1 Pulmalaul
Laul, mis siis lauldud sai, kui pulmalised pruudiga peiu kodu sõitsivad.
Peiupoolsed:
Linnukeised, langukeised,
kuhu teie kauast viibisite?
Kukest leida (teida?) kutsuti,
kana laulust kaivati,
sia-söödist saite siie,
ahju-kütista külaje.
Pruudipoolsed vastu:
Teel oli viisi viivitusta,
kuus oli kullal keeritusta:
teela lendis tetreparve,
arula harakaparve,
soossa susijaparve,
püüparve põõsaassa,
linnuparve lepikussa.
Minu hella velvianna,
see (seadis?) püssile püreda,
käsi rauale käreda,
tapis teele tetreparve,
arule harakaparve,
soosse susijaparve,
püüparve põõsaie,
linnuparve lepikuie.
Kui ette usu, langukeised,
lähmä teele katsumaie,
et on teele tetre verda,
arula haraka verda,
soos susija verda,
püü verda põõsaessa,
linnu verda lepikussa,
jääla jänesse verda.
H II 8, 729/31 (5) < Jõhvi khk. – J. Petrowitsch (1889)
2 Pulmalaul
Las küsilen, kuulalen,
kus on veljeni hobune,
anesini kaura sööja,
linnu linnasse purija.
See one kaurul kasvatetu,
lihutatud linnassila.
Ärge veega uulitsale,
hundid söövad uulitsala;
ärge veega karjaida,
kaste sa’ab karjaida;
ärge veega räiste alla,
rända sa’ab räistesta –
rikub need ilusad rihmad,
kastab karratu sadula.
Veega kulles koominaie,
lauduseie latereie,
ilusaie ooneie.
Veega ette heinusida,
kandke ette kaurasida!
Ärgu mingu üksi meesta,
ega mingu kaksi meesta,
mehed mengu, puud pihala,
poisid, kaikad kaindelassa.
Minu veljeni hobune,
see one kaurul kasvatetu,
lihutetud linnassila.
H II 8, 731/2 (6) < Jõhvi khk. – J. Petrowitsch (1889)
3 Pulmalaul
Kui pruut peiu talu oli sõitnud, siis võeti üks sülle-täis heinu pruudi hobuse päält ja viskati, või lahutati sängi laiali. Siis läks üks naine sängi, hüppas ja laulis:
Lähmä sängi katsumaie,
kas on mullu tehtu sängi,
tuna-mullu toodu lauad;
kas on sammas sammeldanud
kõrja(1)-laud one kõmmeldanud?
Ei ole sammas sammeldanud
kõrja-laud ei kõmmeldanud.
Vast on eile tehtu sängi,
tunaeile toodu lauad.
1 (kõrva)
H II 8, 732/3 (7) < Jõhvi khk. – J. Petrowitsch (1889)
4 Pulmalaul
Laul, mis linutamise ajal lauldi.
Nüüd panna higi linale,
higi lattu päälaele;
endase vanendamaie,
igada lühendamaie,
pääda hallie ajama.
H II 8, 733 (8) < Jõhvi khk. – J. Petrowitsch (1889)
5 pulmalaul
Seda laulu lauldi peiu kodu pärast esimist puhkamist.
Lähme nüüd kana katsumaie,
kas one kuke kurja tehnud:
ümbriku üles ajanud,
linapõlle liigutanud?
Ei ole kuke kurja tehnud,
ümbriku üles ajanud,
linapõlle liigutanud.
H II 8, 733 (9) < Jõhvi khk. – J. Petrowitsch (1889)
6 Pulmalaul
Minu hella vellianna,
ära jäta naista teele,
ane angeie (hange?) kaota!
Ära viska viidenkuie,
aia ääre kaaninkuie –
viga tuleb viidenkusta,
aige aia kääningusta.
Jäta teele tetre tekki,
arule ane palaka,
sooje (soosse?) jäta sulgi patja.
H II 8, 734 (10) < Jõhvi khk. – J. Petrowitsch (1889)
7 Pulmalaul
(Üles, reiele minijad,
kälised, käsi kivele,
velje naised, veski teele!)
Jo kü’üd (1) külasse käisid,
külamehed meile käisid.
meie neido riideta,
kallis kaula rättikuta,
sula sõrmi kindaeta.
Mis sina ikked, neitsikene,
mis sina ikked tullessana,
singud sinna saajesanna?
Ei sind viia veskiesta,
käänata käsi kivesta:
viis one veskit veljelana,
kuus one kulla keiselana.
Üks see õõrub õtrasida,
tõine tallab taterida,
kolmas kauruja kahistab,
neljas nikerdab nisuja,
viies viina linnasida.
1 (küdid)
H II 8, 734/5 (11) < Jõhvi khk. – J. Petrowitsch (1889)