmade kohta räägiti: „Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab.”

S I S S E P A L U M I N E

TERE ÕHTUST, PERERAHVAS,
laske sisse Kadri sandid!
Kadri küüned külmatavad,
Kadri varbad valutavad –
ei ole Kadril kindasida,
ei ole Kadril sukkasida.
Kadri kodu kaugeella:
viis väljada vaheta,
kuus on kuiva arusida,
seitse sooda sitkemida,
kaheksa kalamereda,
üheksa Emajõgeda,
kümme külma allikada.
Peale selle lastakse neid tuppa.

A N D I D E P A L U M I N E

OH MINU HERTSU HERRAKESED,
hõbepitsid preilikesed! –
Tõuske üles tooli pealta,
võtke võtimed seina pealta,
keksige minna kelderisse,
otsige Kadrile osada.

T Ä N A M I N E

AITUMA, KADRID TÄNAVAD,
kadril andi andemasta,
suure hoole otsimasta,
villavakka vaatamasta,
linanuusti liigutamast!

Õ N N I S T A M I N E

Mis jätame pereisale?
Jätame härjad ikkessa.
Mis jätame perepojale?
Laia täku laterissa.
Mis jätame pereemale?
Kümme lehma lüpsikule.

Mis jätame peretütrile?
Lauda täisi lambaida,
kena oinas keskela –
kena oinas, keerud sarved,
puud saab villa puusa pealta,
tuhat naela turja pealta,
kümme naela külje pealta,
sada sarvede vahelta –
see jäegu pere tütrile!

Ä R A M I N N E S

PERENAINE, PEENIKENE,
laske need kadrid minema!

Kadri tahab teisele talule,
teisele uue õuele,
katuksele kolmandale.

Teksti kirjutas üles A. Kask aastal 1902 Tormas. Viis 1: Ann Traks (Vainu Ann, 72 a, 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 18 (19) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930), viis 2: Sohvi Sepp (83 a) (RKM II 57, 387 (8) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Garshnek, 1955);

S I S S E P A L U M I N E

LASKE KADRID SISSE TULLA!
Kadrid tulnud kaugelt maalta,
hõbedasta õrta mööda,
kullasta kõrendit mööda,
ümbert ilma ümara,
kõrvasta kuud kumerat,
pealta päikese punase.
Tuhat näime tullessa,
sada seia saadessa.
Mis näime kuuda tegevat?
Kuu mängis kulda rõngastega.
Mis näime päikese tegevad?
Päev mängis kulda penningiga.
Mis näime tähti tegevad?
Tähed mängisid täringut.
Laske kadrid soojasse,
kadri küüned külmetavad,
kadri varbad valutavad.

TULI PEAB TOAS OLEMA

PERENAINE, LINNUKENE, katri, santi,
tõuse üles tooli peale,
aja akna najale –
puhu tuli kukke suusta,
lõõtsu linnu lõualuista,
puhu see tuli tubaje,
lõõtsu lõkke lõukale!
Kui põle peergu, võta pinda,
võta laest laastukesta,
võta seinast sammelida!
Kui põle seinas sammelida,
võta laudilt lambaheina,
kesket lauta kitseheina –
puhu see tuli tuassa,
lõõtsu lõke lõukale!
Tuli peab toas olema!

Teksti kirjutas üles H. Harro aastal 1911 Palamusel. Viis 1: Ann Traks (Vainu Ann, 72 a, 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 17 (11) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930). Viis 2: kirjutas üles J. Kask (EÜS IV 279 (422) < Torma khk, 1895),

Sissepalumine

LASKE SISSE MÄRDI SANDID,
Märdi küined külmetavad,
Märdi varbad valutavad,
Märt on tulnud kaugelt mualta,
üle soo, üle jõgede,
üle märgade mägede,
üle viie vikerkuari,
üle kuue kupermangu.

Tuli peab toas olema

PERETÜTAR, NEITSIKENE,
talutütar taemekene,
puhu see tuli tubaje,
lõõtsu lõke lõukaalle!
Kui põle peerguda peressa,
tõmba tohtu tua laesta,
kui põle tohtu tua laessa,
võtta parrest pinnukesta,
kui põle parres pinnukesta,
võtta roogu rästaasta,
Tuli peab toas olema!

Andide palumine

PEREMEES JA PERENAINE, märti, märti,
võta need võtmeed võrelta, märti, märti,
noogutimed naela õtsast, märti, märti,
kepsi minna kelderisse, märti, märti,
astu minna aeda juurde, märti, märti!
otsi oinaste osada, märti, märti,
laigu lammaste lihada, märti, märti,
päitsu härjä pääsida, märti, märti!

Tänamine

AITÜMA PEREISALE, märti, märti,
aitüma pereemale, märti, märti!
Annid süia, annid juua, märti, märti,
annid kotti kodu viia, märti, märti.

Teksti kirjutas üles kooliõpilane J. Sepp aastal 1888. Viis 1: Ann Traks (Vainu Ann, 72 a, 17-aastasena Laiuselt Tammispääle asunud < Sootaga k) (ERA III 6, 17 (12) < Torma khk, Lohusuu v, Tammispää k – K. Leichter, 1930), viis 2: Ann Kõiv (73 a) (EÜS II 278 (19) < Kodavere khk, Kavastu v, Tähema k, Ernitsa t – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

Sissepalumine

LASKE SISSE MÄRDI SANDID, märti, santi,
märti tulnu kaugeelta, märti, santi,
märdi tulnu alta ilma, märti, santi,
kõrvast see kuu kõvera, märti, santi,
läbi soo, läbi ligeda, märti, santi,
läbi pika pilliroo, märti, santi,
läbi laane lipa-lapa, märti, santi,
läbi soo sipa-sapa, märti, santi.

