Suur härg Vaivara UIDU-TUIDU, TOODI HÄRGA, toodi härga Türgimaalta, tuhat süli (sülda) turja laia, sada süli sarved pikad. Mina jäin meesi mõtlemaie: kust saan härja tapjajuida, sini-sorka surmajuida? Kui läin hella heinamaale, leidsin mehe pisukese, piitsavarre pitkukese, olekorre oigukese. KämmeliltaContinue Reading
Kuri kubjas. Kubjas peksab Vaivara Kubjas peksab. Kasvatus asjata ISA KIIGUTAS MINUDA, ema kiigutas minuda, imetas, silitas peada, mõtles kaksi kasvamaie, üheksa ülenemaie. Kasvis üksi kangekaela, veeres vemmelde alune; kiigub kilteri eessa, vaarub vemmelde vahelda. Piits on kilteri pihussa, kaigasContinue Reading
Seni ema armas, kui naine võtmata Vaivara SENI EMA ARMAS POIGA, kui on naine kuulamatta, tinarinda tingimatta. Kui saab naine kuulatust, ja tinarinda tingitust, kui saab viinad kokku juodud, kihlal kokku kinnidettu, laulatusel kokko pandud – siis jo üellakse emalle:Continue Reading
1 Pulmalaul Ehi neidu, joua neidu, ehi meie mieste kaasa, saa meie saaja kaasa! Jo kipub küü obone, Vähü täkk väänab pääda. Isamehel elmine luoka, küül on luoka künnapuune, peiu luok on pärnepuune. vt. v. 15 EÜS VI 921 (20)Continue Reading
1 Pulmalaul Ei kuulnud kuri kuläje, tõre tõiseje taluje. Küll kuulus kurika hääle, vie hääli häilasteli. Käisin pulmassa mõnessa, käisin saajassa saas (= 100) – ei saand neid andeid, mis sain selta neiduselta: sain vöö vavermu kirja, paisatie pannelkirja. Heinä-kõisiContinue Reading
Lapulise laul. Mina hõiskan, mina hõiskan akna taga, antke mulle, antke mulle, arvast juua, kahe kolme, kahe kolme klaasi servast. Mina mekin, mina mekin, meelta mööda, tõstan toobi, tõstan toobi jõudu mööda, katsun kannu, katsun kannu äärta mööda. Pole mina,Continue Reading
Lambamäng Vaivara x Mäng. Karjane, hunt ja lambad. Lapsed istuvad ridasse põõsaste vahele maha, üks seisab rida ees, pulk kääs; viibutab ridas istujate ees kätt ja kääs õlevat pulika, ja ise laulab: MINA OIAN EIDE UTTE, kaitsen taadi suure karja,Continue Reading
Kiigel kartlik Vaivara VELI, HELLA VELLEKENE, tee meil kiiku kutsumaie (kiitusmail)! ära tee oja otsa peale, ära tee vee veeru peale, ega kaevu kaldaalle! Neiu lä’äb kiiku katsumaie, mõtleb ojja upuvada, mõtleb vette veerevada, mõtleb kaivu kukkuvada! Kiigutaja, kukutaja, äraContinue Reading
Tütred vette Vaivara EHITELIN VENNAKESTA, ehitelin, kenitelin, kübarie kenastie, vaski-vöö vammussie. Luulin linnaje menema, saksa asjua ajama – veli kõndis kosjateeda, ajas neiu asja-teeda. Tuli kosjasta kodoje, lei kübar lauva pääle, kindad kübara pääle, sadul salve serva pääle, ise pääleContinue Reading
Kuri kodu. Tuule tuba Vaivara KODU PEAN MINA MINEMA, kodo kurjust katsumaie, õelust valatamaie: kodo kuusi, koik on kurjad, kodo viisi, keik vihased, kõik on kurjad kulla pääle, õelad hõbeda pääle, valjud vaese lapse pääle! Akkasin mina menema, akkasin, ani,Continue Reading
Kättemaks sakstele. Oma küla kiitus Vaivara Hirmus mõis. Meie poisid OLEKS MINU OLEMINE, tõiseks minu tegemine – ma paneks saksad sahkadeks, härrad ette härgadeks, kupjad taha kurgedeks, kiltrid sisse kiilideks. Künna, küüt, ja kalla, lauk, ja aja, see vana hobune!Continue Reading
Orja söök Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisikene, luba lounetta küsida, aig on söömaje asuda: jo Purusa söödi lõunet, jo Purussa jo Jovissa, ammugi Alutagussa. Meie lõune leikamata, kala katki raijumata, siijakene siivamata, avvikene algamata. Peremees, peremehike, perenaine, naisikene, anna hästiContinue Reading
Uhke neiu Vaivara MEHI ON MONESUGUSID, ühte noori kaht en karda, viit en värvuke värsise (1), lähen mööda, väänan pääda, tõstan pärga kõrgemalle, lohotan lina juuksida, neile noorile mehile, ubasuile uhkemaile, kübär päile kõrgenille (1). (1) ümberkirjutusviga? Tekst: H IIContinue Reading
Neiud lähevad ära Vaivara ÕEKESED, ELLAKESED, lööme kokku kolmekesti, peame nõu neljakesti, lähme ära siita maalta, ära siita härra alta! Lähme suiks Soomemaale, päävaks kaheks Pärnumaale, aastaks Alutagusesse – küll meid hobul otsitasse, sälu-sääril sõidedasse, varsa-kapjul katsutasse! Tuld lõivad hoosteContinue Reading
