Hoiatus pika naise eest
Rannu
ÄRA SINA VÕTA PIKKA NAISTA –
pikk ei paendu pingi peale,
ära sina võta laiska naista –
laisal laiad sukasääred,
ära sina võta tuima naista –
tuimal juuksed tutsakus.
Võta naine tillukene,
sea sõra suurune,
lamba hamba laiune,
kitse kõrva kõrgune.
Võtsin naise tillukese,
sea sõra suuruse,
lamba hanna laiuse,
kitse kõrva kõrguse.
Naine läks lehmi lüpsema,
kukkus piima lüpsikusse,
naine läks karja saatma,
kadus kaste heina sisse!
Sepa Peeter, vellekene,
tee mull rauast rehake,
Tee mull rauast rehake ja
vala vasest varrekene!
Ma lähän naista otsimaie,
lüpsikusta vaatamaie,
kastehainast katsumaie,
rehitsema ristikhainast.
Panin tema ahju otsa peale,
tõstsin truubi serva peale –
ritsik oli maha aanud
prussak poole ära söönud.
Viis: Ell Kurno (80 a, pärit K-Jaanist) (EÜS III 2717 (29) < Rannu khk, Valguta v – P. Tatz, 1910), tekst: Ella Ruusmann (umb. 17 a) (EÜS VII 60/1 (15) < Rannu khk – J. Kompus, O. Kuriks, 1910).