Kulli tegemineLaste lõbustused Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste…
Kulli tegemine Lapsed seavad ennast rinda. Üks astub hulgast ja loeb kulli sõnu. Kelle pääle viimane sõna langes, nimetakse kulliks, ja peab teisi, kanu, kinni püüdma. Saab ta mõne kätte, see on siis kulli abi, kelledega nad kõik eneste abilisteks…
3. 4. 5. RKM III 5, 163 (32-37) < Rannu
x SÕIT, SÕIT, SÕDSELE, üle oja onule, läbi laane langule. Langu latse tõbitse. Mis me neile kostis viime? Koolatsit kolme keerulist, mesisaia meelelist. ERA II 82, 531/2 (14) < Kambja khk, Vana-Kuuste v, Kärevere k – Arnold Adler (Sipe algk…
1. Trihvaa-lugemineLatse paneva kõik oma edimätse sõrme kokku ütele põlve pääle ja üts lats loep neid sõnnu: „Issu tissu vanger vissu, tsuker kleini kloos!” Egä üte sõrme pääle korrast näidäten, ütlep egä üte sõrme jaos üte sõna. Kelle sõrme pääle…
Laste kullimäng Lapsed enamiste karjasmaal (ehk vainu pääl), kus hulk lapsi koos, võtavad ühe väikese tüki maad enestele mängu platsis, kellele piirid ümber aetas. Üks hakkab iga ühe pääle sõrmega näidates ees-seisvaid sõnu lugema: Entel, tentel, tee-rega,mentel, vanker, luker, loos!…
x Jõululaul MIS NE KULLI SIIN NO OTSVA?Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.Kulli otsva kukkesid,kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.kaelese kanasid,kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.Määras kulli pääkene?Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.Nigu mõisa mõõdu vakka,Kuus, kuus kullile, kuus kulli…
RÕIKA KAKKAMINE Üks mängijaist istub maha, teine talle sülle ja jalad harki. (Esimene mängija on nagu naeri vars, teine on naeris). Kolmas, seisja, kaebab (kaevab), kogu mängjaskond lauldes: Kaiba, kaiba,tsongi, tsongi,riitu, raatu.tsongi süaste sõõduste,riitu raatu,kaiba kalesta maastariitu raatu. Laulu lauldakse…
x MINA TUKU TUKU TUNNI, õlle, õlle,tule susi karja, õlle, õlle,veie mõtsa minija lamba, õlle, õlle.Mina oia memme ud’u, õlle, õlle,mina kaitse memme karja, õlle, õlle,memm tek’ mullõ musta kuvve, õlle, õlle,sine särgi sällä pääle, õlle, õlle,tsia sõrast sõbakõse, õlle,…
LÄTSIN MINA MÕTSA HOMMIGULT,hommigult ja õdangult,pühapäivä hommungult,äripäivä õdangult.Näi mina kurgõ kündavat,varese vagu ajavat,tedre tõugu tegevät,araku taga äestavat. Viis ja tekst: Ain Park (umb 65) (EÜS VI 210 (91) < Sangaste khk, Keeni v, Keeni m – A. Kiiss, 1909)
x KUKU, KUKU, KÄOKENE,helgi, hellä, linnukene!Ega kägu muile kuku –kägu kukub karjatselle,laalab lapsehoidijalle,helgib heenaniitijalle,paugub pajorajujalle. E 71170/1 (7) < Otepää – R. Eres (1931).
PeoleoLinapeo PEOLEO, LINAPEO,tuu vihma, villi kuivab!Peoleo, linapeo,aa hoogu, hain närbib! P. Kurg (EÜS VII, 93 (16) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg, 1909). PEOLEO,kas Tiit on teol? –Teol, teol!Mis tal kaasas?Päts piima, lass leiba,kausiga kilet ka.…
x Pääsukõsõ laul VÕTI SULASÕ, VÕTI NÄIDSIKU;umbli kaska, umbli särgi,panni ahju otsa pääle –palli ärä – tsärr! H II 29, 833 (6) < Kambja khk., Krüüdneri v. – Jakob Simos, kooliõp. Audrus (1888). MIDLI MADLI, KUDLI, KADLI,kudusin kangast,tegin riiet, läksin…
x TSIIRI-SIIRI, TSIRKUKÕNÕ,liiri-lõõri lõokõnõ,kos su kulla pesäkõnõ?Kua takkan kuusõ all,var(i)kun varva pääl.Kos se kuus jäije?Vanamiis ragus maha.Kos see vanamiis jäije?Vanamiis kuuli ärä.Kohõs teda mattõti?Pikkä põllu pindre pääle.Mis sinna pääle kasvi?Pinipütsk pääle kasvi.Kos see pütsk jäije?Vikkat niitsõ maha.Kos see vikkat jäije?Kivi…
Ketilaul. LÕÕRI, LÕÕRI, LÕOKENE,kos so kulla pesakene?Tare taga tamme otsan.Kus tamm jäije?Vanamees ragus maha.Kus vanamees jäije?Vanamees kooli ära.Kohes teda mateti?Pika peenra otsa ala.Kos peenar jäije?Kana üles rehits.kos kana jäije?Kull ära seijeKos kull jäije?Mõõk maha leije.Kos mõõk jäije?Kivi katski leie.Kus kivi…
ÄÄ-ÄÄ, TSUU-TSUU, maga, memme latseke!Panni mina kiigu kengu pääle,älli mäe veere pääle,panni mina pääsu ällitämä,lõo linnu liigutama.Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!Pääsukõsel olli pallu laule,lõolinnul liiga laule,opesiva latsi lauluga,laulma linnu äälega. –Ää-ää, tsuu-tsuu, maga, memme latseke!Ää-ää, tsuu-tsuu,…