Neiud põlgavad, et pole ehteid Vaivara SÖÖTÄSIN HALLI, JOOTASIN HALLI, laksutasin halli lakka, silitäsin halli saba, panin mie halli rakeje: pähäje punased päitsed, kaulaje kabedad ranged. Soitasin Sooro külässe, Sooro neidude segaje. Tuli vastu neidu tropi: sinised silmäd, keldased kauladContinue Reading
Metsast mehele Vaivara ÕEKENE, ELLAKENE, metsast said sina mehele, puude otsast poisile – puud olid sinu pulmalised, kased valged kaasa-naised, leppad sirgemad sõsarad; hunt oli pulma oldermanni, karu kallis saanitekki, siga suuri sõidunaine, rebane roa tegija, jänes vilgas peijupoissi. Söödi-tükkContinue Reading
Nõelamäng Vaivara x NÕTKU, NÕTKU, NIULAKENE, nõtku, niula silmakene! Niula nõmmeje kadossi, kanermuie krakssasteli. Ei kadond magadessanna, õitssessanna õllessanna, peent lina piludessanna, suurde raami rakkendessa. Lähme niula nõudemaie, tütrik teilta, tõine meilda, seppalt seitse ja kaheksa, kubijalta viisi-kuusi, pappilta parasContinue Reading
Lunastatav vend Jõhvi/Vaivara OH MA VAENE MADRUS NÜÜD, pisikese pürje paadi-pois! Laseme laivad liikumaie, nii kui kätkid kiikumaie! Vene ju akas veeremaie, Karjala karisema, Rootsi laiva laskemaie, Pohlakas põletamaie. Mina laiva palveella: „Kuule, kulla laivuke, oota, üva vennaku, las minaContinue Reading
Hoiatus pika naise eest Vaivara OH MINU ELLA VENNAKENE, ära sa enne votta naista, kui mina kasvan kaasikusta, saan saani soitajasta, kodara kolistajasta, ummiskengä uhtijasta, valge suka vaalijasta, pike pengi istujasta. Oh minu ella vennakene, ärä votta pika naista –Continue Reading
Leinamäng Vaivara x LEINA, LEINA, NEITSIKENE, votta kätte leinarätti, kätte leinaksed käiksed, vööle leinavöökene, ümber leinaümberiko. Linnast lensi linnukene, agulista akkikene, poesasta punane lindu, Narva linnast nagikene, se toi toed sonumed: jo sinu isä suressa. Isä hauda kaivetie, isä haudaContinue Reading
Põll põrmune Vaivara ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ, üks olin minä emällä kui minu emä ehiti, sinisie siiditeie, punasie poorditeie, keldasie kalevideie, roholisi lintiteie. Läksin ovve hulkumaie, karjamaale katsumaie. Külä täis oli poisikesi, valda täis oli vallatumi, lõiväd kuli (kurni) koppelisse,Continue Reading
Vastlasantide laul Vaivara REIE, REIE, VASSELAME, vaslamed vasesa käiväd, hobe-elnissa helisod, kulda-keedisa kelisod. Peremees, peremehike, perenaine, naisukaine, jää-sulga sulas-mehike, mee olen tulnud kaugeelta, üle soo, üle merija, minu küüned külmetavad, ja varbad valu ajavad, sorme-otsad soitelevad. Mii kingin pereisäle? –Continue Reading
Kolm hälli Vaivara KOLM OLI KÄTKITTA TUVASSA, kolm oli kätte (?) kätkidessa, üks oli liidetü lageje, toine oli keski permantulla, kolmas oli säädu sängi pääle. Midä oli liidetü lageje, se sääl suitsu suisuteli, liiga löülü leeguteli; mii oli keski permantulla,Continue Reading
Vaeslaps ja külm Vaivara VILU, VILU, KÜLMA, KÜLMA vilu külmetas minuda, mina kalis kanatele, vilu vastu veretele. Kust võtan vilule villu, kust kastele kasuka – vilu lamas niitemata, kaste lamas kavatamata, alle lamas algamata. Kas soen susilta villa, vai kasinContinue Reading
Ilus neiu kiige Vaivara KIE, KIE, KIIGEKENE, kie, kiige, kõrgeella, kõrgeella, kaugeella, et ma paistan palju maada, paistan palju, maksan palju! Kui en isegi paista, paistab pärge mu päessa, kui olen isegi kuuma, kuumab kee kaelassa. Siis tulid Soomest soojaContinue Reading
Kohus koju minna Vaivara/Lüganuse KOHUS ON KODUJE MINNA, aig on akata minema – jo vilu värava peäl, alla (hall) aja-vitsa peäl, kaste kaevu kaane peäl. Ei näe koduje minna, obust uovije ajada, varssa varnale siduda, panna kopli kõrvikesta, ahelme allikesta,Continue Reading
Ori taevas Vaivara AIGA ORJAL ANNETIE, kätte orjal käänetie, joulusta kodoje juosta, mardista omile maile, katrinasta kaugulle. Ori uppunes lumeje, käed vahtoje vajosid, sormed soolaje sulasid. Viidi orja taivaje. Ori ulkus taivassa, Maria verava suussa. Siis vastas Vana Jumala: „TuleContinue Reading
