Surma sajatus. Vara vaeslapseks Lüganuse TAHAN MINA SURMAGA KÕNELDA, tahan mina taudi augutada – tappis isad, tappis emad, tappis päälta pää-vanemad, õtsasta õsa jägajad, alta laua aitijada, leelta leeme keitijada. Jättis mind onude oida, jättis mind tädide täite. Onu oisContinue Reading
Vara vaeslapseks Lüganuse JUMAL OIDKU SEDA LASTA, seda lasta sündimasta, sündimasta, kasvamasta, ke jäeneb emast järele, ke jäeneb isast järele, ke jäeb võeraste varale, ke jäeneb onode oida, ja jäeneb tädie täita, ja jäeb lelle lepitada. Onu ois sinu üheContinue Reading
Peretütar ja vaeslaps Lüganuse OI NEID, OI NEID ORJA PÄIVI, vaeselapse vaevapäivi – nad süövad putki põesa alt, ja juovad vett laende siest. neil siiski ihu on ilusam ja nende mokk on moodisem: ei neil silmalused sinised, ei kõrvaäersed kõllased;Continue Reading
Kuri kodu. Tuule tuba Vaivara KODU PEAN MINA MINEMA, kodo kurjust katsumaie, õelust valatamaie: kodo kuusi, koik on kurjad, kodo viisi, keik vihased, kõik on kurjad kulla pääle, õelad hõbeda pääle, valjud vaese lapse pääle! Akkasin mina menema, akkasin, ani,Continue Reading
Kolm hälli Vaivara KOLM OLI KÄTKITTA TUVASSA, kolm oli kätte (?) kätkidessa, üks oli liidetü lageje, toine oli keski permantulla, kolmas oli säädu sängi pääle. Midä oli liidetü lageje, se sääl suitsu suisuteli, liiga löülü leeguteli; mii oli keski permantulla,Continue Reading
Kolm kägu. Kolm halba ilma peal Lüganuse KUKKUS KOLMI KÄGUDA, üks see kukkus hoole tõttu, teine kukkus vaeva tõttu, kolmas kukkus leina tõttu. See, kes kukkus hoole tõttu, see oli vaene lapsekene, see, kes kukkus vaeva tõttu, see oli vaeneContinue Reading
Mitu halba. Vaeslapse laul Lüganuse MITUS VAESTA ILMA PÄÄLE? Kolm om vaesta ilma pääle: uits ep om tüdar emätu, tõine om poiga isätu, kolmas vaene leskenaine. Kust tunnus tüdar emätu? Ar(g)ipäva ommukulle, tõusub üles ommukulla, lähab ta lehmi lüssamaie, leinätenContinue Reading
Vaeslapse laul Lüganuse MEIE KATEKSI SÕSARA, kateksi ema kanatse, üte leevä linnukese, üte taari tallekese, üte piimä pääsukese. Üits ep emä meid imeti, üits ep memme meelitasi, üits ep taati taldsutasi. Memme hois´ oma sülena, taati tantsit põlve pääle, eiContinue Reading
Vaeslaps ja külm Vaivara VILU, VILU, KÜLMA, KÜLMA vilu külmetas minuda, mina kalis kanatele, vilu vastu veretele. Kust võtan vilule villu, kust kastele kasuka – vilu lamas niitemata, kaste lamas kavatamata, alle lamas algamata. Kas soen susilta villa, vai kasinContinue Reading
Tuule tuba Vaivara Vaeselapse laul PÄIVAL PITKA TÖÖTA TEEME, siiki liigub liiga vitsa, painub selga paatsapuu! Kõik kullad lähvad koduje, kõik hellad oma emale – kus on kurbade koduke, vaestelaste varju paika? Sääl on kurbade koduke, vaestelaste varju paika, kusContinue Reading
Vaeslaps ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAESTA LASTA, ematuida itketage! – küll on vaesel lüöjaaida, lüöjaaida, lükkajaida, tõukajaida, tõmmajaida. Ei ole armu andajaida, pääsul pää silitajaida. Tõuseb tuuli – annab armu, paistab päiva – pääd silitab. – Tulitsed on tuuleContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEID OLI KAKSI KAKSIKUIDA, paar oli pardi poegasida, kõnnivad kirikuteeda, valged rätikud käessa, tõine pühib tõise silmad, tõine tõise palget silitab. Minu ella eidekene, juba läksid mullu mulda mullu mulda, ammu auda, tunamullu Toonelaie. Jätsid tuomed muieContinue Reading