Märdil oli märg obene, märti, santi,
ärä kastnu kaali otsa, märti, santi,
leotanu linike otsa, märti, santi.

Laske sisse märti santi, märti, santi,
märdi küüned külmetävä, märti, santi,
märdi varba valutava, märti, santi,
sõrmeotsad sõitelevad, märti, santi,
varbad valu tegevad, märti, santi!

Tuli peab toas olema

TULE, LIISA, TÕSTA LINKI, märti, märti,
tule, Anne, ava ukse, märti, märti,
puhu tuli sa tubaje, märti, märti!
Kui ei põle piirguda tubana, märti, märti,
kisu kildu küünissistä, märti, märti,
võta roogu rästaasta, märti, märti!
Sisse astub märdikene, märti, märti,
sisse märdi sandikene, märti, märti!

Õnnistamine

SISSE VISKAN VILJAÕNNE, märti, märti,
katusele karjaõnne, märti, märti,
hoovije hobeste õnne, märti, märti,
lauta lammaste ladinad, märti, märti!
Saagu salve rukkiida, märti, märti,
tõisi salve otrasida, märti, märti,
kolmandasse kaarusida, märti, märti!

Kui midagi ei antud

SAAGU SAAGU, MA SAJATAN, märti, märti,
saagu salve sammelida, märti, märti,
teise salve tõukusida, märti, märti,
kolmandasse konnasida, märti, märti!

Tekst; Miina Till (68 a) (EÜS II 359/60 (80) < Kodavere khk, Alatskivi v, Pusi k < Kodavere khk, Alatskivi v, Tõruvere k – A. Liiv, J. Raja, 1905) (täiendatud teiste üleskirjutustega). Viis 1: Mari Poks (s. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (39) < Kodavere khk, Kavastu v, Koosa k – A. Liiv ja J. Raja, 1905); viis 2 kirjutas üles V. Nõu (E 66055 < Äksi khk, Piruse k , 1930).

TULGE JAANIKU TULELE, jaaniku, jaaniku,
tulge tulda hoidemaie, jaaniku, jaaniku!
Tuli tükkib hoone´eie, jaaniku, jaaniku,
säde kipub katusselle, jaaniku, jaaniku,
tuletukk(i) tuasse, jaaniku, jaaniku,
helehelk(i) heintesse, jaaniku, jaaniku.

Viis: Ann Peep (sünd Keerd, 1849 < K-Jaani) (EÜS II 291 (83) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Liiv ja J. Raja, 1909); teksti on üles kirjutanud Joh. Mägi (H II 29, 509 < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

V I I S:

JAAN TEGIS SAANI SAARIKUNA, jaaniku,
egä päevä pästi lastu, jaaniku,
ega kuu koputs kõdare, jaaniku.
Sai sii saani valmiesse, jaaniku.

Jaan tege Riiani rügida, jaaniku,
ette Riia tege hernid, jaaniku,
taga Riia tatterida, jaaniku,
Jaan tege ube Uuluni, jaaniku. –
Sest ep jaani oodetesse, jaaniku,
Jaani kahja kannetesse, jaaniku.

Viis: Ann Lott (64 a) (EÜS V 234 (65) < Karksi khk, Karksi v, Rebase t – A. Martin, 1908); teksti on üles kirjutanud Joh. Mägi (H III 9, 466/7 (1) < Ta-Maarja khk, Kavastu v < Karksi khk, 1888).

V I I S:

Viis: Ann Peep (sünd Keerd, 1849 < K-Jaani) (EÜS II 291 (83) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k – A. Liiv ja J. Raja, 1909); teksti on üles kirjutanud H.Maasen /H III 8, 411/2 (17) < Palamuse khk, Luua, 1888)

1. LÕPE, LÕPE, PÕLLUKENE (Torma)

2. LINAKENE, LINNUKENE (Puhja, Rannu)

TERE, TÕNU, TEILE!
Tulge hommen meile:
meil on hommen rootsitants,
kahe siku sarve tants,
kolme munakoore tants,
nellä neitsi nisa tants.
siis kõik tantsma tulevad.
Saks tuleb saaniga,
muamees maaniga,
poiss puureega,
mina kelguga keerides –
tagast tulin, ette sain.

Laulnud Madli Saeble (EÜS VIII 288 (15) ja EÜS VIII 1 < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911).

Kulli tegemine
Laste lõbustused

Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste abilisteks teevad, seega kõik kanad kinni püüavad. Kulli sõnad on:

a)
Aa suu – suka roka,
pähe panti pätas suka –
kohe jäi, kruus komm,
võta kinni, vitsi-vonn.

b)
Iksi-tiksi – toome-tiksi,
Viksi vaksi vaame-koor,
silla ääres tiller-tipud,
kuku-metsa kulli toomas.

d)
Vanamiis-vanamiis,
võõpsis-vaapsis,
kulle-kalle,
tape-poiss.

Üles kirjutanud Hindrik Ostrat (H II 28, 479/80 (1) < M-Magdaleena khk, Kudina v, 1889).

_________________
Mäng, lugemine.

Lapsed istuvad ringi, üts läheb ringi sisse ja hakkab lugema, sõrmega igaühe pääle näidates:

1.
Entel tentel trika trei,
treisi kinder komnia trei,
in-proot triise proot,
siira viira tupis toot.

2.
Entel tentel seraku mentel,
issu tissu vangis vissu,
sukker küünis loos.

3.
Üksin tuksin toome tilken,
viksin väksin vääna konken,
sulle olgu, mulle tulgu,
tillu tibu, nälla näbu,
koogi metsas kolaku leht.