Kitse ähvardus Vaivara KITS OLI KENA NEITSIKENE, tuli karjasta kojuje, lei küüned künniks(ele), sarved sauna katuse: „Peremies, peremehike, perenaine, naisuke, anna mulle eini süüa, einu süüa, kaeru süüa, jahurokka, joomaaega. Kui et anna eini süüa, eini süüa, kaeru süüa, jahurokkaContinue Reading
Vihta minek. Ladvad lindudele Vaivara MEIE ÕUES ÕUNAMETSA, toa taga tuomemetsa, sauna tiel on saarimetsa, aida teil on aavametsa, köögi tiel on künnapad. Tuli suvi, sooja päiva, lähen metsa ulkuma, vihalehti leikama, kaseoksi katkuma, jätan latvad tuuvi tulla, pääsukese peadContinue Reading
Kättemaks sakstele. Orjade tee. Orja uni Vaivara MEIE IKKA TEOPOISID, kui me teolt jo tuleme ja me märjad jo oleme, huone lähme kuivatama, reie juure kuivatama. Mis me ahjuje ajame? Kupja kondid, kiltri kindad, reiepapi rinnakondid, nie me’ ahjuje ajame.Continue Reading
Petis peiu Vaivara KÜLL OLID PETTIS PEIUKENE, kavalikku kaasakene: petsid perest piene neiu: „Ei ma vie sind vihma kätte, ei saada sadude kätte! Ma tien otrad ukse alla, kaerad tien mina katusselle, linad lie aukudesse!” Ütlen jälle, ümber jälle, taasContinue Reading
Tuule tuba Vaivara Vaeselapse laul PÄIVAL PITKA TÖÖTA TEEME, siiki liigub liiga vitsa, painub selga paatsapuu! Kõik kullad lähvad koduje, kõik hellad oma emale – kus on kurbade koduke, vaestelaste varju paika? Sääl on kurbade koduke, vaestelaste varju paika, kusContinue Reading
Pulmalaul Tehka lahti laiad uksed, sisse siidised tulevad, kalevised krapssastavad! Ärge keelge kihlatunda, minu venna ossetunda minu veli on raha lugenud, pannud palju palveeida enamb hellia sõnua. H II 37, 83/4 (18) < Vaivara khk., Kurtna v. – Marie TreubergContinue Reading
Pulmalaul Peiukene, poisikene, kust sa tundsid siia tulla, siia suurie suguje, rahakaje rahvaje? Siin on oued louendised, karjaajad kangased. Ei ole meie peiu süü, vaid on teie neiu süü: miks käis elmissa eledis, süsimusta ümberikku, räpetimpis räätsikussa, peo all oliContinue Reading
Kiik halval kohal Vaivara OH TEI’ HULLUD NOORED MEHED, oh tei’ hullud’ ja rumalad! Omast hullusta päästa, rumalasta mottesta, kasimasta katsenkusta – tegid kiige joe ääre, joe ääre, mäe pääle, kuiva kaivu kaane pääle. Luulid neiud upumaie, kahud sisse kallamaie.Continue Reading
Kiigel kartlik Vaivara OO MINU KULLAD KIIGUTAJAD, hobedased oilutajad, vaski varbad veeretajad, ärge kurjast kiigutaga, vihaseata veeretaga! Laska maha, me palune, siie mustale murule, sini-lälläde segaie, kana-varvaste vahele, kullerkuppu keskeella! Mee olen kuri kartamaie, marja maha langemaie – kukun sulgaContinue Reading
Kiik tahab andeid Vaivara KII-KIIKE, LA-LAAKE! Lähme kiike katsumaie, kas sie kiike kannab meida. Kii-kiike, la-laake! Mis sina, kiigeke, kidised, kiike lauad ladisevad, kiige postid porisevad? Kiike tahab kihlaseida, aluspalgid andeeida, kiige lauad lahjaeida. Külamehed, mehikesed, külanaised, naisukesed, aidake aruContinue Reading
Täid kaladeks Vaivara MINA AGA MEES MERIMEHE POEGA, kaunis mees kalamehe poega. kui mina tunnen tuuled nõuda, tuuled nõuda, mered sõuda, vasta päevada vaata, mõeda päevada mürada, servi mööda seisatata, Türgi maada purjetata. Purjutan punasta merda, lipatan linasta merda –Continue Reading
Kuhu teeme õitsitule? Vaivara ÕITSILISED, PÄITSILISED, kuhu te’ teete tule, kuhu te’ lööte leeri? – Tule teeme toomingale, leeri lööme lepikule, pimedaie pihlakale, haledale haavikule. Tekst: H III 1, 115/6 (13) < Vaivara khk < Jõhvi khk., Voka v. –Continue Reading
Mere pühkimine Vaivara Laevad ÜKS OLI NEIDU ÜKSILASTA, toine neidu toisilasta, kolmas oli kõrk külästa, neljas neidu nerme päälta, viis oli viiviku sulane, kuues se kubu emända, seitsemas sepä emända, kaheksas karile vaimu, üheksas üle kalade, küla neidu kümmenesta. Kogokamme,Continue Reading
Vastlalaul Vaivara x LIUGE, LAUGE! Linad pitkad liugujalle, takud taga jooksijalle, tutrad tua(s) istujalle! H II 1, 35 (43) < Vaivara khk., Peeterristi k. – M. Ostrov ja O. Kallas < Leena Kaev, 60 a., Leena Nirgiga ühes toas elamas.Continue Reading
