Ehted varastatud Lüganuse OMA VEND MUL VELLEKENE, külapoiss mul kaunikene, tegi mul’ kullasta kurika, hõbedase lõksulaua. Läksin jõele virutama, järve ääre loputama. Tuli vastu siidi-saksa, siidi-saksa, sammet-särki. Pani mind peada otsimaie – sõrmus kukkus sõrmestagi, teine teisesta sõrmesta, kolmas kuldaContinue Reading
Ehted varastatud Jõhvi LÄKSIN MA KÄSI PESEMA isa uvvele jõele, veike velje allikalle. Painin lindi liiva peäle, sõrmuse sõmera peäle, sõle kahe kannu õtsa. tuli varas varvikusta, mädapea tuli männikusta, vei minu lindi liiva peältä, sõrmuse sõmera peältä, sõle kaheContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse OLGE HEAD, LAEVAMEHED, pikel purjepaela poisid, laske laeva liikumaie, nii kui kätki kiikuma. Mull on kodu vana isa, sell on kolmi musta ruuna – ühe tema annab minu eest, lunastab mind laeva seest. Nägin isat hulkumaie, pikkiContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse NÄGIN RAIUJA TULEMA, vie kätkid vierevaie, süüli jooksin laivadella, käisin vete kätkieie, luulin ma oma isani, luulin ma oma emani, luulin väike vennakese – sie oli veereva vennaku, puhas purju ruotsilane! Uota, hüva vennaku, seisa, armas arjuContinue Reading
Lunastatav vend Jõhvi/Vaivara OH MA VAENE MADRUS NÜÜD, pisikese pürje paadi-pois! Laseme laivad liikumaie, nii kui kätkid kiikumaie! Vene ju akas veeremaie, Karjala karisema, Rootsi laiva laskemaie, Pohlakas põletamaie. Mina laiva palveella: „Kuule, kulla laivuke, oota, üva vennaku, las minaContinue Reading
Põll põrmune Lüganuse 1) 2) TULI MULLE LAULUKÕRDA kui küläle karjakõrda, külälaste lammaskõrda orgoje ouste kõrda, varsa kõrda vainijule. Läksin kõrda päästemaie. panin ette uue põlle, selgäje suure sõrike, jalga uued ummiskengad. Külä täis oli poisikeisi, vald õli täisiContinue Reading
Põll põrmune Vaivara ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ, üks olin minä emällä kui minu emä ehiti, sinisie siiditeie, punasie poorditeie, keldasie kalevideie, roholisi lintiteie. Läksin ovve hulkumaie, karjamaale katsumaie. Külä täis oli poisikesi, valda täis oli vallatumi, lõiväd kuli (kurni) koppelisse,Continue Reading
Laevapuu otsimine. Laevasõit Lüganuse TÜKI SÕIDIN TÜRGI TEEDA, natukese Narva maada, viis versta Vene rajada. rohelista Rootsimaada. Sääl tuli vasta männimetsa. Mina vaid männilta küsima: „Kas sinust saab ka purja-puida, purja-puida, laiva laida, ligi linna seisijaida, vee kui vasta veerijaida?”Continue Reading
Laevapuu otsimine Jõhvi KUI TULI KARI KODUJE, siis õli krappide krabina, siis õli lokkude logina; kui tuli ovoste ulka, siis õli kellide kelina, õhelikude elina; kui tuli ulka neidusida, siis õli kiedide kelina, siis õli elmide elina, rootsi räätsiku rädina.Continue Reading
Põder põllul. Kõrts. Hobune varastatud Jõhvi JÜRI JUTUSTAS MINULE, ütles põdrad põllul käima, karud kaura aidadessa. Ma võtin püssi pööningilta, tutsari tua laelta, rohu sarve räästaesta, aavlikoti akna pealta, kuulikoti kummi otsast, lasin põdral perseessa, karu karvade vahele. Põt’r läksContinue Reading
Uppunud vend Lüganuse 1) 2) KATSUN KURJASTA JÕGEJE, vihasesta virdeeie, aledasta allikaie: vesi vienud veljekese, vesi vienud, tuul ajanud, kallas kõrge kargutanud, jätand pärjad päälle vetta, kübarad küla aluje, kuued ranna kaldaaie. Päiva itken pärgijani, kuu kaua kübarijani, ia kõigeContinue Reading
