Poiss meelitab
Puhja
PEIU KÜND KÜLAMÄELA,
jätti pulli puhkamaie,
vana härja vahtemaie,
esi jäi laulu kullemaie:
kulle, kus laulab näidu noori –
Virun laulab vitsa pääl,
Harjun haava oksa pääl!
Oles see uba minule,
oles see käbi mu käena –
ei mul puudus puhas hame,
ei ka lõppes lõuendine.
Suust ma söödas suhkerile,
peo päälta pähkerile;
ma panes kirstu kukkumaie,
laadikade laulemaie –
kirstus kukub mul kullane,
laalab hõbe laadikena.
Viis: Kadri Sütt (75 a) (EÜS VI 726 (50) < Puhja khk – M. Pehka, 1909), tekst: Kadri Puur (sünd. Villemson, 80 a) (EÜS V 1219 (2) < Tartu l < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann, 1908).