Suude sulg Vaivara HELLAD VENNAD, NOORED MEHED – pange ratsut rakedeie, ruunad rubla tükideie, korvid karu nahkadeie: soidke meie alle oue, tooge mulle suude sulge, laua päälta laulu lehte, kirstu kapist keele kloksu. Siis mina laulan linnu viisi, teen häältaContinue Reading
Kurb laulik (?) Vaivara LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnu keelekene, margu (?), marja meelekene, ilutse, südamekene! Kül saab siiski vaida olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeella. Muru kasvab päälle mulla, aro-heinad päälle hauva. Söödä muru mullikalle, aro-heinadContinue Reading
Suude sulg Vaivara KÜLA MULL ÜTLEB: „KUKKU, KUKKU!”, külalapsed: „Laula, laula!” Mis ma kukkun, kurba lindu, või mis laulan, halba lapsi – mul jäänd kodo suude sulgi, laua pääle laulu-lehti, parsile pajates-vaipa, kirstu-kappi keele-kõlksu. Noored mehed, hellad vennad, pange raudjadContinue Reading
Laulu võim. Lauliku soost Vaivara KUI MINA HAKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulamaie, moni mies jääb motlemaie, moni naine nauramaie, tütred tiele seisamaie, naised ajale asusivad, poisid puu riitadelle, kuulema minu sonäje. „Kust sie laps on laulud votand, ulluke sonad osanud?” MinaContinue Reading
Arg laulik Vaivara Laulaksin. LAULAKSIN LUGUDA KAKSI, veeretaksin viisi, kuusi, en tohi tõesta laulda, hästi häälta kuulutada, ehk on kuulajad kurussa, hääle võtijad vsussa. Toomas kuulas toomingassa, Madi Matsu haavikussa, Peeter pikkassa pajussa. Ei tohi tõesta laulda, hästi häälta kuulutadaContinue Reading
Ema haual Vaivara ÕLI KAKSI VAESTALASTA, menid jaanipää keriku, nuttu-rättikud käessa, nuttu-kirjad rättikussa. Tõine pühkis tõise silmi, läksid isa haua pääle: „Tõise üles, isakene, tõise atra säädamaie! – Muud on menned kündemaie, meie atra säädamata, varo vits on väänemata, lippitiContinue Reading
Ema haual Vaivara ÄRA SURI MO ISAKE, ära suri mo emake, jätis hulga hullukesi, tua täie tuvvikesi, lavva taie lapsukesi – võera toita, võera katta, võera lüia, võera lükka. – (Võeras) annab süiä hanguteli (hauguteli?), annab juvva, norguteli, otsib riiduContinue Reading
Viru sepp. Kuldnaine Vaivara OLI MULLE KOLMI VELJÄ, kolmi kui uva-üvädä (ivada), kaksa kaura-siemenidä. Üksi oli putkina pajussa, toine ruogona meresse, kolmas sepänä virussa. Mis oli putkina pajussa, sie sõi putkija pajussa, vesi naatija viessä; sie oli putkista punane, vesiContinue Reading
Kuldnaine Vaivara Võtaks – kardan KÜLL MINA OSTAKS UUE KUUE – kardan karva veeremaje, paneks vööle pika mõega – kardan kanda puutumaje, küll mina võtaks noore naise – kardan noore nutamaje, ilusa igatsema, kätki tupa toodemaje, vibu parde painemaje. KüllContinue Reading
Viru sepp. Kuldnaine Vaivara OLI MULLA KOLME VELJÄ, kolme kui uva-ivada kaksi kaura seemeneda, üheksa nisu hüvädä. Üks oli palkina pajossa, toine oli roogona meressa, kolmas seppanna Virussa. Mii oli palkina pajossa, see sõi putkija pajosta, vesi naatija veesta, seeContinue Reading
Salme laul Vaivara OLI ENNE NOORI NAINE, läksi karja saatamaie, leisi kana karja teelta, viis se kana koduje. Kanast kasvis inime, sula Salme neitsikene. Siis sell tulid kolmed kosjad: üks oli kuu, teine pääva, kolmas tähti poisikene. Tuli kuu, poisikene,Continue Reading
Neli neidu. Arg kosilane Vaivara LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE, pühapäeva homikulla, aripäiva aigudella. Leisin neiud neljakesta, kogemata kolmekesta: üks aga kudus kuldavööda, teine lõi õbedast vööda, kolmas looga poogalista. Ei olnd julgust juure a’ada, kangust kaulaje karata, ei ka südant süliContinue Reading
Palju tütreid. Tütred vette Vaivara EHITELIN VELJÄKESTÄ, ehitelin ja opitelin, luulin linnäje minemä. Veli siis kondis kosja teida (plural), ajas neiu asja teida. Siis tuli kosjasta koduje, lõi kübärä lavva pääle, kindad kübärä pääle, ise pääle itkemaie: „Miks ei tulledContinue Reading
Heinast hobu. Vahelt vaene Vaivara TAHTSIN MINNA TALGUSELLE, odra pulmaje poeta, kaera varule valada. Küsisin isalt hobusta, vennalt vaski-val’l’aeida, oelt obe-narmaeida, sosarilt sormi-kindaeida – ei andand isa hobusta vend ei vaski-val’l’aeida, ode ei obe-narmaeida sosar ei sormi-kindaeida. Küsisin külast hobusta,Continue Reading
