Ema karskuse õpetus
Puhja
Tütrikide laul
EMA OPPET ELLEENNA,
esa oppet surreenna:
„Tüttarlaits sa linnukene,
kui jääd ilmale elama,
kui lääd teeda kõndimaie.
maada mööda markimaie –
pea sa kivi peona,
kanna kaegas kaindelena! –
Kui tulep vasta poiste hulka,
poiste hulka, kelmi kilda,
kui tulep poissi puttumaie,
naisemeesi naaremaie,
käsi kavval kattsumaie –
sis löö poisil poole pääda.
kopputa kolmu mõlemba!”
Läbi ma lää lehitse mõtsa,
läbi vaskise variku,
pää mina pisti pärjä alla,
silmä siidiräti alla,
kolmu kuldanarma alla. –
Tohi ei siis poisi puttu,
poisi puttu, lülle lüvva –
hoia manna massa (maksa) väitse,
vöö all veritse väitse.
Kui tuleb poissi puttumaie,
naisemeesi naaremaie,
käsi kavval kattsumaie –
lase ma maha poisil mao,
Jaani massa jala alla,
Peetri põrna põllu pääla.
Mine, mees, minusta mööda,
käü häste kaugelt mööda!
Las mu olla osjakene,
kasva karjavitsakene!
Viis: Kadri Hermann (EÜS VI 716 (11) < Puhja khk – M. Pehka, 1909), tekst: Mari Hermann (90 a) (EÜS VI 816 (81) < Puhja khk, Ulila v, Ridaküla – E. Eisenschmidt, 1909), täiendatud (H IV 3, 823/4 (7) < Puhja khk – D. Schmidt < Ann Sirel, 1888), (EÜS V 1226/7 (13) < Tartu l < Puhja khk, Ulila v, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann < Kadri Puur (sünd. Villemson, 80 a; 1908).