Üles kirjutanud Voldemar Lille (E 59991 a < M-Magdaleena khk, Elistvere, 1927).

Mängu kirjeldust ja terviklikku teksti koostaja ei leidnud.

SIIT TULEB SIIM, siit Siimu sulane.
Mis tahab Siim, mis Siimu sulane?

Laulnud Liisa Kask (65 a) (EÜS V, 1185 (45)< M-Magdaleena khk, Igavere k – J. Välbe, H. Sulg, 1908).

Kulli tegemine

M-Magdaleena

Laste lõbustused

Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste abilisteks teevad, seega kõik kanad kinni püüavad. Kulli sõnad on:

a)
Aa suu – suka roka,
pähe panti pätas suka –
kohe jäi, kruus komm,
võta kinni, vitsi-vonn.

b)
Iksi-tiksi – toome-tiksi,
Viksi vaksi vaame-koor,
silla ääres tiller-tipud,
kuku-metsa kulli toomas.

d)
Vanamiis-vanamiis,
võõpsis-vaapsis,
kulle-kalle,
tape-poiss.

Üles kirjutanud Hindrik Ostrat (H II 28, 479/80 (1) < M-Magdaleena khk, Kudina v, 1889).

Sellele mängulaulule P-Tartumaalt viisiüleskirjutust pole, aga värsilist osa on kindlasti lauldud. Võib kasutada näiteks kuningamängu viisi.

KOOTS, KOOTS, KULLIKENE,
naats, naats, nabrakene,
mis see kulli meile otsib?

Kull otsib küla kanuje,
tahab ta talu haneje,
mõisa kirju kalkunida.

Oh sina hullu kullikene,
mis tulid mede talule,
otsid mede hooneesse,
vaadid mede varju ala,
kõndsid mede kõlgusesse?
Oh sina hullu kullikene,
meil on kana kammerinna,
kuked kulla kellerina.

Mine sa sinna talule,
kus on kana kõlgussena,
kuked kuiva õrre peala.

Mianes oli kullikene?
Kull kui heina kuhjakene.
Mianes kulli peakene?
Nagu mõisa mõõdu vakka.
Mianes kulli silmakene?
Nagu hõbe helmekese.
Mianes kulli ninakene?
Nagu kaju (kaevu) koogukene.
Mianes kulli kõrvakese,
Nagu kullalehekese.
Mianes kulli jalakese?
Jala kui jänese jala.
Mianes kulli küünekese?
Nagu küla künni raua.

Kukk:

Tere, tere, kull, mis teed siin?.

Kull:

        Auku kaevan.

Kukk ja kull vaheldumisi:

Mis selle auguga teed?

       Söed tõmman sisse.

Mis sa nende sütega teed?

       Pa’a panen peale.

Mis selle pa’aga teed?

       Vee panen sisse.

Mis selle veega teed?

       Kana-kuke karva võtan.

Mis need kuked kanad kurja teinud?

       Opmani oa, isandi erne, neitsiläätsa, kõik olid ära söönud.

Kull hakab kuke järel kanu püüdma, kelle kätte saab, see on „maha murtud“.

Üles kirjutanud E. J. Õunapuu (E 40515a/15b (68) < Torma, 1900).

_________________________

Kullimäng

KOOS, KOOS, KULLIKENE,
koos, kulli nokakene,
mis se kulli meile otsib?
Kulli otsib konna reita,
kehva mehe kitse reita,
vaese mehe vasika reita.

Seletus: meesterahvas olla ringi sees üksi, nii kaua kui värssideni: Kulli otsib konna reita, siis võtnud ühe neiu ka ringi sisse.

Üles kirjutanud H. Paap (H III 8, 75 (12) < Kursi khk, 1889).

MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas?
 
Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas.
 
Ei või laske, kuldse, joonse, väravas.
 
Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas?
 
Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas.
 
Küllap meie parandame, kuldse, joonse, väravas.
 
Kellega te parandate, kuldse, joonse, väravas?
 
Siidiga, sametiga, kuldse, joonse, väravas,
vereva niidiga, kuldse, joonse, väravas,
punase kriidiga, kuldse, joonse, väravas.
 
Kust ta santi siidi võttis, kuldse, joonse, väravas,
kust sai santi sameti, kuldse, joonse, väravas?
 
Veli tuli eila linnast, kuldse, joonse, väravas,
tunapäe tuli Pärnu linnast, kuldse, joonse, väravas,
ta tõi siidi, sametit, kuldse, joonse, väravas,
kulda tõi ta kuue täie, kuldse, joonse, väravas,
hõbedat tõi hõlma täie, kuldse, joonse, väravas,
karda tõi kasuka täie, kuldse, joonse, väravas.
Tehke sie tie tasaseks, kuldse, joonse, väravas,
arvake aru värajaks, kuldse, joonse, väravas,
teie tulla, meie minna, kuldse, joonse, väravas.

Viis: Eva Reimann (70 a) (EÜS V 1065 (19) < M-Magdaleena khk, Elistvere v – J. Välbe ja H. Sulg, 1908); teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 744/5 (18) < Äksi khk, Saadjärve v, 1894).

MIS TE SANTI SAISATADE,
juune, kuldsed väreje,
meie tahme läbi minna,
juune, kuldsed väreje.
 
Ei või laske meie värad katski,
juune, kuldsed väreje.
 
Külap meie parandame,
juune, kuldsed väreje.
 
Kellega te parandate,
juune, kuldsed väreje?
 
Siidiga ja sammediga,
juune, kuldsed väreje,
verrevatse kriidiga,
juune, kuldsed väreje.
 
Kost sa, sant, siidi saied,
juune, kuldsed väreje,
või kost, santi, sammeti,
juune, kuldsed väreje,
verrevätse kriidi tõied,
juune, kuldsed väreje?
 