Loomine. Meie ja teie küla poisid Vaivara PÜHÄ PÜRJE LINNUKENE, püha pürje, sine särge, lenda-eli linnukene, lenda-eli, liuge-eli. Lendab meie koppelie, otsis maad munedessa, aset poigi aududessa. Leidas pesa kulla-karva: „Sie pean pesa tegema, sie pean munad munema, sie pojadContinue Reading
Vastlalaul Vaivara x Liugu laul. LIUGU JA LAUGU, linad pikkad liugujalle, tutrad tuas istujalle, takkud taga tõukajalle! Kes ei tule liugumaie, kaski kasvab kaela peale, niinepuu nisade peale, õunapuu õlade peale, vahter käevarre peale, kürnap’ kasvab külle peale, pihlakas pia-laele.Continue Reading
Kalapüük. Kass kaevus Vaivara LÄHME NOODAL, NOORED MEHED, võrgul, Võnnu poisikesed, lähme kiisku kiskumaie, vähki välja võttamaie, lähme järvele kalala, aru suure allikale. Sealt sain sada angerista, tuhat turja lutsukesta. Siis tulin kalalta koduje, panin aga kalad kuivamaie. Kes tuliContinue Reading
Seatapp. Kass kaevus Vaivara ÕITS MÄELE, ÕITS MÄELE, tuhni kivid, tuhni kannud, tuhni kolmat natukene. Küll oli seljasta sileda, küll oli kasnud kaelastagi! Kutsusin orja otsa lööma, palgapoissi pähe lööma – ei tulnud orja otsa lööma, palgapoissi pähe lööma. MullContinue Reading
Parmu matus Vaivara x Paarmu matuse lugu. „TERE, TERE, TEDRE REINU!” „Kuhu sa lähad, Rabase Reinu?” “Lähen paarmu matussele, vere kaanil viimseks saatjaks.” “Kes siis paarmu ära tapis?” “Kadri kaevu kookaga, Eeva ahjuluaga Viiu suure vemlaga.” “Lähme, lähme, matame, paarmuContinue Reading
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, ülemere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima possale, possa mulle külge, mina külge ämale, äm mulle kakku, mina kakku kaleville, kalev mulle rauda, mina rauda rebole,Continue Reading
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, üle mere marja! Tuo mulle eina, mina eina lehmale, lehma mulle piima, mina piima porsale, porsas mulle külge, mina külge kukele, kukke mulle lehte(e), mina lehte lamballe, lammas mulle villa, mina villaContinue Reading
Kits kile karja Vaivara Vana eide sukka kudumise lugu. KITS KILE KARJA ja üle mere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehma mulle piima, mina piima põssale, põss mulle külge, mina külge ämale, äma mulle kaku, mina kakku Kalevile,Continue Reading
Lüpsilaul Vaivara x SÕÕRU, SÕÕRU, SÕRGAJALGA, anna piima, arkijalga, sõõru neljasta nisasta, udarasta umbisesta! Kokka tahab kohvipiima, emand tahab perele piima, neitsid võida ruugeeida. Sõõru neljasta nisasta! Unt viib sinda, poiss viib minda, unt viib sinda sööda pääle, poiss viibContinue Reading
Lesenaise kaebus. Kurb kodu Vaivara ET LAS LAULAN RAHVASSANNA, teen ilu inimessissa, küll saan kurtada kodoje, itkeda oma toassa, leinada lee paena. Kodo on minul kurba sängi, taga nurgas nuttu-sängi. Oi minu mesine meesi, kalamarja kaasakene, tule Toonelt, jookse joonelt,Continue Reading
Lesenaise kaebus Jõhvi, Vaivara NINDA ON ALBA LESKI-NAINE kui tuba ilma tuketa; ninda on alba leski-naine kui kamber ilma katusetta; ninda on alba leski-naine kui sauna ilma samblita; ninda on alba leski-naine kui aita ilma aknata. Keik tuuled pealeja tulevad,Continue Reading
Naise kiitus. Ilus naine Vaivara VÕTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, piitsavarre pienikese; sie oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdiruosi mieleline. Sie oli oige kui üks ouna, sie oli sile kui sibula, puhas, poisi puutumatta, käsi kärme katsumatta, punasarve puutumatta! Tekst:Continue Reading
Ilus naine Vaivara VOTSIN NAISE NUORUKESE, olekorre oigukese, see oli roosi sarnane, kaste-eina karvaline, mirdi-ruosi mieleline. sie oli oike kui ouna, sie oli sirge kui sibula, puhas poisi puutumatta, sinisarve sattumatta, punasarve puutumatta. EÜS VI 1150 (35) < Jõhvi khk,Continue Reading
Virk naine Vaivara OLGAKENE, LINNUKENE, Olga, lindu tüttarida! Muud naised uned magavad, kõrvad kangasta kuovad, vähid niiti vieretelled – sina arid allitasa, kasid kammer vaari-tasa, tuod sina künad külasta, torred toisesta talosta, misga harid allidasa, kasid kammer vaari-tasa! Siep sullContinue Reading