Ema haual Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, käisime eile Iielassa, tunaeila Tuonelassa, käisime eide aua peala, auduja südame peala, tuojasi tua laela, kandajasi katusella. „Tõuse üles, eidekene, tõuse kirstu kinnitama, tõuse vakka valmistama, tõuse luku vüöd lugema, luoma looga kindaaida!” „EiContinue Reading
Ema haual Lüganuse ÕEKESED, HELLAKESED, lähme jaanilla kiriku, lähme eide haua peale, auduja südame peale. „Tõuse üles, eidekene, astu üles, audujani, kõnni üles, koorajani, tuise mu elu elama, tuise mu pidu pidama tuise vakka valmistama tuise mu jägu jägama!” EiteContinue Reading
Ema haual Vaivara ÕLI KAKSI VAESTALASTA, menid jaanipää keriku, nuttu-rättikud käessa, nuttu-kirjad rättikussa. Tõine pühkis tõise silmi, läksid isa haua pääle: „Tõise üles, isakene, tõise atra säädamaie! – Muud on menned kündemaie, meie atra säädamata, varo vits on väänemata, lippitiContinue Reading
Ärge lööge vaeslast. Ema haual Lüganuse ÄRGE LÜÖGE VAISTA LASTA, ematunda (ematut) itketägä – küll on vaisel lüöjuida, lüöjuida, lükkajuida, tõukajuida, tõmmajuida. – Ei ole armu andajada, pääsul pää silitajada: tuiseb tuuli, annab armu, paistab päiva, pääd silitab. Tuulitselt onContinue Reading
Ema haual Vaivara ÄRA SURI MO ISAKE, ära suri mo emake, jätis hulga hullukesi, tua täie tuvvikesi, lavva taie lapsukesi – võera toita, võera katta, võera lüia, võera lükka. – (Võeras) annab süiä hanguteli (hauguteli?), annab juvva, norguteli, otsib riiduContinue Reading
Ema haual. Suur tamm Lüganuse MEIE KAKSI VAESTALASTA, lähme jaanipäe kiriku, nutu-aga-rätikud käessa, leinapõlled on eessa. Itken eide aua päälla: „Tuis’ aga üles, eidekene, tuise üles, tõsta pääda, jalgu alleje arima, ann’ aga seepi, silmi pessa!” Eite kuuli, vasta kosti:Continue Reading
Ema haual Jõhvi MEID OLI VIISI VENNAKSIDA ja siis kaksi kaksikuida. Ulgume kirikuteeda, igirätikud käessa – teine pühib teise silmi teine teise palgeeida. Sa isata, ma emata, sa läed isa aua peale, ma läen ema aua peale, (koorijani (?) kandijaniContinue Reading
Ema surm Jõhvi Ema viidi uksest välja, armud läksid aknast välja, ema viidi õuestagi, armud läksid üle aia, ema pandi aua sisse, armud aua põhjasse. Siis läks tütar kurvalt koju, ilma ema armuta. Seal siis läks veel aua piale:Continue Reading
Laulu võim. Oma ja võõrasema ootavad koju Vaivara EHK MINA LAULAN KÕIGE PÄÄVA, ehk hüüan üli nädäla, ei kuule kumu kodoje, hääl ei kaiku kandajalle – kurjale sõnad kumavad, valjule sõnad vajovad, kadedalle kaigub hääli. – ei kuule minu emale.Continue Reading
Oma ja võõrasema Vaivara KUI LÄHÄN MINA KODOJE, ei ole tuojada tuassa, auduja aseme päällä, liel ei lieme keitijada – vuoras vooriti toassa, süda serviti siessa, nenä lapiti laessa, polle poigiti iessa. Võõras ema, võegas ema, kui kuuleb minu tulevä,Continue Reading
Lindudega sõna saatmas Vaivara LENNA, LENNA, LINNUKENE, üle tee, tihasikene, üle välja, värbulane, vee teada minu emale, kanna teada kandiale, anna teada haudujale – tütar murduneb murega, kivesta kingad tehku, paasista paulad punugu. Tekst: H III 1, 79 (3) <Continue Reading