Velli eila Riiast tõie,
juune, kuldsed väreje,
Riiast tõie Riia rahada,
juune, kuldsed väreje,
Tallinast tõi taalderita,
juune, kuldsed väreje,
Varnjast vana hõbedat,
juune, kuldsed väreje.
 
Vale, vale, mis sa valetad,
juune, kuldsed väreje.
 
Kui ei usu, ni kaeke,
juune, kuldsed väreje:
usse een huu (hobu) ligeda,
juune, kuldsed väreje,
huu handa härmatanu,
juune, kuldsed väreje,
huu kabjad kastesed,
juune, kuldsed väreje,
meil om kodu kullasepad,
juune, kuldsed väreje,
õuen hõbeda seppad,
juune, kuldsed väreje,
tee äären tinaseppad,
juune, kuldsed väreje,
vainu veeren vaskiseppad.
juune, kuldsed väreje!

Viis: Mari Poks (sünd. Lõhmus, 66 a) (EÜS II 283 (41) < Kodavere khk, Kavastu v – A. Liiv ja J. Raja,1905), tekst: Ann Russak (H III 15, 220/1 (6) < Tartu linn < Ta-Maarja khk, Luunja v – Al. Annuk, 1892).

NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE,
nõõs, nõela silmakene,
nõela nõudijad tulevad.
Nõrka vitsa nõudijalla,
pikka vitsa püüdijalla,
ja ohjad käeotsijalla.
Kivist kilda kistanesse,
paest lõmma lõhutaksse,
nõela üles otsitasse,
tule otsa toodanesse.
Mes sääl nõelal taga oli?
Tükk sinist, tükk punast,
kolmas kullakarvalista.

Mängijad astuvad ligistikku üheteise taha ritta ja „nõela-otsija”astub rea ette ja kõneleb esimese mängija vastu reas:

„Tere, tere, miis!”

Vastus: „Jumaleme! Mis sa otsid?”

Esimene: „Nõela otsin!”

Teine: „Kus sii nõel jäi, mis ma eila andsin?”

Esimene:

„Tuli kassi Kaaburista,
viis ta nõela Viiburista,
sõi ta pudru pajasta,
lakkus leeme liuasta.”

Teine:

„Mis sel nõelal taga oli?”

Esimene:

„Tükk sinist, teine punast,
kolmas kulla karvalist.”

Teine:

„Mine võta tagast seinast!”

Nüüd pistab „otsija” jooksma, et kõige tagumist reas kinni tabada; aga sel samal silmapilgul pistab ka see jooksma, ja nii jooksevad nad seni ringi ümber mängijate, kuni „otsija” „nõela” kätte saab. On see sündinud, saab „nõelast” „otsija” ja „otsija” astub rea esimeseks.

Laulnud Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII 293 (25) ja EÜS VIII, 240/1 (31) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt < Pööra k, 1911); täiendatud (H II 27, 190/1 (1) < Kursi khk, Puurmani v – T. Riomar, 1888).

Karjased. Karjaste mäng

MINA HOIAN MEMME UTTE,
mina kaitsen taadi karja,
õlle, õlle, õlle.
Mem teeb mulle uue kuue,
taat teeb karvase kasuka,
õlle, õlle, õlle.
Sinisida säärissida,
punasida poogessida,
õlle, õlle, õlle.
Pereme(he)le pikkad püksid,
sulaselle suured sukkad,
õlle, õlle, õlle.

Teksti kirjutas üles M. Kool (H III 8, 122/3 (19) < Kursi khk, Laeva v, 1889).

MINA OIAN MEMME UTTE,
mina kaitsen taade karja,
memm teeb mulle uvve kuvve,
taat teeb mulle karvase kasuka,
sulaselle suured sukad,
perepojal peened sukad,
karjalapsel kapukida!

Tuli susi soome alta,
laia käppa laane alta,
kiskus memme kriimu lamba,
murdis taade musta lamba,
ära viis sõge mõlemad.

Viis ja tekst: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 86 (7) ja ERA II 29, 297 (9) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – R. Viidebaum, 1930).

_____________

Lambamäng

 Äksi

Vanaaegne mäng.

Tütarlapsed käisid kõik ringi, käed olid nii kinni. Poiss oli keskel – see oli kera-oinas, nigu karjapull või karjaoinas. Mängivad ja laalavad siis:

Mina oian memme utte,
mina kaitsen taade karja,
memm teeb mulle uvve kuvve,
taat teeb mulle karvase kasuka,
sulaselle suured sukad,
perepojal peened sukad!

Kui laalavad, siis tuli üks unt, kui laul lõppes. Unt veis siis ühe nurka. Karjane läks siis lammaid ot’sma. Undil oli jälle tokk kääs nigu vikat, nigu eina niitis, nii…

Karjus tuli juure: „Tere, tere, mees!“

Unt: „Jumalime!“

Mees: „Mis sa tiid siin?“

Unt: „Eina niidan, eina tiin.“

Mees: „Kellele sa tiid?“

Unt: „Lammastelle.“

Mees: „Kes andis?“

Unt: „Jumal.“

Siis karjus ütles: „Sul müts nigu minu lamma nahast. – Kas utetada võin?“

„Jah, võid küll,“ unt vastas.

Kui siis utetas, siis lammad tulid. Siis lammad hüppasid üle kepi, kes üle hüppas ilusti kepsti, sii oli terve, sii jäi ületalve. Kui tasa il’lukeisi tuli nii… luugates, sii ei jää üle talve, sii sai undile.

Igalpool mängisime. Koolis ei ollu, koolmeister ei õpetanu seda.

