Memme vaev. Põlatud laps. Kus istun – iken. Laeva tegemine.
Imelik maja
Puhja
ISTE MA ESI ERÄLDE,
kääni käsi ma põsili,
miilde tul’li memmekõne,
miilde memme armukõne.
Enämb vaiva näid minusta
kui meist muista tütterista –
sülen hoisit süvveenna,
põllen hoisit põimeenna,
rüppin rükka leigatenna,
kaalan karja saateenna.
Esa minu põlgi, ime põlgi,
esa põlgi põlve päälta,
õed ühe õue päälta,
velle vilja välja päälta.
Kohe pea mina minema,
kohe pea pää panema?
Kohe istu, sääl ma ikke,
kohe astu, sääl alane.
Sinna tekkup tiigikene,
kaldup kala järvekene –
sääld sai hobeste ojuda,
valla varsa vallatada.
Nakkasi laiva tegemaie,
nakkasi purjeida panema –
riigastesta raagastesta,
pilliroo pindatesta.
Sis sai valmis laivakene,
valmis puu-purjekene.
Nakkasi mina minema –
pää mina panni purjutessi,
jala alla hairutessi,
käe taate käänitessi.
Sõudke käe ja sõudke jala
sõudke suure saare pääle,
suure saare kaldaasse,
väikse saare veere pääle!
Nakkasi taret tegemaie,
tare nurki nukeldama –
riigestesta, raagastesta,
pilliroo pindatesta.
Saie tare tettunessa,
tare nurgad nukeldetu.
Sisse teie siidipoodi,
siidipoodi, kalevipoodi,
välja teie väiste poodi,
nukketi nugade poodi.
Müüda käisi mündi saksa,
müüda münditse emanda.
Küsitelle nõvvitelle:
„Kelles siiki siidipoodi,
väljan poolgi väiste poodi,
nukketi nugade poodi –
kas om sakste siidipoodi,
rikkaste riiete poodi?”
Mina kuuli, kosti vasta,
mina targasti kõneli:
„See ei ole sakste siidipoodi,
rikkaste riiete poodi –
see om vaise latse poodi,
vaise latse vara poodi.”
Viis: Maali Kikkas (20 a) (EÜS VI 719 (24) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekst: Ann Sirel (H IV 3, 832/5 (16) < Puhja khk – D. Schmidt, 1888), täiendatud (EÜS VI, 793 (58) < Puhja khk, Kavilda v – E. Eisenschmidt < Eeva Vihand (78 a), 1909).