Kevad. Tore sõit Lüganuse JUBA LEHIB LEHTI PUUSSA, lehti puussa, rohtu maassa, aljendab oras arula, rukkioras ruugendelleb, kauraoras katab maada, ernes lehib lesteessa, uba uude riideeie. Ju sõidab Sämista sälgu, Pada mõisa paati ruuna, Kiikla mõisa kirju täkku, Varandi vanaContinue Reading
Ehted varastatud Lüganuse OMA VEND MUL VELLEKENE, külapoiss mul kaunikene, tegi mul’ kullasta kurika, hõbedase lõksulaua. Läksin jõele virutama, järve ääre loputama. Tuli vastu siidi-saksa, siidi-saksa, sammet-särki. Pani mind peada otsimaie – sõrmus kukkus sõrmestagi, teine teisesta sõrmesta, kolmas kuldaContinue Reading
Teekäigulaul Lüganuse LÄHME, LÄHME, KÄIME, KÄIME, käime teeda tipulista lipulista, lapulista maada maksakarvalista rohelista roosilista. Millal saame sinna maale, kus meid ammu oodetakse, vara ammu vaadetakse, kuhu tuul on toa teinud, vesi palgid veeretanud, sadu seinad sammeldanud, udu uued uksedContinue Reading
Pillipuhujale Lüganuse RISTITANTSI TANTSIGEME, ristilaulu laulageme! Tants ei tunne tantsitusta, kui sai hästi mängitusta, laul ei tunne lauletusta, kui sai hästi lauletusta. Pillipuhja poisikene, kannel-lööja kaunikene, sarve-sõitija saleda – kui ei viitsi pillitelle, pillitelle, trallitelle, elimikka hellitelle, puru´ mina peksanContinue Reading
Öösel üksi. Hool ja mure Lüganuse MAGADA MINA TAHAKSIN, ei ole juure võttijada, käe pääle käänijada, sulal suu andijada. Eidaksin mina magama, ei lasnud mured mind maata, uoled suured uogaella, leinad laiad tukastella. Eidan õhtunna magama, viskan uole õrre päälle,Continue Reading
Hobune Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 61:11 (2) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kirikmar (1961).
Lüganuse Viis ja tekst: KKI, RLH 61:25 (22) < Lüganuse khk, Rebu k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miina Männi (1961).
Vares, vaga linnukene Lüganuse Tekst ja viis: KKI, RLH 78:1 (8) < Lüganuse khk, Maidla k < Vilhelmine Lust (1978). VARES VAGA LINNUKENE lendis linna uulitsalle, säält ta lendis katuselle, kõrtsimamma matuselle. Linad lakkas, villad vakkas, koti kangas kuke nokas.Continue Reading
Kukk ja kana Lüganuse RKM_Mgn_II_743_f_
Laeva tegemine. Kannel Jõhvi Kiigelaul MARIA VENETA VESTI, Iiessu kaapi laiva kanti; sai sie vene vessetusta, laiva kaas sai kaabitusta, viedi nied vened vesije, lükkas laevad lüüdingeie. Tuodi vanad, tuodi nuored, pandi vanad sõudamaie, noored päälta vaatamaie. Vanad sõudsid, vanadContinue Reading
Laevasõit, Kannel Jõhvi Kiigelaul MARIA VENETA VESTI, Iiessu kaapi laiva kanti. Sai sie vene vessetusta, laiva kaas sai kaabitusta, viedi nied vened vesije, lükkas laevad lüüdingeie. Tuodi vanad, tuodi nuored, pandi vanad sõudamaie, noored päälta vaatamaie. Vanad sõudsid, ei nadContinue Reading
Laevasõit. Kalaluust kannel Lüganuse EIVAD TEÄ MEIE NAISED, mida tegid meie mehed Viru kuuskede vilussa, Arju tammede tagana. Vened säälla vessetije, laiva kaata kaabitije. Viis õli meesta vestamassa, kuus õli kumma külle päälla, seitse vene servä päälla, kaheksa kabudeContinue Reading
