Ema haual
Puhja
MEIE KATSI VAESTALASTA,
lääme Jaanipäevän kabeli,
üte emä avva pääle.
Murerätiku peona,
murenummer nuka pääl,
tõine pühksi tõise silmi,
tõine tõise pääd silitsi.
„Tule üles, memmekene!”
Emä kuulep, kostab vasta:
„Ei või tõusta, ei tõota –
liiv ei lase liigutada,
aud ei lase aigutada,
madu suuda maigutada;
mul om man jo maa-aisu,
suu man (manna) om surma-aisu,
käe man mull kääpä aisu
liniken (linikunna) om liiva-aisu.”
„Tule iks tule, memmekene!
Ma kütä sanna köömenista,
avvu viha villatsista,
lava laasik pakelista,
lõunu viska rõõsast piimäst;
ma tii lippe lillakist,
tõise lipe maasikist,
kolmanda tii kobrulehist –
mõse manta maa-aisu,
suu manta surma-aisu,
linikeista liiva-aisu.”
Emä kuulep, kostap vasta:
„Ei või tõusta, tüterinna,
ei või tõusta, ei tõota –
mul om muru mokka pääl,
orasaina otsa pääl,
kullerkupu kulmu pääl,
sinililli sil’mä pääl,
kasteaina kaala pääl,
angerpüsti avva pääl.”
„Tule iks tule, memmekene!
Ma a’a karja kabelide,
söödan muru moka päälta,
kasteaina söödä karjale,
orasaina obesile,
sinililli sigadele.
Tule iks üles, memmekene,
tule kirstu kirjutama,
maari vakka valmistama,
tule kaugasta kaema,
tule toime tundemaie!”
„Ei või tõusta, tüterinna,
ei või tõusta, ei tõota –
sul om kirstun kirivita,
alla kaase kaunikesi,
kutsu küläst külätaate
kutsu küläst külämemme,
kutsu mäelt Märdi naene,
kutsu alast Andsu naene –
nii sinu kangasta kaegu,
nii sinu toime tunnistagu!”
„Ei tule talult talutaate,
ei tule küläst külämemme!
Tule üles, memmekene,
tule kirstu kirjutama,
veime vakka valmistama!”
Emä kuulep, ütlep vasta:
„Ei või tõusta, tüterinna,
Ei või tõusta, ei tõota –
Jummal sul kirstu kirjutagu,
Maari vakka valmistagu!”
Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 727 (52) < Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, 1909), tekst Eeva Vihand (78 a) (EÜS VI 746/9 (15) Puhja khk, Kavilda v – M. Pehka, E. Eisenschmidt 1909), täiendatud (H I 2, 515 (10) < Puhja khk, Suure-Ulila v – D. Sell, 1888)