LÕUNA-TARTUMAA

laulud

ÄÄ-ÄÄ, TSUU-TSUU, maga, memme latseke!
Panni mina kiigu kengu pääle,
älli mäe veere pääle,
panni mina pääsu ällitämä,
lõo linnu liigutama.
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Pääsukõsel olli pallu laule,
lõolinnul liiga laule,
opesiva latsi lauluga,
laulma linnu äälega. –
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Laula, laula, latsekene!
Latsel kerge keelekene,
mesiläse meeleke,
äniläse ääleke.
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!
Kiigu, kiigu, kitse voona,
memm läits mõtsa mammu tooma,
kadajadse kipiga,
oige suure korviga.
Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!

Rahva suust.

Laulmise järgi üles kirjutanud P. Kurg (EÜS II 10 (13) ja EÜS II 35/6 (15) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k, 1905).

ERA III 7, 101 (40) < Rannu khk

Ketilaul.

LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE,
kos so kulla pesakene?
Tare taga tamme otsan.
Kus tamm jäije?
Vanamees ragus maha.
Kus vanamees jäije?
Vanamees kooli ära.
Kohes teda mateti?
Pika peenra otsa ala.
Kos peenar jäije?
Kana üles rehits.
kos kana jäije?
Kull ära seije
Kos kull jäije?
Mõõk maha leije.
Kos mõõk jäije?
Kivi katski leie.
Kus kivi jäie?
Kivi veeris merde.
Kus meri jäie?
Mustik ära jõie.
Kus mustik jäie?
Lauta tema pages.
Kus laut jäie?
Tuli ära seie!
Kos tu tuli jäije?
Tuli läts taivade.
Minkas sinna perrä minna?
Tulitside tungeltega,
vasitside vangerdega.

Üles kirjutanud A. Käärik (H IV 8, 773-775 (16, 17) < Rõngu khk, Savi t, 1896), täiendatud (EÜS VI, 317/7 (36) < Rõngu khk, v, Raigaste k – A. Mõttus ja J. Sossi < Mari Raudsepp (72 a), 1909).

x

TSIIRI-SIIRI, TSIRKUKÕNÕ,
liiri-lõõri lõokõnõ,
kos su kulla pesäkõnõ?
Kua takkan kuusõ all,
var(i)kun varva pääl.
Kos se kuus jäije?
Vanamiis ragus maha.
Kos see vanamiis jäije?
Vanamiis kuuli ärä.
Kohõs teda mattõti?
Pikkä põllu pindre pääle.
Mis sinna pääle kasvi?
Pinipütsk pääle kasvi.
Kos see pütsk jäije?
Vikkat niitsõ maha.
Kos see vikkat jäije?
Kivi lei katski.
Kos see kivi jäije?
Kivi vaiju merde.
Kohes meri jäije?
Must härg jõi mere.
Kohes must härg jäije?
Must härg läits lauta.
Kohes laut jäije?
Laut palli ära.
Kohes tuhk jäije?
Kana rehits tuha ära.
Kohes kana jäije?
Kull võtsi kana ära.
Kohes kull jäije?
Kull läits taivade.
Mikäs sinna perra minna?
Pikki pirdõga,
lakku laudega,
tulitsite tungeldega,
vasitside vangõrdõga,
hõbetsite õlgiga,
kullatsite kulpega.

H I 3, 544 (1) < Otepää khk. – J. Jürgenson (1891), täiendatud: E 56863/4 (2) < Otepää khk, V- Otepää v – B. Sööt < Anna Saar (65 a) (1926).

x

Pääsukõsõ laul

VÕTI SULASÕ, VÕTI NÄIDSIKU;
umbli kaska, umbli särgi,
panni ahju otsa pääle –
palli ärä – tsärr!

H II 29, 833 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v. – Jakob Simos, kooliõp. Audrus (1888).

MIDLI MADLI, KUDLI, KADLI,
kudusin kangast,
tegin riiet, läksin metsa kannu otsa,
tõmbasin lahki – tsirr!

ERA II 82, 546 (15) < Kambja khk, Vana-Kuuste v – Linda Nukka (Sipe algk. õpil.) (1934).

MIDLI-MADLI, KUDLI KADLI,
kudusin kangast,
tegin särki, tegin kuube,
läksin metsa,
tõmbasin lõhki: kõrr!