Viis ja tekst: Taavet Ansip (86 a) (ERA III 6, 86 (7) ja ERA II 29, 299/301 (9) < Äksi khk, Elistvere v, Õvanurme k – P. Ariste, 1930).

x

Kuningamäng

Äksi

KUUS, KUUS, KUNINGAS,
mis sa eila meile ei tulnud,
tunaeila tuld ei toonud?
Meile tulid võerad laevad:
sõelalaevad, nõelalaevad,
suure herra kaubalaevad,
kurja herra kullalaevad,
oma rahva rahulaevad.
võera rahva vaenulaevad,
Saksa rahva reisilaevad,
Leedu rahva leevalaevad,
Soome rahva soolalaevad,
Rootsi rahva raualaevad.

Tekst: Eeva Kõlu (H II 50, 650 (2) < Äksi khk – J. Millert, 1894).

x

Mängu laul

KUNINGAS, KUNINGAS, KUNINGAKENE,
miks sa eila meil ei käinud,
tunaeila tuld ei toonud,
kui meil käisid kolmed laevad:
nõelalaevad, sõelalaevad,
poisikeste purjulaevad,
vananaeste lindilaevad,
tüdrukute tühjad laevad?

Üles kirjutanud Emilie Uus (H II 27, 543/4 (14) < Palamuse khk, Luua v, 1889).

OH SA KUNING, KUNINGAKENE,
mis sa eela meile ei tulnud,
kui meil käisid sõelalaevad,
sõelalaevad, nõelalaevad,
otseti odade laevad,
nuketi nugade laevad,
risti-rästi rättelaevad,
põiki käisid põllelaevad?

Kelle kord on ette tulla,
selle käest võib panti võtta.

Viis ja tekst: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 294 (27) ja EÜS VIII, 241 (33) < Kursi khk, Härjanunne v, vstmj < Pööra k – J. ja M.Kärt, 1911).

x

MEIE NUKK ÕLI NOOREKENE,
kui sii noore koorekene –
eela kurnat’, täna koorit’.
Ehi, nukku, eeri, nukku,
ehi, nukku, emandisse,
seada, nukku, seadusesse!

Meie nukk õli noorekene,
kui sii noore koorekene –
eela kurnat’, täna koorit’.
Pane jalad juuskemaie,
kõdared kõrisemaie,
viska linik lepa piale,
kaelarätik kadaka piale.

Ring hoiab üks ühe kätest kinni ja laalab. Nuku seesab keskel. Kui sinna suab: „Viska linik lepa piale“, siis hakavad kõik nukkuda taga ajama.

Üles kirjutanud Wilhelm Pärt (H II 27, 810/1 (9) Torma khk, Torma v, 1888).

x

Jaanipääva laul
 
EHI, EHI, NUKUKENE, nukku,
ehi, ehi, eeri-eeri, nukku,
ehi neile ehtemille, nukku,
säe neile sätemille, nukku,
pane ülä nukukeine, nukku,
pane ülä laija vüü, nukku,
pane rinda laija sõle, nukku,
pese suuda nukukeine, nukku,
pese suuda, suiju pääda, nukku!
 
Nuku jooksust:
 
Joose, nukku, jõua, nukku, nukku,
kae, nukku, kätte saada nukku!
 
Nukud kutsutakse kodu:
 
Tule kodu, nukukeine, nukku,
nukud kodu ootetakse, nukku,
nukul kangas kammerena, nukku,
linane ligi lageda, nukku,
peenikeda pelte pealla, nukku.
 
Teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52202 < Palamuse khk, Kaarepere).

Ringimäng

Keskel naesterahvas püsti, rätt üle pea. Sõna „alane…“ juures laseb pea longu, kuni tema „alandamine“ sügavaks kumardamiseks vajub. Ring käib ümber, laulab. Nukk on ringi sees ja nutab, kui kurbe sõnumid kuuleb.
 
NUTA, NUKKU, NUUTSU, NUKKU, nukku, nukku,
linnast lennäs linnukene, nukku, nukku,
turult tulli tuikene, nukku, nukku,
alevista akikene, nukku, nukku,
see tõi sul mure sõnumid, nukku, nukku,
juba’p su isa’ surnud, nukku, nukku,
emäl auda kaevatasse, nukku, nukku,
sügäv auda rauda põhja, nukku, nukku,
ühessä süldä sügävä, nukku, nukku,
kümme küünart laiutigi, nukku, nukku.
 
Nüüd hakkab „nukk“ ennast sirgu ajama ja seejärel tantsima ja hüppama.

Ülene, nukku, ülene, nukku, nukku,
ülenda peada, ülenda, nukku, nukku,
hüppa nukku, karga nukku, nukku, nukku –
jupa’p su ema elasse, nukku, nukku,
sügav hauda täidetije, nukku, nukku,
rauda põhja rahnutije, nukku, nukku,
üheksa süllani ülesse, nukku, nukku,
kümme küünart kõrgeele, nukku, nukku
 
Hüppa nukku, karga nukku, nukku, nukku –
jupa’p su isa elasse, nukku, nukku,
sügav hauda täidetije, nukku, nukku,
rauda põhja rahnutije, nukku, nukku,
üheksa süllani ülesse, nukku, nukku,
kümme küünart kõrgeele, nukku, nukku.
 
Laulnud Ann Peep (snd. Keerd, s. 1849) (EÜS II 293 (92) ja EÜS II, 425 (161) < Kodavere khk, Kokora v, Torila k < Kolga-Jaani khk – A. Liiv ja J. Raja, 1905).

x

KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,
kas nägid minu hobusta?“
„Misuke sinu hobune?“
„Suvel hiiru, talvel halli.“
„Lätsi tema läbi meie õue,
kammits kardene jalassa,
köis oli kuldene järele.
Tegi kurja tullessagi:
sagis sarja herneeida,
purgis pulma linnassida.“

Püüdmise ajal lauletakse:

Hüppa hiiru, karga halli,
hüppa Udriku ubaje,
karga, hiiru, herneaida!