Suur härg Vaivara UIDU-TUIDU, TOODI HÄRGA, toodi härga Türgimaalta, tuhat süli (sülda) turja laia, sada süli sarved pikad. Mina jäin meesi mõtlemaie: kust saan härja tapjajuida, sini-sorka surmajuida? Kui läin hella heinamaale, leidsin mehe pisukese, piitsavarre pitkukese, olekorre oigukese. KämmeliltaContinue Reading
Hool ja mure Lüganuse EITÄKSIN MINA MAGAMA – ei lassud mured ma’ata, ooled suured oogaella, lehed laiad lendajalla. Viskan oole õrre pääle, mure mina musta parre pääle, leina laia liepajale, kahju karja-aia pääle. Tuisen ommiku ülessa, võtan oole õrre päälta,Continue Reading
Ehted varastatud Jõhvi LÄKSIN MA KÄSI PESEMA isa uvvele jõele, veike velje allikalle. Painin lindi liiva peäle, sõrmuse sõmera peäle, sõle kahe kannu õtsa. tuli varas varvikusta, mädapea tuli männikusta, vei minu lindi liiva peältä, sõrmuse sõmera peältä, sõle kaheContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse OLGE HEAD, LAEVAMEHED, pikel purjepaela poisid, laske laeva liikumaie, nii kui kätki kiikuma. Mull on kodu vana isa, sell on kolmi musta ruuna – ühe tema annab minu eest, lunastab mind laeva seest. Nägin isat hulkumaie, pikkiContinue Reading
Lunastatav neiu Lüganuse NÄGIN RAIUJA TULEMA, vie kätkid vierevaie, süüli jooksin laivadella, käisin vete kätkieie, luulin ma oma isani, luulin ma oma emani, luulin väike vennakese – sie oli veereva vennaku, puhas purju ruotsilane! Uota, hüva vennaku, seisa, armas arjuContinue Reading
Lunastatav vend Jõhvi/Vaivara OH MA VAENE MADRUS NÜÜD, pisikese pürje paadi-pois! Laseme laivad liikumaie, nii kui kätkid kiikumaie! Vene ju akas veeremaie, Karjala karisema, Rootsi laiva laskemaie, Pohlakas põletamaie. Mina laiva palveella: „Kuule, kulla laivuke, oota, üva vennaku, las minaContinue Reading
Laulu võim. Laulud pulmades õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, külakund jäeb kuulamaie, vallarahvas vaatamaie. Panin aga väljad värisema, põllupeenrad põrisema. – Laulik oli minu isada, laulik oli minu emada, kust tulid luod minule, laulud lastele ladusad, sõnadContinue Reading
Laulu võim. Lust laulud õpitud Lüganuse ÜKS MUL ÜTLEB: „LAALA, LAALA,” teine jälle: „Luule, luule.” Ma pole loodud laulijaksi, ma olen loodud kündijaksi, kündijaksi, külvajaksi, musta mulla pöörajaksi. Kui mina hakkan luulamaie, luulamaie, laalamaie, tuleb küla kuulamaie, valda viis tulebContinue Reading
Kust laulud õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulemaie, külakond jäeb kuulamaie, vallakond jäeb vaatamaie, teu aga selts jäeb seisamaie, mõni mees jäeb mõtlemaie, mõni naene nõudemaie: „Kost see laps on laulud võtnud, iljuke sõnad osanud?” Mina mõistsin, vastaContinue Reading
Laulu võim. Kus laulud õpitud Lüganuse KUI MINA HAKKAN LUULEMAIE, luulemaie, laalemaie, siis jäeb küla kuulamaie, vallakond jäeb vaatamaie, tütred teele seisamaie, kuulama minu lugusid. Kui mina akkan laulemaie, laulemaie, luulemaie, kihelkond jääb kuulamaie, vallakond jääb valatamaie, mõnd mies jäebContinue Reading
