Õitsilkäimine oli kohapääl veel kombeks 60-70 aastat tagasi. Õitsil käidi kõige rohkem kevadel, põllutegemise ajal. Kui hobustel oli kange töö, siis käidi õitsis, näit. sõnnikuveo ajal. Samuti käidi õitsis pühade ajal ning laupäeviti ja pühapäeviti.
Õitsil käisid kõik: tüdrukud, poisid ja vanemad mehed. Mehed ja poisid käisid sellepärast tüdrukutega kaasas, et oli palju hunte. Hobused pandi kammitsasse, aga nad olid päeva tööst väsinud ja sellepärast ei tikkunudki kuhugi minema.
Pääkomme õitsil käies oli tuletegemine, st. õitsituli. (Villem Roorberg Otepäält, 1938)
Kuhu teeme õitsitule
Õitsiliste laulud
.
__Õ i t s i l a u l u d__
1. ÕITSILISED, PÄITSILISED (Jh)
Kuhu teeme õitsitule
Jõhvi
Õitseliste laul
ÕITSILISED, PÄITSILISED,
lähme õitsile õeksed,
karja käimee käliksed!
Kuhu me tule tiema
kuhu me, linnud, lüöme leeri,
kuhu me, pardid, jääme paika?
Koledaie kuusikuie,
aledaie aavikuie –
sinnä me tule tiema,
sinnä, linnud, lüöme leeri,
sinnä, pardid, jääme paika.
Laulnud Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar, 60 a) (EÜS II 754 (125) ja EÜS II 650 (149) – P. Penna ja k Luud, 1905), täiendatud (H II 1, 416 (577) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t < Pagari v, Jõetaguse k – M. Ostrow ja O. Kallas, 1888).
2. ÕITSILISED, PÄITSILISED (Vai) viisiviide
Kuhu teeme õitsitule?
Vaivara
ÕITSILISED, PÄITSILISED,
kuhu te’ teete tule,
kuhu te’ lööte leeri? –
Tule teeme toomingale,
leeri lööme lepikule,
pimedaie pihlakale,
haledale haavikule.
Tekst: H III 1, 115/6 (13) < Vaivara khk < Jõhvi khk., Voka v. – Nikolai Heek (1889); viis: H_II_8_79_3_