Lapsed käivad ringis ümber, üks on ringist väljas ja püüab üle teiste käte teist krabada, kes ringi keskel on. Kui tal see on korda läinud, siis läheb ta teiste sekka, kuna see, keda kinni võeti, püüdjaks jäeb. Püüetavaks läheb ringist mängijate tahtmist mööda ükskõik missugune laps.

Udriku on küla on Visusti vallas, kust mäng on saadud.

Teksti kirjutas üles H. Maasen (E 52102/3 < Palamuse khk, Kaarepere).

x

Hobuse otsija

„KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE,
külanaene naesuke,
kas nägid minu hoosta?“

„Misuke sinu hobune?“

„Suvel hiiru, talvel halli,
kesksuvel veripunane,
udusella hundikarva,
kaste´ella karukarva.“

„Läks ta läbi meie õue,
tegi kurja minnessaagi,
teise kurja tullessaagi,
sasis sarja erneeida,
purkis pulma linnassida!“

Teksti kirjutas üles Paul Sepp (H II 50, 756 (34) < Äksi khk, Visusi v, 1894.

_______

Hobusemäng

„KÜLAMEES, KÜLAMEHEKENE,
kas nägid minu hobusta?“

„Misuke sinu hobune?“

„Suvel hiiru, talvel halli,
kesksuvel veripunane.
Köis oli kuldane järella,
kammits kardene jalassa,
hirnub suhu suitsesid,
kall´ub (karjub) pähe päitsesid,
vaalib pähe vall´aaid,
hirnub selga istujid,
kall´ub selga kargajid.“

„Läks ta läbi meie õue,
tuli meie tua juure,
tegi kurja minnessagi,
teise kurja tullessagi.
Sasis sarja erneida,
kooris koopa naariida,
parkis punna linnassida.“

Kolm meest ringi keskel (kaks võivad ka omad naesed kaasa võtta). Kolmandamal kübar käes, ise kargab, hirnub ja tantsib; vahel hüppab tüdrukute käte pääle, ringi sisse. Kaks teisi mehi räägivad hobusest laulu sõnadega. Kõik ring laulab ühes.

Iga sõna juures (värsi lõpus) tuleb lauldes ütelda: Hirnu hirnu, Hiiu halli! (Või: hiiru halli)

Teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 56, 509 (59) < Äksi khk (< (?) Viljandimaa), 1894 (kogunud), 1895 (saatnud).

x

Hobuseotsija

„KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,
kas nägid meie hobusta?“

„Ehk ma nägin vai ma tundsin –
misuke teie hobune?“

„Linalakka, lehtelaia,
Päitsed pähe pälmitatud,
saba siidile seotud,
kabjad kulda kirjutatud.“

„Läbi läks läbi külada,
läbi uuve uulitsate,
läbi tallatud tänavi.
Ära ta sõi küll heinakuhjad,
kaksi vakka kaerusida.“

„Külamees, külamehike,
ära sa tüki tülli tulla –
küll ma maksan heinakuhjad,
tasun sulle kaeravakad!“

Teksti kirjutas üles Gustav Weski (H III 8, 177 (7) < M-Magdaleena khk, Kaiavere v, Libliku t, 1888).

x

Obuse oitsija

„ELLAKENE VENNAKENE,
kas nägid minu obusta?“
„Mis karrva sinu obune?“
„Suvel iiru, talvel (h)ailli,
kesksuvel veripunane.
Köis oli kullane järele,
kammits karrane jalassa,
õbedane ohelikku.“

„See läks läbi meije õue,
kurja tegi minnessagi,
teise kurja tullessagi,
kuhja einu ta kulutas,
vilja väiljad ta vähendas,
salve kaeru ta kahandas,
purkis punna linnassida!“

Teksti kirjutas üles Mihkel Kolluk (EKS 8°2, 726/7 (5) < Laiuse khk, Ellakvere k, 1879.

x

Ringimängu laul

„KAS NÄGID SA MINU HOBUSTA
udutsella uitevada,
märatsella mängivada,
sadutsella sõitevaada?“

Teine küsib:

„Mis karva sinu hobbune?“

Teine vastab:

„Suvel hiiru, talvel halli,
kesksuvel veripunane.“

„See läks läbi meie õue,
köis olli kuldane järella,
kammits kardane jalassa,
hõbedane ohelikku.“

Veike seletus: mängimise aeg olla üks olnud väljaspool ringil karganud iga paari kätte pääle, kuni sai lauletud: „See läaks läbi meie õue,“ – siis saanud lastud ringi sisse.

Teksti kirjutas üles H III 8, 74/5 (11) < Kursi khk. – H. Paap (1889)

Peo-leo, kas Tiit on teol?
Teol, teol!
Mia tal kaasas?
Päts piima, lass leiba,
kausiga kilet ka,
piim läks ümber – vurr!

Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere v, Rohe k, 1929).

Ta-Maarja

Pääsukese laul käip nõnda

Ostin härja, antsin härja,
tõin kodu, antsin süvva,
pages ärä, läksin perrä,
sain kätte, käänsin kaala,
kääks!

Pääsukese laul

Tahtsin pojal särki tehä,
kahest nahast kasukad,
pandsin ahju otsa pääle,
kukus tulle tsärrr!

Üles kirjutanud Lõhmusmägi (H II 29, 398 (89 ja 90) < Ta-Maarja khk, Kavastu v, 1890).