Laula, suukene Lüganuse LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnukeelekene – laula, laula, kui sind lassa, kuku, kuku, kui sind kässa! Küllalt tean seegi paiga, arvan senegi aseme, kus saab sõissa keele kinni, keele kinni, meele kinni, suu kinni, südame kinni,Continue Reading
Arg laulik. Kust laulud saadud Lüganuse KUI TOHIKSIN, SIIS LAULAKSIN, en tõhi tõesti laulda, kubjas kuuleneb külana, saksa mõistab mõisaaie – tullakse minulta küsima: “Et õle tehtud tütar tüöda, kui oled säädanud sõnuja, pannud kokku palveeida, lahutanud luuleeida.” MinaContinue Reading
Põll põrmune Lüganuse 1) 2) TULI MULLE LAULUKÕRDA kui küläle karjakõrda, külälaste lammaskõrda orgoje ouste kõrda, varsa kõrda vainijule. Läksin kõrda päästemaie. panin ette uue põlle, selgäje suure sõrike, jalga uued ummiskengad. Külä täis oli poisikeisi, vald õli täisiContinue Reading
Põll põrmune Vaivara ÜKS OLIN MINÄ ISÄLLÄ, üks olin minä emällä kui minu emä ehiti, sinisie siiditeie, punasie poorditeie, keldasie kalevideie, roholisi lintiteie. Läksin ovve hulkumaie, karjamaale katsumaie. Külä täis oli poisikesi, valda täis oli vallatumi, lõiväd kuli (kurni) koppelisse,Continue Reading
Laulikute hooplemine Lüganuse KUI MINA HAKKAN LAALAMAIE, laalamaie, laskemaie: ma laulan mere muruksa, mere ääred äädikaksa, mere kaldad kalaksa, mere põhjad põllumaaksa, mere liivad linnastesta. Kes tahab tulla meie vasta, ehk siis meie meeste vasta, poole riigi poiste vasta,Continue Reading
Arg laulik. Lauliku sõim. Laulu võim. Laulikute kiitlemine Lüganuse Esimene neiu: LAULAKS, LAULAKS, EI TOHEGI, kardan koju kuulevada, ukse ette helkivada, paku peale paukuvada. Teine neiu: SUL POLLE LAULU, MIS SA LAULAD, sul pole viisi, mis veeredad, sull poleContinue Reading
Kitse ähvardus Vaivara KITS OLI KENA NEITSIKENE, tuli karjasta kojuje, lei küüned künniks(ele), sarved sauna katuse: „Peremies, peremehike, perenaine, naisuke, anna mulle eini süüa, einu süüa, kaeru süüa, jahurokka, joomaaega. Kui et anna eini süüa, eini süüa, kaeru süüa, jahurokkaContinue Reading
Laevapuu otsimine. Laevasõit Lüganuse TÜKI SÕIDIN TÜRGI TEEDA, natukese Narva maada, viis versta Vene rajada. rohelista Rootsimaada. Sääl tuli vasta männimetsa. Mina vaid männilta küsima: „Kas sinust saab ka purja-puida, purja-puida, laiva laida, ligi linna seisijaida, vee kui vasta veerijaida?”Continue Reading
Laevapuu otsimine Jõhvi KUI TULI KARI KODUJE, siis õli krappide krabina, siis õli lokkude logina; kui tuli ovoste ulka, siis õli kellide kelina, õhelikude elina; kui tuli ulka neidusida, siis õli kiedide kelina, siis õli elmide elina, rootsi räätsiku rädina.Continue Reading
Mere pühkimine Vaivara Laevad ÜKS OLI NEIDU ÜKSILASTA, toine neidu toisilasta, kolmas oli kõrk külästa, neljas neidu nerme päälta, viis oli viiviku sulane, kuues se kubu emända, seitsemas sepä emända, kaheksas karile vaimu, üheksas üle kalade, küla neidu kümmenesta. Kogokamme,Continue Reading
