Palju saksu
Puhja
TULEB JO POOLBÄ ÕDAGU,
konas meid lahti lastanesse,
ja õdagulle õigatasse?
Kiidsuva keriku usse,
vaaguva vainu värate –
sis meid lahti lastanessa,
ja õdagule õigatessa.
Kubijas, mo kullake,
kilter ella vellekene,
lase meid varra vallale,
õigel ajal õdagulle;
siis ma kutsu kubijas,
hõika ella esandas;
sis ma kiida kilteris.
Kõik kottusse (1) kubijid täis,
puujuure junkurida,
kiviveere kilterida,
aijaveere aidamehi,
korat panti kubijas,
röövel valla valitsejas,
sunnik pantu sundijassa.
1 (kohad)
Viis: Mari Pehka (58 a) (EÜS V 551 (10) < Puhja khk – M. Pehka, 1908), teksti kirjutas üles V. Mõts (H IV 4, 464/5 (9) < Puhja khk, Väike-Ulila v, 1888).