Saani tegemine. Noorik kodus käimas
Jõhvi
MINU VEIKE VELJEKENE
tegi saanida salussa,
kena kirja kuusikussa.
Igas kuus lõi kõdara,
igas päivas pani pärna.
Sai sie saani valmiesta,
tõi saani tua edeje,
aii aisad akanaie,
kutsus vaatama vanemad,
katsuma küla-kälised,
tõise õtsa õekesed:
„Mis on saanil vajaka?”
„Oi sina ullu saaniseppa!
Veel on viitagi vajaka:
obusida, ohjasida,
lookasida, rangisida,
pähe vaskivaljaeida,
sisse siidineitsikesta.”
Keda sisse eidetie?
El´l´ik (1) sisse eidetie.
Ellik akkas itkemaie,
kummuliste kurtamaie:
„Ärgu tehku tõine eite,
Mis tegi minu emake –
pani kalli kaugeelle,
marjukese muile maile,
toome tõisile vesile,
kana tõise kaivudelle.
Viis on vetteda vahela,
kuus on kuivada jõgeda,
seitse sooda nurjatunda.
Minu veike veljekene,
ihu kirves, äili mõõka,
tie tapper tuli-terava,
tie sillad soode peale,
turbaad jõgide peale,
siis mina pääsen ju isale,
siis ma pääsen ju emale,
siis mina astun audujalle,
siis mina veeren vendadelle.”
Panid kalli kaugeella,
akkan eidele minema,
tien mina saiad saanieie,
mesileivad rüppeeie,
lähan päiva, lähan tõise,
ju akkab obu väsima,
linalakka langemaie.
Söödan saiad saaniesta,
mesileivad rüppeesta,
enne kui emale saan,
enne kui isale saan,
enne kui veeren vendadelle,
ja sula sõsaratelle.
(1) el´l´itatud neiu.
Tekst: H II 1, 383/4 (541) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t < Pagari v, Jõetaguse k – M. Ostrov, O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a (1888); viis: EÜS VI 884 (52) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik ja P. Penna < Madis Krasmann, 58 a (1909).