Laulu võim. Laul laulust Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, laskemaie. siis jääb valda vaatamaie, kihelkund jääb kuulamaie, vallakund valatamaie: “Kust sie laps on laulud saanud, ulluke sõnad omale?” Mina laulan ullutani, loetan rumalutani, peksan kielta pienutani. Ei õleContinue Reading
Laulu võim. Laulud laulust Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULEMAIE, laulemaie, luulemaie, kihelkond jääb kuulamaie, vallakond jääb valatamaie, mõnd mies jäeb mõtlemaie, mõni naine nuttemaie, tütar tööle seisamaie, kabu tööle katsumaie, luulema minu sõnuja, lapse alva laulueida. – LapsiContinue Reading
Laulu võim Lüganuse KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, siis jääb valda vaatamaie, kihelkond jääb kuulamaie, tütred tüöle seisamaie, kuulama minu sõnuda, lapse ullu laulusida. “Kust see laps neid laulud võtnud, ulluke sõnad õsanud?” “Luud mina võtsin lutsu suusta, lauludContinue Reading
Suude sulg Vaivara HELLAD VENNAD, NOORED MEHED – pange ratsut rakedeie, ruunad rubla tükideie, korvid karu nahkadeie: soidke meie alle oue, tooge mulle suude sulge, laua päälta laulu lehte, kirstu kapist keele kloksu. Siis mina laulan linnu viisi, teen häältaContinue Reading
Kurb laulik (?) Vaivara LAULA, LAULA, SUUKENE, liigu, linnu keelekene, margu (?), marja meelekene, ilutse, südamekene! Kül saab siiski vaida olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeella. Muru kasvab päälle mulla, aro-heinad päälle hauva. Söödä muru mullikalle, aro-heinadContinue Reading
Suude sulg Vaivara KÜLA MULL ÜTLEB: „KUKKU, KUKKU!”, külalapsed: „Laula, laula!” Mis ma kukkun, kurba lindu, või mis laulan, halba lapsi – mul jäänd kodo suude sulgi, laua pääle laulu-lehti, parsile pajates-vaipa, kirstu-kappi keele-kõlksu. Noored mehed, hellad vennad, pange raudjadContinue Reading
Laulu võim. Lauliku soost Vaivara KUI MINA HAKAN LUULEMAIE, luulemaie, laulamaie, moni mies jääb motlemaie, moni naine nauramaie, tütred tiele seisamaie, naised ajale asusivad, poisid puu riitadelle, kuulema minu sonäje. „Kust sie laps on laulud votand, ulluke sonad osanud?” MinaContinue Reading
Arg laulik Vaivara Laulaksin. LAULAKSIN LUGUDA KAKSI, veeretaksin viisi, kuusi, en tohi tõesta laulda, hästi häälta kuulutada, ehk on kuulajad kurussa, hääle võtijad vsussa. Toomas kuulas toomingassa, Madi Matsu haavikussa, Peeter pikkassa pajussa. Ei tohi tõesta laulda, hästi häälta kuulutadaContinue Reading
Viru sepp. Sepa lapsed. Kuldnaine Lüganuse MULL ÕLI KOLMI VENNAKESTA, kui kolmi oa ivada, kaksi kaura seeme´eida. Üks läks aiasta jõele, tõine palgista pajoje, kolmas sepästä Viruje. Mi läks aiasta jõgeje, see sööneb jõe kaluja, sügavava ahvenida, jõe laijuContinue Reading
Viru sepp. Kuldnaine Vaivara OLI MULLE KOLMI VELJÄ, kolmi kui uva-üvädä (ivada), kaksa kaura-siemenidä. Üksi oli putkina pajussa, toine ruogona meresse, kolmas sepänä virussa. Mis oli putkina pajussa, sie sõi putkija pajussa, vesi naatija viessä; sie oli putkista punane, vesiContinue Reading