Kolm õuna. Mõõk merest Vaivara MÄNGIjÄD MÄGEDA ETSID, tantsijad tasasta maada, üpimaada ümärgusta, laulumaada latsergusta. Mää löüsu männikusta, maa tasane tammikusta, üpimaa sain ümmärguse, laulumaa sain latserguse. Üksi oli õunapuu mäella, üksi oksa õunapuussa, üksi oli oksassa omena, seegi mitmesuguneContinue Reading
Ori taevas Vaivara OODU (oot-oot) KUBJAS, NOONU (no-noo) KUBJAS, kui sa ei anna meile süia, meile süia, meile juua, küll saad tasu taevaassa, maksad Maarja eessa. Küll saad Looja ukse suussa, leivakannikas käessa, piimalähker pihassa, kalakarbid kaendlaassa: “Tulge sööma, vaimudContinue Reading
Koka kiitus. Humal Vaivara Pärast sööma. JUBA MINA LÕPPIN LÕUNAT SÜIA, lõppin lõunata pidamast, veel on kokka kiitamatta, õllepruual pruukimatta! Esti kiidan kokkakesta, pärast pruugin pruualida. Hüva kokk on keitand lõuna, parajast on pannud soola, toonud rohud Rootsi maalta, salatidContinue Reading
Rehepeksulaul Vaivara REIE PEKSETA MINUSTA, varta lüüa vaevatsesta, kubu kullada siuta. Mis minusta reielista, ehk siis vaesest varta lööjat! Panna paksusta lademid, sääta sääre kõrgusesta laba jala laiusesta. Kässa lüüa marja maani, marja maani, tedre teeni, ani põhjani põruta. KülapContinue Reading
Päeva peitmine Vaivara JUBA PÄIVE PEIDETIJE, kuu-valu varastetie. Kesse peitas meie päive, kumb siis kuu-valu varastis? Jeesus peitas meie päive, Mari kuu-valu varastis. Mis saab päive peitajalle, kuu-valu varastajalle? Annan noa nurme-kirja, tuppe tuuleristi-kirja. Tekst: H II 37, 77/8 (9)Continue Reading
Helise, mets. Ei ole vastulauljat Vaivara ELISE, ELISE, METSA, kumise, kumise kõrbe, laula vasta, laanemetsa! Ei õle laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kullal kukkujuida, Lass kasvab kaasike metsa, tõuseb noori nõmestiku – siis saab laanel laulajuida, einamaal elistejuida, nurmel kulalContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara ISÄKENE, ELLAKENE, istub ise kalda all – emäkene, ellakene, istub ise kalda päälla – kedrab kulda koondelasta, vaski-niiti värtenasta. Säält saab soja särkeeida, soja sorme-kindaaida – miska sula sodaje viia, – värvita Vene vägeje. püssi pihku pistetaie,Continue Reading
Härjad murtud Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, pane mulle leiba kotti, hobuselle kaeru kotti, ma lähen tilluke teole, teo tükki kündemaie, mõisa maada murdamaie. Siis lasin härjad lõunelle, lõunelle ja laanele, küla alla küngastelle, mäe alla mätastelle. Seal tuli soostaContinue Reading
Anded kiigele Vaivara KII-KIIKE, LA-LAAKE! Kuulin kiige kiigetava, tamme latvas lauletava, ounapussa oisatava. Lähme kiike katsumaie, kas sie kiike kannab meida? Kui sie kiik ei kanna meida – kiike tahab kihlaseida, aluspalgid andeeida, kiige lauad lahjaeida. Külamehed, mehikesed, külanaised –Continue Reading
Roti pulmad Vaivara x 1 ROI, ROI, ROI, ROI, ROTIL PULMAD, popsi tütar läks mehele, nirgi noorema pojale. Siis oli hiirel ikkemist ja kassil kõrva kratsimist. 2 Vui, vui, vui, vui, uhked pulmad, kukk tuli kullast kannustega, kana tuli hõbehamastegaContinue Reading
Roti pulmad Vaivara x OI-OI-OI-OI, ROTIL PULMAD, hiire tütär läks mehele nirgi noorema pojale. Kes olid uhked pulmalised? Puud olid uhked pulmalised, lehm ja lammas lapulised, hunt oli pulma olderman, rebane roa tegija, jänes oli vilgas peijupoiss, söödi tükk oliContinue Reading
Imed Vaivara OI IMETTA, OI IMETTA, mis nägin mina imetta, mis nägin Näo külassa! – Koerad kündsid, härjad hauksid, tüttered regi tegiväd, vanad naised vankurida, poisid pookia kudusid, mehed mütsata murasid, naised tanuta taplesid! Tekst: H II 7, 44 (3)Continue Reading
Imed Vaivara IME ILMALE TULEKS: lammas laudile muneks, kanal oli kaksi tallekesta, kassil kolmi kutsikesta. Ime ilmale tuleks: kubjas kündis, siga sundis, junkur haukas ange otsas, koerad kõndsid, saapad jalas. Ime ilmale tuleks: härrad pandi härgadesta, ohvitserid orjadesta, junkrud karjaContinue Reading