Laiuse

Pääsukese laul

Siidikera, niidikera,
siidikera, niidikera,
saba lõhki: sirt-sirt-sirr!

Üles kirjutatud Peeter Käärilt (s.1859) (ERA II 182, 469 (386) < Laiuse, Laius-Tähkvere v, Sadala k – F. Eichenbaum, 1937/8).

Pääsuke

Midli-madli, kudli-kadli,
kudusin kangast,
tegin poisile püksid.
Poiss läks metsa kannu otsa:
tõmbas lõhki: tsirts-tsirr!

(See on isalt)

Pääsukese laul

Liid- liid- liid-liid, linnas käisin,
mati odrajahu sain.
Pudru keetsin, pulmas käisin:
vana kasuk oli sel’jas,
saba lõhki: tsirr!

(See on ema laul)

Üles kirjutatud Anna Räppilt (72 a) (ERA II 299, 395 (127), 391 (115) ja 39 (16) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Reastvere k – P. Tammepuu , 1937/41).

Kursi

Pääsukese laul

Pesin küll püksid, pesin küll püksid,
panin aia peale kuiuma,
varas tuli, viis ära,
aasin taga, sain kätte,
tõmmasin lõhki sorr!

Üles kirjutanud M. Tiidur (H III 8, 11 (3) < Kursi khk, Härjanurme v, 1888).

Torma

Pääsukese laul

Võtin sulase, võtin sulase,
läks ära, läks ära,
läksin järele, läksin järele,
sain kätte, sain kätte,
tõmmasin saba lõhki sirrrrr!

Üles kirjutanud H. Mann H II 27, 837 (9 ja 10) < Torma khk, Tarakvere v, 1890).

Retsitatiivid

Kursi

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
kus su kulda pesake?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulla kuiva kuuske?
Vanamees ta maha raiun’d.
Kus see kulla vanameesta?
Kivi taha kükitanud.
Kus see kulla kivikene?
Vesi ära veeretanud.
Kus see kulla veekene?
Halli härga ära joonud.
Kus see kulla halli härga?
Sõnnikulle tapetud.
Kus see kulla sõnnikuke?
Kana ta laiali siblinud.
Kus see kulla kanake?
Pilliroogu lennanud.
Kus see kulla pilliroogu?
Vikat ta maha virutan’d.
Kus see kulla vikatike?
Luisk ta ära luisanud.
Kus see kulla luisuke?
Kivi peale katki läinud.
Kus see kulla kivike?
Vesi ära veeretanud.

Eva Liivoja (u. 70 a) (E 78657 (2) < Kursi khk, V-Põltsamaa v, Utsali k – F. Sikk (Pärnu poegl. gümn. III h kl. õpil.), 1932).

 Kursi

Linnu laulu kõne.

PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,
liiri-lõõri lõukene,
helgi ella linnukene!
Kus su kulla pesakene?
Metsas kuiva kuuse otsas.
Kus see kulda kuiva kuuske?
Vana meesi raius maha.
Kus jäi kulda vana meesi?
Vana meesi suri ära.
Kos see kulda maha maeti?
Pika põllu peenra alla.
Kos see kulda põllu peenar?
Küitud härjad kündsid üles,
laugud härjad lautsid üles.
Kos jäid kulda küitud härjad,
kos jäid kulda laugud härjad?
Karu murdis küidud härjad,
karu sõi need laugud härjad.
Kos jäi kulda karukene?
Karu läks pikka pillirogu.
Kos jäi pikka pillirooke?
Vikat niitis pilliroogu.
Kos jäi kulda vikatike?
Luisk teda ära luisas.
Kos jäi kulda luisukene?
Luisk jäi saana sõnnikule.
Kos jäi kulla sõnnikuke?
Valge kana siblis ära.
Kos jäi kulla kanakene?
Kull see murdis kana ära.
Kos jäi kulda kullikene?
Kulda kull läks ära linna.
Kos jäi kulda linnakene?
Tuli ta ära põletas.
Kudas linna kustutati?
Vesi teda kustutas.
Kos jäi kulda veekene?
Vesi läks alla meresse.

Teksti kirjutas üles J. Sturm (H III 21, 312/3 (1) < Kursi khk, 1895).

M-Magdaleena

LÕÕRI-LÕÕRI LÕUKE,
piiri-piiri peasuke,
kos su kulla pesäke?
Taga tare tamme õtsan.
Kos sii tamm siält jäe?
Vanamiis rais tamme maha.
Kos sii vanamiis siält jäe?
Vanamiis läks aounniku alla.
Kos sii aounnik siält jäe?
Tuli põletas ärä.
Kos sii tuli siält jäe?
Vesi kustutas tule ärä.
Kos sii vesi siält jäe?
Must härg jõi vede ärä.
Kos sii härg siält jäe?
Karu sei härjä ärä.
Kos sii karu siält jäe?
Karu läks ärä Roatsimuale.
Kuda sinna järele suab?
Ise issun iire selgä,
piä panen parmu selgä,
leeväkoti koera selgä.

Teksti kirjutas üles G. Puus (H II 28, 760/1 (3) < M-Magdaleena khk, Saare v, 1890).