x KÜLAMEES KÜLAMEHIKE,kas nägid minu hobusta?“„Misuke sinu hobune?“„Suvel hiiru, talvel halli.“„Lätsi tema läbi meie õue,kammits kardene jalassa,köis oli kuldene järele.Tegi kurja tullessagi:sagis sarja herneeida,purgis pulma linnassida.“ Püüdmise ajal lauletakse: Hüppa hiiru, karga halli,hüppa Udriku ubaje,karga, hiiru, herneaida! Lapsed käivad ringis…
OH SA KUNING, KUNINGAKENE,mis sa eela meile ei tulnud,kui meil käisid sõelalaevad,sõelalaevad, nõelalaevad,otseti odade laevad,nuketi nugade laevad,risti-rästi rättelaevad,põiki käisid põllelaevad? Kelle kord on ette tulla,selle käest võib panti võtta. Viis ja tekst: Mai Paiu (83 a) (EÜS VIII, 294 (27)…
NÕÕS, NÕÕS, NÕELAKENE,nõõs, nõela silmakene,nõela nõudijad tulevad.Nõrka vitsa nõudijalla,pikka vitsa püüdijalla,ja ohjad käeotsijalla.Kivist kilda kistanesse,paest lõmma lõhutaksse,nõela üles otsitasse,tule otsa toodanesse.Mes sääl nõelal taga oli?Tükk sinist, tükk punast,kolmas kullakarvalista. Mängijad astuvad ligistikku üheteise taha ritta ja „nõela-otsija”astub rea ette ja…
MIS TE SANTI SAISATADE,juune, kuldsed väreje,meie tahme läbi minna,juune, kuldsed väreje. Ei või laske meie värad katski,juune, kuldsed väreje. Külap meie parandame,juune, kuldsed väreje. Kellega te parandate,juune, kuldsed väreje? Siidiga ja sammediga,juune, kuldsed väreje,verrevatse kriidiga,juune, kuldsed väreje. Kost sa, sant, siidi saied,juune, kuldsed väreje,või kost,…
MIS TE SIIN SEISATE, kuldse, joonse, väravas? Meie tahme läbi minna, kuldse, joonse, väravas. Ei või laske, kuldse, joonse, väravas. Miks ep või laske, kuldse, joonse, väravas? Meie värav katki, kuldse, joonse, väravas. Küllap meie parandame, kuldse, joonse, väravas. Kellega te parandate, kuldse, joonse, väravas? Siidiga, sametiga,…
OI IMETA, OI IMETA,mis nägin Nõu külassa!Koerad kündsid, härjad hauksid,lammas läks laudile munele,kana tõi kaksi tallekesta,hobu tõi härga-vasika,lehm tõi lauku täkukese. Oi imeta, või imeta,mis nägin mina imeta:taevas tantsis, maa mürises,pilved pillisi puhusid,vikerkaar lõi viiulit,tähed lõivad täringida,kuu lõi kulda rõngaida.…
Lambaniitja laul KILE KITS KARJA,üle mere metsa,too mulle heina,mina heina lehmale,lehm mulle piima,mina piima põrsale,põrsas mulle pekki,mina pekki ämmale,ämm mulle kakku,mina kakku kalevile,kalev mulle rauda,mina rauda rebule,rebu mulle kulda,mina kulda tammele,tamm mulle lehte,mina lehte lambale,lammas mulle villa,mina villa villakule:sulasele said…
HOILU ROILU, ROTIL PULMAD,hiire tütar läks mehelenirgi noorema pojale.Küll olid uhked pulmalised:hunt oli uue viiuliga,karu kahe kanneliga,vares vaskisaabastega,tihane tinase reega,kukk läks kuldse kaarikuga,kana klaari põllega. Viisi kirjutas üles A. Mauer (H II 28, 113 (1) < Äksi khk, Elistvere v…
Retsitatiivid Kursi PIIRI-PÄÄRI PÄÄSUKE,kus su kulda pesake?Metsas kuiva kuuse otsas.Kus see kulla kuiva kuuske?Vanamees ta maha raiun’d.Kus see kulla vanameesta?Kivi taha kükitanud.Kus see kulla kivikene?Vesi ära veeretanud.Kus see kulla veekene?Halli härga ära joonud.Kus see kulla halli härga?Sõnnikulle tapetud.Kus see kulla…
Ta-Maarja Pääsukese laul käip nõnda Ostin härja, antsin härja,tõin kodu, antsin süvva,pages ärä, läksin perrä,sain kätte, käänsin kaala,kääks! Pääsukese laul Tahtsin pojal särki tehä,kahest nahast kasukad,pandsin ahju otsa pääle,kukus tulle tsärrr! Üles kirjutanud Lõhmusmägi (H II 29, 398 (89 ja…
Peo-leo, kas Tiit on teol?Teol, teol!Mia tal kaasas?Päts piima, lass leiba,kausiga kilet ka,piim läks ümber – vurr! Üles kirjutanud V. Ziegel (13 a, Kõola algk. õpil.) (E 77417 (10) < Laiuse khk, Vaimastvere v, Rohe k, 1929).
Üles kirjutanud M. Sild (EÜS IV 1117 (7) < Torma khk, Avinurme v, Piilsi k, 1907).
x MINA LAULAN LASTADANI,suisutelen sulgedani,kui see parti poegadana. Maga kaua, kasva suureks,kasva suureks, karjaskäija,karjaskäija, marjatooja,orusta hobuste tooja,soosta lehma lennutaja. See toob marja metsastagi,sinikad toob soo aga seesta,joovikad jõe taganta,murakad toob muilta mailta,pohlad põlluradadelta,maasikad toob mägedelta. Viis: Mari Kübarsepp (EÜS II…