Lindude õlu Vaivara x Kadri laul. KUKEKENE, KANAKENE, lähme võidu siblimaie, kahekeste kablimaie rikka mehe reie alla, kehva mehe kõlgastiku – säält saame pihu linnaksida, kamalula kaerusida. Siis teeme joulusta õluta, kadrinasta kaljukesta, kukked kanad tulevad, löövad jalad mõlemad. EContinue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x LEER, LEER, LINNUKENE, kus sinu pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja mäni latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vana mees raijus maha. Kus see vana mees? Unikulle uinus. Kus see unik on? Tibukene siplis. KusContinue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x PRÄÄKSU, PRÄÄKSU, PÄÄSUKENE, lõõri, lõõri lõõken, kus su kulla pesakene? Kuivand kuuse otsas. Kuhu see kuusk sai? Vanamees raidus maha. Kuhu see vanamees sai? Surm teda vei. Kuhu teda maeti? Pika põllu peenra. Kuhu se põllu peenarContinue Reading
Liiri-lõõri Vaivara x Lõukese kaebtus KIUR-LIUR, LINNUKENE, kus sinu pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vanamees raius maha. Kus see vanamees? Karu murdis maha. Kus on see karu? Karu peitis pilliroogu.Continue Reading
Liiri-lõõri Vaivara LIIR-LIIR, LINNUKENE, kus sinu kulla pesakene? Kuiva kuuse otsas, märja männi latvas. Kus see kuiv kuusk, kus see märg mänd? Vanamees raius maha. Kus see vanamees? Unnikule uinus. Kus see unnik? Tibukene siplis. Kus see tibukene? Kullikene kraapsas.Continue Reading
Lõikuslaul. Talgulaul Jõhvi, Vaivara LÕIKAKAMME, HÕIKAKAMME, tõemeeli tõmmakamme. Tõmmame õed tõesta – vinname viha perasta. Kas saame vanadelt võitu, usinaida uinutada. Uinutame vanad vaole, usinad unimäele, liiad targad taitsikuile. Tekst: H III 1, 114 (11) < Vaivara khk < JõhviContinue Reading
Sirbiviskamise laul Vaivara SIRISE, SIRISE, SIRPI, kõlise, kõvera rauda! Kelle sirp siin ette jõuab, sellel peigmees vastu sõuab. Lähme lauldes läbi metsa – kellel hääl siin hästi kostab, sellel peigmees mütsi ostab. Tekst: E 40975/6 (7) < Vaivara khk, SamokrassiContinue Reading
Suur tamm. Kiigelaul Vaivara KII-KIIKE, LAI-KIIKE, kii-kiike kõrgeella, kõrgeella, kaugeella! Mida nägin kõrgeelta, kõrgeelta, kaugeelta? Tamme nägin kõrgeelta, kõrgeelta kaugeelta. Tamm tahi tõissa taevaaie, õksad pilveje pugeda. Õtsin tamme raijuida, puu pitka lühendajuida. Minu veike vennakene, ihu kirves, hiila mõeka,Continue Reading
Tõbine naine Vaivara MULLU VÕTSIN NAISE NOORE, tunamullu tõise poole. Küll oli priske ja punane, küll oli valge ja väleda! Tuli see ella heina-aiga, vein mina ella heinamaale, kalli kulla kaare pääle. Niitas heina, välkos metsa, võtas loogu, laksus kõrbe.Continue Reading
Tõbine naine Vaivara VODIN NAISE NOORUKAISE, lina(?)-pihta pienikäise, vein mie ellä heinämaale, kandasin kalli kaare pääle. Löi tämä heinä – loksus (laksus) metsä, paukusid paju-alused, kumasivad kuuse-salgad. Niitäs kaare, niitäs toise, hakas kolmantat niitämäie – (siis) hakas polvista podemaie, laba-luistaContinue Reading
Tõbine naine Vaivara VOTIN MULLO NAISE NUORE, tunamullu toise puole – oli priske ja punane. Jo oli moni nädali, vieris viisi päivakesta, kulus kuusi tunnikesta – akas puusäst pudema, labaluiest langemaie. Külä eit, ole eidekene, aitage aru pidädä, nou lüüaContinue Reading
Võitegemine Vaivara KOKKU, KOKKU KUOREKENE, voist, Jumala viljakene: taevast tulgu, sisse mingu, ümber männa müssa-mässa, ümber kirnu kissa-kassa, tot’s, tat’s leiva pääle. Tekst: H II 1, 84 (109) < Vaivara khk, Udria k – M. Ostrov ja O. Kallas <Continue Reading
Käsikivilaul Vaivara Kivid olid nagu nüüdki veski kivid, aga palju veiksemad, millest alumine kõvast laua külge kinni oli needitud. Ja PÄÄLMENE kivi võis vabalt ümber veerda. Laual oli nii kõrge serv, kui kivid kõrged olid, et mitte jahud üle servaContinue Reading
Palve sakstele Vaivara OI MEIE ELEDA ERRA, oi meie saleda saksa, obenuppu nuori erra, obepitsi pieni preili, valge valla prouakene! Touske üles tuoli päälta, vaatke akna raami päälta, katske paneli pialta: kuidaja valda vaevataje, kihilkunda kiusataje! Kiltrid kurjad ja kupjadContinue Reading