Venna sõjalugu. Uppunud vend Jõhvi MUIL OLID VELJED VIIED-KUUED, mul oli üksi ainuk velje, siegi sõlmiti sõdaje, siegi värviti vägeje, pandi pampu kandamaie, tinatükki tõstamaie, laia püssi laskemaie. Tina oli ränka, raud oli raske, sie käineb käsije mööda. Akan vendaContinue Reading
Sõda tõuseb sõlest. Venna sõjalugu Lüganuse ÕLIN MA, UBA, SALUSSA, käisin ma, käbi, külassa: umaluida õstamassa, villuja vahestamassa. Sain mina villad, sain umalad. sinne mina sõle unestin, vaskeaijani vahestin. Sõda tõusis sõlestani vainu vaskiaijastani. Toodi ne’ sõa sõnumid, vainu vastatsedContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu Vaivara ISÄKENE, ELLAKENE, istub ise kalda all – emäkene, ellakene, istub ise kalda päälla – kedrab kulda koondelasta, vaski-niiti värtenasta. Säält saab soja särkeeida, soja sorme-kindaaida – miska sula sodaje viia, – värvita Vene vägeje. püssi pihku pistetaie,Continue Reading
Venna sõjalugu Vaivara HULKUSIN, UBA, KÜLASSA, käisin mee (mees) käbi talossa, umaluija ostamassa, villuja vahetamassa. Sinne solgeni (sõlg) unostin, kassa paulani kaotin. Sõda sündis solestani, katku kassa paulastani, vaenu vase tükkista. Toodi need soda sonumed. ken meistä sodaje lähto: kasContinue Reading
Venna sõjalugu. Kasvatus asjata Lüganuse Soldati elu. Kasvatus asjata MIKS ON MEIE MEHED KURVAD, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpääd kübarad? Sest on meie mehed kurvad, mure’es on poisid mukid, ale meeli allid kuued, kurvad kõrgedpäädContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli! Lendas linnast linnukene, turu päälta tuvikene, alevista alli lindu. Tõi nied sõa sõnumed. Kes meist sõdaje lähab – kas lähab isa või lähab poiga, või lähab sõsar sõdaje? Sõsar mielile pahule, veli mielileContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi LENDAS LINNAST LINNUKENE, turu peälta tuvikene, sie tõi sõa sõnumida. Kie meiste sõdaje mennes? kas lähab isa, või lähab poiga, või lähab noorem veljekene? Lähab mies, lähab obune, rahakott lähab kolmandasta, leivakott lähab neljandasta. Veli vihteles lavala,Continue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi MINU HELLA VENNAKENE, turu pääl sa lüäd trummi, agulis sa ajad sarve. Kuninga kübar päässa, kindralije kirju kuube – puhub, et maa põmiseb, Kuuramaa metsad kumasid, Põltsama metsad mürasid, Soome sillad nõksatasid. Läksid sõtta sõdimaije, vaendlase vastuContinue Reading
Venna sõjalugu Jõhvi VEND TULI SÕIDELDES SÕASTA, pääd jo väänetes väesta. Sõitis isa oovi alla, isa alla akunate. Koera aukus, alli irnus, akna täringid tärisid, koja akunad kõrisid. „Tule isa, tunne poiga!” Isa tuli, ei tund poiga: „Kust mina sinudaContinue Reading
Härjad murtud Vaivara PEREMEES, PEREMEHIKE, perenaine, naisukene, pane mulle leiba kotti, hobuselle kaeru kotti, ma lähen tilluke teole, teo tükki kündemaie, mõisa maada murdamaie. Siis lasin härjad lõunelle, lõunelle ja laanele, küla alla küngastelle, mäe alla mätastelle. Seal tuli soostaContinue Reading
Härjad murtud Lüganuse LÄKSIN MÕISA KÜNDAMAIE, noorde ärgide nõjalla, uue atra uhkusella, vana sahkade varalla. Kündsin tüki, kündsin kaksi, natukeise kolmatagi, vähekeise neljatagi. Siis minu ärjad vast väsisid, ruunad raugad raugenesid. Lasin mina ärjad lõuneelle, lõuneelle, laaneelle, küla alla küngasteie,Continue Reading