Oma ja võõrasema Lüganuse VÕÕRAS EITE, VÕÕGAS EITE, võõras taati, võõgas taati, võõras võõrite tuassa, kõverite põrmandalla, sie sunnib sulaste kuulle, nõub nuorde mieste kuulle, õpeteleb orja kuulle; sie läeb õue üüdamaie, katuselle karjumaie, räista alla räiskimaie, redemelle rüökimaie: „Tuise,Continue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi, Lüganuse ÄRGE LÜEGA VAESTALASTA, ematunda itketaga! Küll on vaesel lüejüida, lüejüida, lükkajuida, tõmmajuida tõukajuida! Ei ole armu andajada, ega pia silitajat! Tuleb tuuli, annab armu, paistab pääva – piad silitab! Küll on alvad vaised lapsed, kui onContinue Reading
Vaeslapse laul Jõhvi OH MINU ELLA ISAKE, muldaje pidi mureta, kabelije kandsid uole! Jättas tua tuomejanna, kammeri kanesijanna, laua pika lapsijanna! Jättas tuomed muie toita, kanad muie kasvatada, linnud muie lepitatta! Kes see tahab – sie see tambib, kes seeContinue Reading
Oma ja võõrasema ootavad koju Jõhvi KUI LÄHAN MINA KODUJE, võõras võõriti tuassa, võõras vilju, võõras valju, võõras kanduni kavala, kisub riidu riietesta, jalarätista rädina, ja siis kaltsista kärina. Annab süüa, augutelleb, tuob lusika, torkab silma: “Süö nõnda, et sõgened,Continue Reading
Oma ema ootab koju Jõhvi JUA TULEB TÜDINUD TÜTTAR, jua tuleb väsinud värbu, tüe rinnalta tüdinud, välja rinnalta väsinud, einakaarelt engastanud. “Ei tüe minu tüüta, ei väli minu väsita – pane põllud puhkamaje, einakaared engamaije, saared suured sõisamaije, nurmed kulladContinue Reading
Põlatud laps Lüganuse ISÄ PÕLGIS, EMA PÕLGIS, ema põlgis põuestasa, isä põlgis põlviltasa. Kuhu pean mina menema? Kõik puud minu purevad, haavalehed ammustavad, kaselehed kalgastavad; sügav on mereje menna, ale menna allikaie, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taivaje, madal onContinue Reading
Põlatud laps. Mutiks mätta alla. Kodus käimas Vaivara HALB OLIN MINA ISALE, halb olin armsale emale, isa mind põlgas põlvistagi, ema mind põlgas põlvistagi, vend mind põlgas väravast’gi, õde põlgas õuestagi. Kuhu pian mina menemaie – ma läen muttiks mättaie,Continue Reading
Pole isa, pole ema Jõhvi OI MINA ISATA LAPSI, oi mina emata lapsi! Ei mina teadnud, kes minu teinud! Kas on teinud tedre paari, või audunud araka paari, voi on munend musta lindu! Ei mina tiadnud, kes minu teinud, õtsinContinue Reading
Põlatud laps Jõhvi Mutiks mättasse EMA MIND PÕLGAS PÕLVILTANNA, isa põlve juurestanna! Ku pidin mina menema, ku pidin pia panema? Ale õli menna allikale, pime pilveje pugeda, kõrge tõissa taiva alle! Läksin müttist mättäeie, rottist roho-põõsa´eie, siilist sippelgapesaje! Rott tõiContinue Reading
Millal maksan memme vaeva Lüganuse EHK KÕNNIN ÜHEKSA ÜÖDÄ, ehk kõnnin üheksa päevä, nugise teride müödä, niuluja nenide müödä, katussie arja müödä; ehk tuon puida põllellani, südamiku süüliläni, laastu laia rüppilani, nõmmete magusi marju, kobarate pohli küpsi – siiskiContinue Reading
Memme vaev Vaivara MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, ella piima, käe kui vaeva käerimise? Mitu ööd oli uneta, mitu päeva lõuneeta, mitu suitsu suuruseta – ei lõppend tuli toasta, säde sängi sambaasta, naine nuori riideesta, hobu alli rakkeesta. –Continue Reading
Kasvatus asjata Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE kandis minda kaasassanna, pidid põllepaulussanna. Mõtlid kaksi kasvamaie! Minust kasvas üksi lapsi, üksi lapsi, kangekaula! Õleks tiedand eidekene, õleks tiedand tuvvessanna – õleks vieretand vedeje, kui tämä vieretas vibuje, õleks käärind käntä’äie, kuiContinue Reading