Kuldnaine Vaivara Võtaks – kardan KÜLL MINA OSTAKS UUE KUUE – kardan karva veeremaje, paneks vööle pika mõega – kardan kanda puutumaje, küll mina võtaks noore naise – kardan noore nutamaje, ilusa igatsema, kätki tupa toodemaje, vibu parde painemaje. KüllContinue Reading
Viru sepp. Kuldnaine Vaivara OLI MULLA KOLME VELJÄ, kolme kui uva-ivada kaksi kaura seemeneda, üheksa nisu hüvädä. Üks oli palkina pajossa, toine oli roogona meressa, kolmas seppanna Virussa. Mii oli palkina pajossa, see sõi putkija pajosta, vesi naatija veesta, seeContinue Reading
Kolm venda. Kuldnaine Lüganuse MEID OLI KOLMI VENNAKSEIDA, kui kolmi ua-ivada, kaks oli kaura-seemekesta. Üks läks heinasta jõgeje, tõine pardista pajuje, kolmas sepasta Viruje. Mis läks heinasta jõgeje, see sööneb jõe kalada, jõe ausi augisida, jõe laia latikuida. MisContinue Reading
Salme laul Lüganuse KUI SALME SALUSSA KASVI, imme iiessa üleni! Salmel tulid kolmed kosjalased: tuli Kuu kuuvel ratsul, Päivikene viiel ratsul. Ei mina Kuule mennud, Pärg ei Päivile lubanud – Kuul paljo kombeeida: vahel kasvab, vahel kaheneb,Continue Reading
Salme laul Vaivara OLI ENNE NOORI NAINE, läksi karja saatamaie, leisi kana karja teelta, viis se kana koduje. Kanast kasvis inime, sula Salme neitsikene. Siis sell tulid kolmed kosjad: üks oli kuu, teine pääva, kolmas tähti poisikene. Tuli kuu, poisikene,Continue Reading
Kolm kägu. Salme laul Jõhvi KUKUS KOLMIDA KÄGUDA, üks kukus: oole, oole! Teine kukus: leina, leina! Kolmas kukus kulla kieli. Mis sie kukus: oole, oole, sene oolele ulatin; mis sie kukus: leina, leina, sene leinale lehitin, mis sie kukus kullaContinue Reading
Salme laul Lüganuse PALJO ILMALIST IMETA, ilmalist imeteguda, kui Salme salussa kasvi, imme iessa üleni: kasvi vüöta, kasvi tüöta, sie kasvi kahe käsita, ilma piimata ülenes, tõussi tuoja kummelita. Seda toiti mahlakaske, marjapõõsad elatid, Sai sie Salme kasvanessa, sai immeContinue Reading
Salme laul Lüganuse KUI SALME SALUSSA KASVIS, imme iiessa ülene, tulid salmel kõsjalased: Tuli kuu, tuli päiva, tuli tähti poisikene. Salme varsti vastatelle: “Ei mina kuule tule – kuul on kuusi ammetida, vahest kaob, vahest kasvab, vahest kaob kannikalle, vahestContinue Reading
Loomine Jõhvi ÜLE LENDSI LINNUKENE, üle lendsi ilma kõige, üle ilma, suure järve, üle ilmatse keriku. Õtsis maad munetessanna, aset autellessanna, ei saand maad munetessanna, aset autellessanna. Üle lendsi linnukene, üle lendsi ilma kõige, üle ilma, suure järve, üle ilmatseContinue Reading
Loomine. Salme laul Jõhvi KII-KIIKE, LAA-LAIKE! Lenda’eli, linnukeine, lendas üle ilma kõige, üle ilma, suure järvä, üle ilmatse keriku. Lendas meie koppelije, otsis maad munetessanna, aset autelessanna – leidas põõsamaa punase. Põlga’eli, linnukeine, põlgas põõsamaa punase. Kii-kiike, laa-laike! Lenda’eli, linnukeine,Continue Reading
Loomine. Meie ja teie küla poisid Vaivara PÜHÄ PÜRJE LINNUKENE, püha pürje, sine särge, lenda-eli linnukene, lenda-eli, liuge-eli. Lendab meie koppelie, otsis maad munedessa, aset poigi aududessa. Leidas pesa kulla-karva: „Sie pean pesa tegema, sie pean munad munema, sie pojadContinue Reading
