Rannu
Halb naine
JAANIKENE, HELLA VELLE,
mõtlit saavat saksa naista,
tulevat kirja tundija.
Tõotit tuvva nurmenukku,
nurmenukku, välja välgu. –
Tõied tükki tötsakud,
saied savi matsakud,
tulli üits tubakunukk,
saie sarve koputaja.
Uinusin mina magama,
viibisin vilet ajama,
muile anti muksi neiu,
kena kätte kanneti –
mulle viimne ja vigane,
hale kandu ja hädane! –
Ei tohi koduje viia.
Panni nurme nuka pääle,
orasseida otsimaie,
kaeramaida katsumaie.
Viis: Eduard Kärp (65 a) (ERA II 186, 429 (3)< Rannu khk ja v, Sangla k < Neemisküla, Kärba talu, 1938), teksti kirjutas üles H. Raag (H II 30, 333 (2) < Rannu khk, 1889).