3. RIIU RIKAS POISIKENE (Lüg)

Laevapuu. Pea piiramine. Ilusad juuksed. Maksaks palju

Lüganuse

  029_riiurikas_2r_

RIIU RIKAS POISIKENE,
Riiu rikas, maa kuningas,
tahi tõissa õunapuie,
tahi tammeje tajata,
kadakaie kaldaaie.
Tamm oli tarka rääkimaie,
kadakas kõnelemaie:
„Äla sa minuda raiu,
mina kasvalen karilla,
sõisan mere serva päälla.
kivi kiigub, liiva liigub,
kivi kiigub juurillanna,
liiva liigub latvullanna.”

Tie minu veljele veneda,
sõsarille sõua-puuda,
misga me merele lähme,
mere vetta mittamaie,
kaevu vetta katsumaie,
kas meres vesi sügävä,
kas kajus vesi kadala,
aiva külm on allikassa.
Kas sääl sünnib pääda pessa,
kana kastada ihusse.

Omme me keriku lähme,
tuna oss tunardarille (?).
sääl on viisi viisujada,
kuus on kullal katsujada,
sada salga sirbijada.

Kas pean iukse piiri,
kas kannan iukse kasvu,
kas pean pääda piiratunda,
või siis raua raisatunda?
Pääd en anna pordu piira
ihus (1) rikkuda riveda,
salka raipe satutella.
Pää annan emani piira,
salga velje satutella.
Kui ei piira mu emani,
kui ei piira, las’ pidelin,
küll’ap piirab nuoremb venda.
kui ei piira nuoremb venda,
kui ei piira, las’ pidelin.
Lasen kasva marjamaani,
marja maani, kulla kuuni,
ihus kannuni karata.
Küll tuleb kaugelt kaunikene,
üle soo saledikeine,
läbi metsa lällekeine,
sie tuob käärid tullessanna,
piussanna piiri rauad.
Sie jo piirab pitked lakad,
lühendab ihukse salga,
paneb sie salga saani sisse,
vieb sie salga Saksamaale.
Sääl nied kuuesta kuota,
vanudetta vatilasta,
tulla maale kauplemaie:
tuhat maksab neiu tukka,
sada maksab neiu salka,
viiskümmend neiu kübärä,
pane tuhat tuka pääle,
pane sada salga pääle,
viiskümmend kübara pääle.
(1 – juuksed)
Tekst: H II 1, 612/3 (792) < Lüganuse khk, Aidu k – M. Ostrov ja O. Kallas < Liisa Kriisa (1888), viis: KKI RLH 61 25 9 < Rebu k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miina Männi (1961).

Tagged with:
Posted in Noorus