Loomine. Kiigelaul Lüganuse KES NIED SELLE KIIGU TEINED? Teopoisid kiige teinud, abivaimud raiund aisad, teinud kiige kitsaaksi, kiige lauvad laiemaksi – alt ei piast ani ujuma, pialt ei pääsuke pugema, siest ei siidilinnukene, vahelt ei rootsi värvälane. Tuli metsastContinue Reading
Kass kaevus Lüganuse PERETÜTAR LUOME LAISKA, ei sie viitsind vetta tuua: sie ai kassi vetta tuoma. Kass läks kaivuje paguje, saba pitte sai vedeje – kahju oli kassist, kahju oli kaivust, kahju oli küla külmast viest. Küla itke kaivutasa, pereContinue Reading
Kits, krapp Vaivara x MULL OLI RIKKAS RISTI-ISA, kinkis mulle kitsekese. kits oli kerge kargamaie, kell oli kange plaksumaile. Hunt sõi kalli kitsekese, jättis järel kellukese, ma panin kella koera kaela, koer oli kärme jooksemaie, kell oli kange plaksumaie. HuntContinue Reading
Kalapüük. Kass kaevus Vaivara LÄHME NOODAL, NOORED MEHED, võrgul, Võnnu poisikesed, lähme kiisku kiskumaie, vähki välja võttamaie, lähme järvele kalala, aru suure allikale. Sealt sain sada angerista, tuhat turja lutsukesta. Siis tulin kalalta koduje, panin aga kalad kuivamaie. Kes tuliContinue Reading
Seatapp. Kass kaevus Vaivara ÕITS MÄELE, ÕITS MÄELE, tuhni kivid, tuhni kannud, tuhni kolmat natukene. Küll oli seljasta sileda, küll oli kasnud kaelastagi! Kutsusin orja otsa lööma, palgapoissi pähe lööma – ei tulnud orja otsa lööma, palgapoissi pähe lööma. MullContinue Reading
Parmu matus Vaivara x Paarmu matuse lugu. „TERE, TERE, TEDRE REINU!” „Kuhu sa lähad, Rabase Reinu?” “Lähen paarmu matussele, vere kaanil viimseks saatjaks.” “Kes siis paarmu ära tapis?” “Kadri kaevu kookaga, Eeva ahjuluaga Viiu suure vemlaga.” “Lähme, lähme, matame, paarmuContinue Reading
Kits kile karja Lüganuse Mina lehe lambale, lammas mulle villa, mina villa vitsikule, karjalastel kapukad, sulasele suured sukad, pereme´le kusikübarad. RKM Mgn II 743 k < Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, ülemere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehm mulle piima, mina piima possale, possa mulle külge, mina külge ämale, äm mulle kakku, mina kakku kaleville, kalev mulle rauda, mina rauda rebole,Continue Reading
Kits kile karja Lüganuse 1153_KKI_RLH_61_14_19_
Kits kile karja Vaivara x KITS KILE KARJA, üle mere marja! Tuo mulle eina, mina eina lehmale, lehma mulle piima, mina piima porsale, porsas mulle külge, mina külge kukele, kukke mulle lehte(e), mina lehte lamballe, lammas mulle villa, mina villaContinue Reading
Kits kile karja Vaivara Vana eide sukka kudumise lugu. KITS KILE KARJA ja üle mere marja, too mulle heina, mina heina lehmale, lehma mulle piima, mina piima põssale, põss mulle külge, mina külge ämale, äma mulle kaku, mina kakku Kalevile,Continue Reading
Kust laulud õpitud. Lauliku vaev Jõhvi KUI MINA AKKAN LAULAMAIE, laulemaie, luulemaie, siis jääb küla kuulamaie, valdaje vaatamaie, mõni mies jääb mõtlemaie, mõni naene naeramaie, tütrik tüele seisamaie: ”Ei sie poiss õle tüeda teinud, tüeda teinud, vaeva näinud, see onContinue Reading
