Karjane ootab õhtut
Karjase söök
Oma kodu ja kuri kodu
Õhtu ja hommik
___________________________________________________________
.
1. VEERE, VEERE, PÄIVIKENE! (Jh)
Veere, päev!
Jõhvi
VEERE, VEERE, PÄIVIKENE,
kulu, kulla tunnikene,
õilu, õhtapoolekene!
Veere puie, punane,
aabalatva, anine,
kaselatva, kaunikene,
lepalatva linnukene!
Veere orja õhtaaie,
päivilise pääle põllu!
Ori ootab õhtukesta,
päiviline päivaveeru,
sulane suve uluma (?).
Ori saaneb orja palga,
päiviline päiva palga,
mida mulle – ei midagi,
keda mulle – ei kedagi!
Mieled pahad paisetasse,
sõnad alvad annetasse –
sie saan vaene vaevastagi,
pardikene palgastagi.
Tekst: H II 1, 558 (728) < Iisaku khk, Kurtna v, Sootaga k – M. Ostrov, O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a (1888); viis: EÜS VI 891 80 < Illuka v, Kurtna m – K. Luud, P. Penna < Liina Krasmann (1905).
2. VIERE, VIERE, PÄIVIKENE! (Jh)
Veere, päev!
Jõhvi
VIERE, VIERE, PÄIVIKENE,
õilu, õhtupoolekene,
mina lõppin lõunet süüa,
lõppin lõuneta pidada.
Nüüd mina oodan õhtakesta,
tõivun tõista päivikesta.
Mis on õhtast oodamista,
tõisest päivast tõivumista?
Saks ei salli päiva vieru,
kupjas kuud ei tõisemaie,
kilter tähti taivaaie.
Nüüd on kohus kodu minna,
aig on matkata majaje.
Tielle, tetred, kuoje (1), kotkad,
arule, aned madalad,
pessa, piened linnukesed!
1 kodu (?)
Tekst: H II 1, 194 (287) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrow O. Kallas < Mari Rawil, 53 a. (1888); viis: EÜS VI 892 (83) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Liiva k – A. Sildnik ja P. Penna < Jakob Ploom, 74 a (1909).
3. VIERE, VIERE, PÄIVIKENE (Jh)
Veere, päev!
Jõhvi
VIERE, VIERE, PÄIVIKENE,
õilu, õhtupoolekene!
Viere saksuje vihale,
kubijulle kuuluvilla;
saks ei sallind päivikesta,
saks ei sallind vierevaida,
isand ööd tulemaie,
kupjas kuuda tõisevaida,
kilter tähti taivaalla.
Tekst: H II 1, 194 (288) < Jõhvi khk, Kohtla k – M. Ostrov, O. Kallas < Madli Landsberg, 55 a. (1888); viis: EÜS II 154 (122) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna, K Luud < Mari Räbin, 77 a (1905).
.
.
.
.
.
__K o j u__m i n n e s__
1. KOHUS ON KODUJE MINNA (Vai, Lüg)
Kohus koju minna
Vaivara/Lüganuse
KOHUS ON KODUJE MINNA,
aig on akata minema –
jo vilu värava peäl,
alla (hall) aja-vitsa peäl,
kaste kaevu kaane peäl.
Ei näe koduje minna,
obust uovije ajada,
varssa varnale siduda,
panna kopli kõrvikesta,
ahelme allikesta,
süödile siledikesta,
muru peäle mustakesta.
Tekst: H II 1, 146 (211) < Vaivara khk, Auvere – M. Ostrov ja O. Kallas < Mari Süda, 55 a. Lüganuse khk, Aa mõisa vallast (1888); viis: KKI, RLH 61:11 (2) Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kirikmar (1961).
2. KOHUS ON KODUJE MINNA (Lüg)
Kojumineku laul
Lüganuse
KOHUS ON KODUJE MINNA,
aig on akata minema –
jo vilu värava peäl,
(h)alla aja (aia) vitsa peäl,
kaste kaevu kaane peäl.
Ei näe koduje minna,
obust uovije ajada,
varssa varnale siduda
panna kopli kõrvikesta,
ahelme allikesta,
süödile siledikesta,
muru peäle mustakesta.
Tekst: H II 1, 146 (211) < Vaivara khk, Auvere k < Lüganuse khk, Aa mõisa v – M. Ostrov, O. Kallas < Mari Süda, 55 a (1888); viis: EÜS VI 872 (2) Lüganuse khk – August Sildnik, Peeter Penna < Abel Klement (1909).
