Kubjas peksab
Rannu
KÜNNI KÜLÄ KESÄKESTA,
ärja ähkseva eenna –
esi munneni mudaga,
kellini kesa viiga.
Vaadassi varjust ma tagasi:
tu´lli kupjas Koigi puult,
kilter Krummu kõrtsi puult.
Kupjas vahtse kummukeli,
kilter otse küüräkeli –
abas sii alu maasta,
võtse vitsa võsusta,
tõmmas teiba toomingatse.
Sääl mina kubijat pallema:
“Kubijas, mul kullakene,
kilter, kirju linnukene!
Ärä võta vitsa võsusta,
tõmmaku_i teiba toomingatse!”
Ei mul kupjas kuulatagi,
ei mul kilter kühätägi.
Sis sain vaenemiis valama,
valasi vaheaida müüdä (1),
Uudna külä kopelt müüdä.
(1) vaheaed – nurmede vahel aed
Viis: Ann Tampere (61 a) (ERA II 16, 520 (10) < Rannu khk ja v, Uniküla, Andresjaani t – H. Tampere, 1929), teksti kirjutas üles J. Kivisaar (H I 2, 519 (11) < Rannu khk, Valguta v, 1888).