ERA II 84, 277 (42) < Kambja khk. – Alaida Pastak (Unipiha algk. õpil.) (1933).

Pääsuke

MIDLI-MADLI KUDLI-KADLI
Läksin metsa kännu otsa,
tõmmasin lõhki sirr!

ERA II 78, 295/6 (11) < Puhja khk, Kavilda v, Siberinurme k – R. Viidebaum < Alviine Siibold (u. 40 a. vana), 1934.

Pääsukese laul.

O’L SULANE, O’L NÄIDSIK,
tei särgi, tei kaska;
läits pakku, sai kätte,
võti vigla, haari hargi –
kääni kaala – kääts!

H II 44, 607 (23) < Sangaste – J. Tammemägi < Matli Tammemägi (sünd. Vaher, umb. 80 a), (1893).

Pääsukese laul

Kogusi villu, kogusi villu,
tahtsõ pujalõ särki tetä,
panni ahjo otsa pääle,
sattõ tullõ – tsärr!

H II 31, 626 (3) < Otepää khk., U. Otepää v. – G. Õis (1889).

Pääsukõse laul.

Võti sulase, võti näidsiku,
anni kaska, anni särgi,
pagesi ära, aije taga,
saije kätte, kääni kaala – kräääädst.

H II 31, 260 (1) < Otepää – Hans Nugin (1889).

Peoleo
Linapeo

PEOLEO, LINAPEO,
tuu vihma, villi kuivab!
Peoleo, linapeo,
aa hoogu, hain närbib!

P. Kurg (EÜS VII, 93 (16) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1909).

PEOLEO,
kas Tiit on teol? –
Teol, teol!
Mis tal kaasas?
Päts piima, lass leiba,
kausiga kilet ka.

ERA II 82, 534 (21) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., Kärevere k. – Arnold Adler (Sipe algk. õpil.) (1934).

x

KUKU, KUKU, KÄOKENE,
helgi, hellä, linnukene!
Ega kägu muile kuku –
kägu kukub karjatselle,
laalab lapsehoidijalle,
helgib heenaniitijalle,
paugub pajorajujalle.

E 71170/1 (7) < Otepää – R. Eres (1931).

LÄTSIN MINA MÕTSA HOMMIGULT,
hommigult ja õdangult,
pühapäivä hommungult,
äripäivä õdangult.
Näi mina kurgõ kündavat,
varese vagu ajavat,
tedre tõugu tegevät,
araku taga äestavat.

Viis ja tekst: Ain Park (umb 65) (EÜS VI 210 (91) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss, 1909)

x

MINA TUKU TUKU TUNNI, õlle, õlle,
tule susi karja, õlle, õlle,
veie mõtsa minija lamba, õlle, õlle.
Mina oia memme ud’u, õlle, õlle,
mina kaitse memme karja, õlle, õlle,
memm tek’ mullõ musta kuvve, õlle, õlle,
sine särgi sällä pääle, õlle, õlle,
tsia sõrast sõbakõse, õlle, õlle,
ja kassi käpist kaskakõse, õlle, õlle. 

AES, MT 54, 8 (9) < Sangaste – A. Meiessaar (1927).

RÕIKA KAKKAMINE

Üks mängijaist istub maha, teine talle sülle ja jalad harki. (Esimene mängija on nagu naeri vars, teine on naeris). Kolmas, seisja, kaebab (kaevab), kogu mängjaskond lauldes:

Kaiba, kaiba,
tsongi, tsongi,
riitu, raatu.
tsongi süaste sõõduste,
riitu raatu,
kaiba kalesta maasta
riitu raatu.

Laulu lauldakse kaks korda, kui siis rõigas kakkamisel ei järgne, siis korratakse , kui ta järgneb (seda sama laulu ja toimingut).

Üles kirjutanud Valga linna tütarl. gümn. Õpilane (E 68418/9 (1) < Sangaste khk, 1930).

NAERI TÕMBAMINE

Tsongi – tsongi, kaiba – kaiba (~ kakka, kakka),
riitu raatu,
tsongi süäste söödüste,
riitu, raatu,
kaiba (-kaeva) kaleste maaste,
riitu, raatu!

Kui rõigas võetakse, siis:

Lätsi merda mõskma,
riitu, raatu,
lätsi oija uhtma,
riitu, raatu.