Arg laulik Jõhvi MIKS ON KURVAD MEIE KULLAD, miks ei tüttared ilutse? Kardavad suud kuluma, kiele kanned katkemaie; äbänevad äiäsida, äbänevad ämmäsida! Mis minul äväta äia, mis minul äväta ämmä, mis mul peiust pelgatava, kaasast nuorest kardetava: kivi suuri keskContinue Reading
Loomine Jõhvi LENDAELI LINNUKENE, lendaeli, liugeeli, lendas üle ilma kõige, üle ilmatse keriku, üle ilma, suure järve. Otsis maada munetessanna, aset autellessanna, pesa poigi tehessanna. Lendas meie kopelie, leidas põõsamaa (?) sinise – põlgas põõsa linnukene: „Ei või muni muneda,Continue Reading
Mõõk (suga) merest Jõhvi KUULIN KIIGEL KIIGUTAVA, õunapuussa õisetava. Tõin kuused tua edeje, kased kammeri lävale. läksin kulles kuuskeeie, kallis kase latveeie, suga kuldaine käessa, õbedane täie-lauda. Suga sulbasti mereje, täie-lauda laineeie. Mina Peetri palveelle: „Oi Peeter, püha sulane, Andres,Continue Reading
Suga meres. Mõõk merest Lüganuse KUUSKE KASVI ÕUE ALLA, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Sääl ta sueb sulaste päida, kasib karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedane täielauda.Continue Reading
Suga meres Lüganuse KUUSKE KASVI MEIL ÕUES, kaske meie karja aias, vislapuu värava tagana. Päiv läks kulles kuuskeje, kulles kuuske, kallis kaske, armas läks aavikussa. Mina aga päiva päivakene, sääl suen sulaste päida, kasin karjalaste päida, suga kuldane käessa, õbedaneContinue Reading
Saan. Mõõk merest Lüganuse JAANIKENE, KAANIKENE, tee mul saksa saanikene, kalaluine karbikene, minu meel teeb teele minna – ma lään venda vaatamaie: kas on venda karjapoissi, või on orus ooste poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkasContinue Reading
Kolm õuna. Mõõk merest Vaivara MÄNGIjÄD MÄGEDA ETSID, tantsijad tasasta maada, üpimaada ümärgusta, laulumaada latsergusta. Mää löüsu männikusta, maa tasane tammikusta, üpimaa sain ümmärguse, laulumaa sain latserguse. Üksi oli õunapuu mäella, üksi oksa õunapuussa, üksi oli oksassa omena, seegi mitmesuguneContinue Reading
Suga merde. Mõõk merest Jõhvi OI MINO VEIKE VENNAKENE, kui kuuled pühad tulema, Jaanipääv jalul õlema, Lihavõtted liugenemas – Kuused tõin tua etteje, kased kammeri lävele, lepad lie lõukeella. – Sääl suen sulaste piada, kasin karjalaste piada, arin piada armutumil.Continue Reading
Harja otsimine. Mõõk merest Jõhvi LÄKSIN VENDA KATSELEMA, kas on venda karjapoissi, või on venda obuse-poissi. Vend nägi minu tulemaie, ajas karja kaldaaie, akkas pääda arjamaie, kuldane suga piussa, õbedane täie lauda. Suga suisasti mereje täie lauda laaneeie (1). MinaContinue Reading
Põder põllul. Kõrts. Hobune varastatud Jõhvi JÜRI JUTUSTAS MINULE, ütles põdrad põllul käima, karud kaura aidadessa. Ma võtin püssi pööningilta, tutsari tua laelta, rohu sarve räästaesta, aavlikoti akna pealta, kuulikoti kummi otsast, lasin põdral perseessa, karu karvade vahele. Põt’r läksContinue Reading