 Ta-Maarja

LIIRI-LÕÕRI LÕUKENE,
piiri-pääri pääsukene,
kos so kulla pesakene?
Tare taga tamme otsan.
Kos sii tamm jäije?
Vanamiis maha raius.
Kos sii vanamiis jäije?
Ära tema kooli.
Kohe tema mateti?
Pika pendra alla.
Kos sii pikk pennar jäije?
Kana üles siblis.
Kos sii kana jäije?
Kull ära sõije.
Kos sii kull jäije?
Pilliroogu lennas.
Kos sii pilliroog jäije?
Vikat maha lõije.
Kos sii vikat jäije?
Kivi katski lõije.
Kos sii kivi jäije?
Merde tema viiris.
Kos sii meri jäije?
Must härg ära jõije.
Kos sii must härg jäije?
Lauta tema läts,
Kos sii laut jäije?
Tuli ära põletas.
Kos sii tuli jäije?
Vihm ära kistutas.
Kos sii vihm jäije?
Maa alla vajus.
Kos sii maa jäije?
Ader üles kündis.
Kos sii ader jäije?
Sepale teda viidi.
Kudas sinna perra saada?
Tilduga, tõlduga,
tulitsede tungerdega,
vasksete vangerdega,
raudsete ratastega.

Teksti kirjutas üles M. Raag (H III 9, 576/8 (3) < Ta-Maarja khk, Raadi v, 1889).

 Äksi

LÕÕRI-LÕÕRI, LÕOKE,
peeri-pääri pääsuke,
kus su kulla pesakene?
Tare taga tamme otsas.
Kus sie tamm jäi siis?
Vanamees raidus maha.
Kus sie vanamees jäi siis?
Vanamees suri ära.
Kohe tema mateti?
Pika põllu peendra alla.
Kus sie peenar jäi siis?
Kana siblis ülesse.
Kus sie kana jäi siis?
Kull viis ära.
Kus sie kull jäi siis?
Kull läks pilliroogu.
Kus sie pilliroog jäi siis?
Vikat niitis maha.
Kus sie vikat jäi siis?
Vikat läks kivisse.
Kus sie kivi jäi siis?
Kivi veeres merde.
Kus sie meri jäi siis?
Mustik rüüpas ära.
Kus sie Mustik jäi siis?
Mustik läks siis lauta.
Kus sie laut jai siis?
Tuli põletas ära.
Kus sie tuli jäi siis?
Tuli läks siis maa sisse.
Kudas ta senna perra sai?
Tuliste tungaldega,
valiste vangaldega.

Teksti kirjutas üles P. Sepp (H II 50, 768/9 (55) < Äksi khk, Visusi v, 1894).

 Tartu linn

TSIIRI- TSIIRI, TSIRGUKE,
lõõri- lõõri, lõoke,
kus su kulla pesake?
Minu pesa pedajan,
kuiva kuuse ossa pääl.
Kos see kuus jäie?
Vanamiis maha ragusi.
Kos vanamiis jäie?
Vanamiis ära suresi.
Kos teda mateti?
Pika põllu peenra alla.
Mis sinna pääle kasvi?
Penipütsik ja piibeleht.
Kos penipütsik ja piibeleht jäie?
Vikat maha niitis.
Kos see vikat jäie?
Vikat läks kivvi.
Kos see kivi jäie?
Kivi läks merre.
Kos see meri jäie?
Must härg jõi ära.
Kos see must härg jäie?
Must härg läks lauta.
Kos see laut jäie?
Laut põles maha.
Kos see tuhk jäie?
Kukk ja kanad rehitsesid ära.
Kus kukk ja kanad jäiva?
Kukk ja kanad läksid taeva.
Kuidas sinna järgi saab?
Pikku pirdega,
lakku lattega,
tulitsite tungerdega,
vasitsite vangerdega.

Tekst: A. Jesse (E 66329/30 (36) < Tartu linn – J. Aab, 1930).

HOILU ROILU, ROTIL PULMAD,
hiire tütar läks mehele
nirgi noorema pojale.
Küll olid uhked pulmalised:
hunt oli uue viiuliga,
karu kahe kanneliga,
vares vaskisaabastega,
tihane tinase reega,
kukk läks kuldse kaarikuga,
kana klaari põllega.

Viisi kirjutas üles A. Mauer (H II 28, 113 (1) < Äksi khk, Elistvere v < lapsehoidjalt, 1888), tekst: Ann Väät (89 a) (E 47125/6 (18) < Palamuse khk, Kuremaa, Vinni – H. Karro (< Pedasi), 1909).

Lambaniitja laul

KILE KITS KARJA,
üle mere metsa,
too mulle heina,
mina heina lehmale,
lehm mulle piima,
mina piima põrsale,
põrsas mulle pekki,
mina pekki ämmale,
ämm mulle kakku,
mina kakku kalevile,
kalev mulle rauda,
mina rauda rebule,
rebu mulle kulda,
mina kulda tammele,
tamm mulle lehte,
mina lehte lambale,
lammas mulle villa,
mina villa villakule:
sulasele said suured sukad,
perepojale pikad püksid,
karjalapsele kapukad,
kubjale kuusi kübara.

Viis: Madli Saeble (82 a) (EÜS VIII 290 (20) < Kursi khk, Puurmanni v – J. ja M. Kärt, 1911), teksti kirjutas üles M. Uus (H III 15, 628/9 (8) < Tartu-Maarja khk > u. 80 a. naine (1876).

OI IMETA, OI IMETA,
mis nägin Nõu külassa!
Koerad kündsid, härjad hauksid,
lammas läks laudile munele,
kana tõi kaksi tallekesta,
hobu tõi härga-vasika,
lehm tõi lauku täkukese.

Oi imeta, või imeta,
mis nägin mina imeta:
taevas tantsis, maa mürises,
pilved pillisi puhusid,
vikerkaar lõi viiulit,
tähed lõivad täringida,
kuu lõi kulda rõngaida.

Viis: Sohvi Tamming (79 a) (EÜS II 298 (121) < Kodavere khk, Pala v, Nõva k, Niidika t – A. Liiv ja J. Raja, 1905); teksti kirjutas üles G. Sirel (H II 50, 513 (11) < Torma khk, Avinurme v, 1894).