Härjad murtud Jõhvi MA ÕLIN TIUPOISIKENE, nii kui tamme kannukene! Läksin tiule tinga-tanga, Vaidu ärra välja piale. Künnin tüki, künnin tõise, akkasin kolmat kündamaie, neljat nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Siis lasin ärjad lõuneella, siis panin sahad sahti lõikamaie, jutad juttuContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi LÄKSIN MA TILLUKE TIOLE, vaidu aga ärra välja peale, künnin tüki, künnin teise, akkasin kolmat kündamaie, neljata nimetamaie, viiet vissist mõtlemaie. Lasin ärjad lõuneelle, panin sahad sahti lõikma, jutad juttu tõukamaie, ikke ärge oidamaie. ise eidin maContinue Reading
Härjad murtud Jõhvi OLIN AGA ENNE NOORI MEESI, läksin tilluke tiule, varbelane piale välja. Esti künnin ärra välja, rista-rästa Rija välja, põigiti Põlula välja lippa-lappa laane välja Lasin ärjad laane alla, laane alla lakkumaje. Tuli susi suurest metsast, mäda-kübar männikusta,Continue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Lüganuse MINU ELLA EIDEKENE, ansi muile muida tüödä: sulaselle suurta tüödä, palgulisele parempa, mulle tüödä albukesta – ansi aned oidassenna, luiked lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina aned vesile, lugin luiked laineeie, varvasjalad vainiulle, kuldasiivedContinue Reading
Haned kadunud Vaivara MINU HELLA EIDEKENE – muile andsid muuda töödä, sulasile suurta töödä, mulle töödä hõlpusama. Andsid aned hoidaneda, pardid meele pandavaie. Lugin luiged lainedeie, varvasjalad vainujulle, kuldasiived kopelije. Ise istusin mäele, udusärki õmblemaie, peenikest pilutamaie, suurta raami radkumaie.Continue Reading
Haned kadunud. Suur tamm Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, mulle tüöda õlbukesta – andis aned oidasseni, pardi paari pandasseni. Aiin ma aned vesile, kuldasiivad kopelie, varvasjalad vainiulle. Tuli kulli, kurja lindu, kala suuri kaldaContinue Reading
Haned kadunud. Mõõk merest. Venna sõjalugu Jõhvi Harja otsimine. Sõjalaul MINU ELLA EIDEKENE, andis muile muuda tüeda, sulaselle suurta tüeda – mulle tüeda albukesta: andas mulle anejad oida, mulle luige’ed lugeda, mulle linnud liideleda! Tuli kulli, kurja lindu, ajas moContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tüöda, sulaselle suurta tüöda, orjale osa pärasta. Mulle tüöda õlbukesta – andsid mulle aned oida, pardid paari pandaseni, luiged ära lugeda. Aiin ma aned vesile, lugin luiged lainedeie, kuldasiivad kopelie, varvasjaladContinue Reading
Haned kadunud Jõhvi MINU ELLA EIDEKENE, andsid muile muuda tööda, sulaselle suurta tööda, õrjale õsava tööda. Mulle tööda armukesta – andsid aned oidassenna, luikeed lugedessenna, pardid paari pannessenna. Ain mina anid vesile, lugin luiged mättaeie, kuldasiived koppelie, varvasjalad vainijulle. IseContinue Reading
Kust laulud õpitud Jõhvi Kiigelaul MAI ÕLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäella, urb õli puussa, varb õli käessa, vainus nät (rätt?) õli varbaassa. Tantsis Tõrmatse mäella, elmid elksid, põlmed pauksid, rinnat raksusid rahuja. „Oh minu elme elkimine, oh minu põueContinue Reading
Maielaul Jõhvi MAI OLI TÕRMAS NEITSIKENE, tantsis Tõrmatse mäela, sulg oli suussa ja pärg oli päässa, ainus rätt oli ambaassa. kure sulg oli kukalassa. Jürie kõndis teeda mööda, helmed märsissa elisesid, kellad karbissa krobisesid, raha aga raksus karmandussa. Mai kargasContinue Reading