Läts mu kallis lavva väits,
riitu, raatu,
kui libisi ja labisi,
riitu, raatu.

Jummal andku juurikiida
riitu, raatu,
Pühä Maarja maraniida,
riitu, raatu.

Liide Terä (31 a) (E 56040/1 (81) < Sangaste khk, Tagula (< Urvaste) – E. Päss, 1927.

x

Jõululaul

MIS NE KULLI SIIN NO OTSVA?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Kulli otsva kukkesid,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
kaelese kanasid,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määras kulli pääkene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Nigu mõisa mõõdu vakka,
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määratse kulli silmäkese?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
kui see kuu taivan,
kuus, kuus kullile,kuus kulli pojale.
Määras kulli nanakene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Nigu küla kao kuuk,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määntse kulli küütsekese?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Nigu küla künni rauda,
kuus, kuus kullile,kuus kulli pojale.
Määras kulli kehakene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Keha, ku küla keedi katal,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määras kulli hannakene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Hand, ku küla vihu viht,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Küpar olli pään,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale,
nigu küla külvi annum,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.

 EÜS 71, 328/9 (11) < Sangaste khk., v., Ala-Laose t. – A. Mõttus ja J. Sossi < Eva Emers, 60 a. ja Lotta Anderson, 70 a. (1911).

Laste kullimäng

Lapsed enamiste karjasmaal (ehk vainu pääl), kus hulk lapsi koos, võtavad ühe väikese tüki maad enestele mängu platsis, kellele piirid ümber aetas.

Üks hakkab iga ühe pääle sõrmega näidates ees-seisvaid sõnu lugema:

Entel, tentel, tee-rega,
mentel, vanker, luker, loos!

Kellele viimne sõna loos juhtub, see saab kulliks nimetud ja see hakkab tõisi kinni püüdma. Tõised aga jooksevad kõik korraga mängu platsi pääle laiale, aga keegi ei tohi üle piiri minna. Keda püüdja kätte saab, see saab jälle kulliks, ja mäng läheb nõnda, kui kaua tahes edasi.

Üles kirjutanud Andres Käärik (H IV 4, 512 (24) < Rõngu khk, 1891)

1. Trihvaa-lugemine
Latse paneva kõik oma edimätse sõrme kokku ütele põlve pääle ja üts lats loep neid sõnnu: „Issu tissu vanger vissu, tsuker kleini kloos!” Egä üte sõrme pääle korrast näidäten, ütlep egä üte sõrme jaos üte sõna. Kelle sõrme pääle perämäne sõna trehvap, see saap kullis ja nakkap tõisi takan ajama. Kedä ta kätte saap, se nakkap jälle issu tissu lugema. Niisugutse mängu jaos oma ka järgmätse sõna: „Üksin tuksin toome tilka, viksin väksin väänä kokku, mulle saagu tillu tibu, sulle jäägu vällä näbu, koogi mõtsan kulaku leht. Onen token, Toomas piu pau, särg!”

Üles kirjutanud H. Mikkel (H II 56, 622/35 < Võnnu, 1895).

2. Peitemängus loeti:

Üks vanamees läks linna,
tema ratta rumm läks katki,
mitu naela sinna sisse läheb
seda ütled sina.

Üles kirjutanud Ev. Reile (ERA II 31, 207 (2) < Kambja khk, 1930).

3. Laste mängude juures tarvitatavad ütelused.

1.
Siin siin, (seen) põlli seen,
põtra kulli, põvva kulli,
eeli, eeli, kapetannes,
dasses konn, vitsi von,
kõrva lokk, tõrva tünn.

2.

Issu, tissu, vanger vissu,
sahken küünes loos.

Esitanud Ann Kiisel (72 a) (ERA II 31, 124 (5 ja 6) < Tartu < Kambja khk, v – E. Kera, 1930).

x

SÕIT, SÕIT, SÕDSELE,

üle oja onule,

läbi laane langule.

Langu latse tõbitse.

Mis me neile kostis viime?

Koolatsit kolme keerulist,

mesisaia meelelist.

ERA II 82, 531/2 (14) < Kambja khk, Vana-Kuuste v, Kärevere k – Arnold Adler (Sipe algk õpil) (1934).

1.

2.

RKM III 5, 161 (11-14) < Rannu

3.

4.

5.

RKM III 5, 163 (32-37) < Rannu