Kubjas mõõdab maad. Kättemaks sakstele Vaivara Teomehe ähvardamine. KÜLL’ SEE KUBJAS SAADAN KIUSAS: mõõtis mulle märga maada, mull mära ei künud märga maada, täkk ei teinud täitsa tööda. Vagu kündsin ja vagu jätsin, ja siis rutust tüki mõõtsin, et sainContinue Reading
Kubjas mõõdab maad Vaivara Teolaul TEISED LÄKSID VARA TEULE, ja mina läksin hilja peal järele, ma lootsin ruuna ramu peale, täku täie samu peale. Küll see kupjas kiusas minda – mõetis mulle märga maada, soo äärest sompa auku, mäe äärestContinue Reading
Palve sakstele. Kuri mõis Vaivara Mõisa elu. OH MINU ILUSA HERRA, oh minu punase proua, hõbepitsi preilikene, kulda nuppu noored herrad! Tõuse üles tooli päälta, astu maha akna päälta, vaata vaese valla pääle, kui neid vaeseid vaevatakse, pisikesi piinatakse! TeilContinue Reading
Kupja surm Vaivara Ära kippu. OH MINU HELLA VENNAKENE, ära sina kippu kilterista, vahi valla päälikusta – kibe surm on kilteril, vali valla päälikul! Kubjas põrgu kutsutie, Kilter kiljudes järele. Tool tal alla annetie, Toop tal ette toodanekse: “Söö, kubjas,Continue Reading
Müüdud neiu Vaivara ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ, üks olin minä emällä, üks ode üheksä veljä, nado seitsmenä minijä. Läksin karja saatamaie, pühäpäivä hommikulla, argipäivä aigudella. Kuusest hüüs kubija poiga, kasest valgepää kasuka, Hindrik pitke pihlakasta: „Neitsikene, noorukene, kaugemalle saadid karja,Continue Reading
Öösel üksi Vaivara TAAT LÄKS EIDEGA MAGAMA, vend läks nuore nuorikuga, ode läks oma mehega. – Kellega mina vaene? Mina kirbuga konelen, lutikaga loin mina luori. Kellel kurdan kurvad mieled, aled aigedad südamed? – Kivile keriku tiella, papi välja paasidelle.Continue Reading
Haned kadunud Vaivara MINU HELLA EIDEKENE – muile andsid muuda töödä, sulasile suurta töödä, mulle töödä hõlpusama. Andsid aned hoidaneda, pardid meele pandavaie. Lugin luiged lainedeie, varvasjalad vainujulle, kuldasiived kopelije. Ise istusin mäele, udusärki õmblemaie, peenikest pilutamaie, suurta raami radkumaie.Continue Reading
Laulu võim. Oma ja võõrasema ootavad koju Vaivara EHK MINA LAULAN KÕIGE PÄÄVA, ehk hüüan üli nädäla, ei kuule kumu kodoje, hääl ei kaiku kandajalle – kurjale sõnad kumavad, valjule sõnad vajovad, kadedalle kaigub hääli. – ei kuule minu emale.Continue Reading
Oma ja võõrasema Vaivara KUI LÄHÄN MINA KODOJE, ei ole tuojada tuassa, auduja aseme päällä, liel ei lieme keitijada – vuoras vooriti toassa, süda serviti siessa, nenä lapiti laessa, polle poigiti iessa. Võõras ema, võegas ema, kui kuuleb minu tulevä,Continue Reading
Lindudega sõna saatmas Vaivara LENNA, LENNA, LINNUKENE, üle tee, tihasikene, üle välja, värbulane, vee teada minu emale, kanna teada kandiale, anna teada haudujale – tütar murduneb murega, kivesta kingad tehku, paasista paulad punugu. Tekst: H III 1, 79 (3) <Continue Reading
Põlatud laps. Mutiks mätta alla. Kodus käimas Vaivara HALB OLIN MINA ISALE, halb olin armsale emale, isa mind põlgas põlvistagi, ema mind põlgas põlvistagi, vend mind põlgas väravast’gi, õde põlgas õuestagi. Kuhu pian mina menemaie – ma läen muttiks mättaie,Continue Reading
Memme vaev Vaivara MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, ella piima, käe kui vaeva käerimise? Mitu ööd oli uneta, mitu päeva lõuneeta, mitu suitsu suuruseta – ei lõppend tuli toasta, säde sängi sambaasta, naine nuori riideesta, hobu alli rakkeesta. –Continue Reading
Oldermanni laul Vaivara x IIDI-TIIDI, TILLERMANNI, tillermamiist sai matika, madikast sai maidu-pööra, maidu-pöörast sai pöböra, pöbörast sai pöida-riiki, pöida-riigist sai ribaka, ribakast sai rinda solgi, rinda solest sai suboka, subokast sai sormi-kinnas, sormi-kindast sai kibuka, kibukast sai kirja-märki, kirja-märgist saiContinue Reading
Ahellaul Vaivara x SÕIDA, SÕIDA SÕRMIKULLE, Sõrmikult aga Narmikulle, Narmikult aga Nattapäida, Nattapäialta Pügala; Pügalast aga Põideristi, Põideristilta Rimmuna, Rimmunalt aga Ringessaari Ringessaarest aga Someru, Somerult aga Sormikulle, Sormikult aga Narmikulle… (jne) H II 1, 128 (176) < Vaivara khk.,Continue Reading