4. PIKAD PÕLLUD, LAIAD LAMMED (Lüg)

Kalajõgi

Lüganuse

sept_6_pikad_pollud_1r_

PIKAD PÕLLUD, LAIAD LAMMED,
nurgasta isanda nurmed,
salgulised saksa väljad,
ühte juoksid juured suured,
ühte langend ladvad laiad,
jõgi jooksi alta juure,
allik mäe veeru alta:
seal kasvid kalad kavalad,
lõhed laiad, laugid otsad,
purikad pugalad külled,
siiad suured, seljad mustad,
särjad suured, seljad valged,
seisavad selili meressa,
külili külmassa vesissa,
lipalapa laineessa.
Tahvad pürjel püüdejada,
kalalaial laskejada.
Naisukesed, kaisukesed,
läheme kalada katsumaie,
kui need lutsud looka lõivad,
avid suuda andasivad,
tõine tõiselta küsisid:
„Kuhu me kudema läheme,
kas me kargame kivile,
või me audaje asume?
Rannas on noodad noortel meestel,
võrgud võnnu poisikestel,
seal meid noota nopitasse,
võrgul kinnivõetasse,
sis meid lauda tõstetasse.
Noad käivad nihva, nahva,
kahvlid käivad kihva, kohva,
sis meid suhu pistetasse.”
Tekst: H II 3, 603 (141) < Lüganuse khk, Lüganuse k – Hindrik Prants < Varese Maarja (1890) ja H II 3, 632 (223) < Lüganuse khk, Uuemõisa k – H . Prants < Juula Kaabur (1890); viis: EÜS VI 879 (36) < Lüganuse khk, Väike-Saka k – August Sildnik, Peeter Penna < Ann Siitas (1908).

Tagged with:
Posted in Lõuna