Salme laul
Lüganuse
KUI SALME SALUSSA KASVIS,
imme iiessa ülene,
tulid salmel kõsjalased:
Tuli kuu, tuli päiva,
tuli tähti poisikene.
Salme varsti vastatelle:
“Ei mina kuule tule –
kuul on kuusi ammetida,
vahest kaob, vahest kasvab,
vahest kaob kannikalle,
vahest kasvab kakudelle,
vahest kuu varane tõiseb,
vahest tõiseb valgeella,
mõne kõrra koidikulla.”
Tuli tähti poisikene,
tähti vastu võetie.
“Vii talli tähe obune,
Tähe lauku laterie.
Ise tähti, käi tubaje,
ette suure söömalaua,
taha suure juomalaua,
taha selle tahutud seina.
Söö tähte, juo tähte,
ela tähte ilusaste!”
Tähte sõi, tähte jõi,
tähte mõõkada käristi,
kulda elkuda elisti.
“Tuo aga mu oma tubaje,
Saage Salme põrmandulle!”
Salme üüdis salmikusta,
üle õvve ooneesta:
“Peiukene, poisikene,
andsid aega kasvadessa,
anna aiga ehtidessa!
Enam aiga kasvadessa,
kui lähab aiga ehtidessa:
pea on pooleli suetud,
sugemata tõine pooli,
vöö on pooleli vööle,
vöögimata tõine pooli,
käsi tõine kindaassa,
tõine ilma kindaata,
jalg on tõine saapaassa,
tõine ilma saapaata.”
Tekst: H II 1, 369/70 (526) < Jõhvi khk, Ädise v, Vasavere k < Lüganuse khk, Aa m – M. Ostrov, O. Kallas < Leen Pors, 55 a. (1888); viis: EÜS XII 1407 (26) Maidla v, Tarumaa k – Oskar Köster < Katri Sirts (1915).