Ema õpetus Jõhvi EIT TEGI MULLE ELLAD SUKAD, taat tegi mulle targad kingad, veli punus viksid paelad, sõsar sättis sääre paelad. Käskis mind kenasta käia, üle õue õigeesta, üle silla sirgeesta, üle vainu valgeesta, üle puuni puhtaasta. Tekst ja viis:Continue Reading
Memme vaev Jõhvi MILLAL MAKSAN EIDE VAEVA, eide vaeva, ella piima? – Ehk ulgun üheksa üöd ja ulgun üheksa pääva, niulu ja nenide (1) müeda, kattusije arja müeda, nugije terije müeda; kül tõin mattil masikuida, polel vakkal pohlasida, siulad tõinContinue Reading
Hällilaul Lüganuse KIIGU, KIIGU, KIIGEKENE, laula, laula, lapsukene, kiigu, kiigu, kitsetalle, laula, laula, lambatalle. Kitsetalle kiidetakse, lambatalle laidetakse. Kitsetallel keerud silmad, lambatallel lauk on otsas. Mina aga laulan lapsele, lammas määgib tallele, hobu hirnub varsale. Tekst: EÜS XII 1529/31 (105)Continue Reading
Oldermanni laul Vaivara x IIDI-TIIDI, TILLERMANNI, tillermamiist sai matika, madikast sai maidu-pööra, maidu-pöörast sai pöböra, pöbörast sai pöida-riiki, pöida-riigist sai ribaka, ribakast sai rinda solgi, rinda solest sai suboka, subokast sai sormi-kinnas, sormi-kindast sai kibuka, kibukast sai kirja-märki, kirja-märgist saiContinue Reading
Ahellaul Vaivara x SÕIDA, SÕIDA SÕRMIKULLE, Sõrmikult aga Narmikulle, Narmikult aga Nattapäida, Nattapäialta Pügala; Pügalast aga Põideristi, Põideristilta Rimmuna, Rimmunalt aga Ringessaari Ringessaarest aga Someru, Somerult aga Sormikulle, Sormikult aga Narmikulle… (jne) H II 1, 128 (176) < Vaivara khk.,Continue Reading
Hällialul Jõhvi MAGA KAUA, KASVA PITKAST, kasva mulle karja käijast, karja käijast, marja tuojast, õitsilisest õmetegi, karja käijast kumetegi, rivedalle riielisest (1), õelalle õitsilisest, tigedalle tüötegijast. 1 = (rehelisest) Tekst: H II 1, 452 (614) < Jõhvi khk, Kurtna v,Continue Reading
Hällilaul Jõhvi MAGA, MAGA, MARJAKENE, tud´u, tud´u tuvikene, sust saaneb sulaseme’e naine, kasvab karjapoisi naine, orusta obuse tuoja, suosta lehma lennutaja, kesalt karja kieritaja. Ära kurda, lapsukene, ära kurda, ära karda, las’ sa kasvad, las’ ülened, paisud paras ramukene. –Continue Reading
Jõhvi MINA VAENE LASTE VANGI, mina poigide emake – käed ei lõpe kätkiesta, jalad nuored nõtkeesta. Tuon mina valda vaimusida, kannan kroonule vägeda, pitka piigi pistajuida, laia raua raijujuida. Tekst: H II 1, 421 (584) < Jõhvi khk, Illuka v,Continue Reading
Nurganaine Jõhvi HULKUS VAIDE NAINE VAINE, hulkus naine hooleline, vaarus naine vaivaline, käis see kümme köögi teeda, sada korda sauna teeda. Õtsis ahjusta abida, kerisessa kergitusta, turva-lava turbaesta. Läks siis metsa hulkumaie, vei siis tusad me(n)nessana, häda=risti rinnussana, vei seeContinue Reading
Nurganaine. Varrude laul Jõhvi KÜL ME SÜÖME, KÜL ME JUOME! Ei me tea, mis me süöme, mis me süöme, mis me juome – kas me juome pulma juotu? Ei me juo pulma juotu – juome vaise naise juotu. ohaline naineContinue Reading
Nurganaine Lüganuse NURGANAINE NUORUKENE, titetuoja tuvikene, masakandaja kanene – ulkus naine ooleline, vaarus naine vaivaline, tuikus sie tusaalene. Tuhat kõrd tua vaheta, sada kõrda sauna tieda, kümme kõrda köögi tieda. Lei sie küüned künnisseie, käed lei risti räisteeie, üüs sieContinue Reading
Nurganaine Jõhvi OH MARI, MURU-MADALA, tas (?) Mari, rohu-tasane, kui tunned tusad tulema, hädapäivad pääle käima, aledused astumaie – tule, tule Marikene, tungi minu toomikaie, pista minu pihlakaie, astu minu aavikuie! Tekst: H II 1, 302 (449) < Jõhvi khk,Continue Reading