Sulane läheb ära
Puhja
ÄRA LÄÄ JA TÕOTA, üles, üles:
siija jäta siidi (siigi: sellegi?) paika, üles, üles,
asemegi anna muile, üles, üles,
nukka noorile mihile, üles, üles –
tulgu paigule paremba, üles, üles,
asemele auusamba, üles, üles.
Kolga kingi kolmandale, üles, üles –
tulgu tõine, teku niida, üles, üles,
teku nee teonädali, üles, üles,
käigu kurja karjapäiva, üles, üles,
nätaku minu nädali, üles, üles,
käigu minu tähte päiva, üles, üles!
Viis: Mari Pehka (pärit Puhjast, 58 a) (EÜS V 551 (9) – M. Pehka, 1908); teksti kirjutas üles V. Mõts (H IV 4, 461/2 (6) < Puhja khk, Väike-Ulila v, 1888).