Kubjas mõõdab maad
Vaivara
Teolaul
TEISED LÄKSID VARA TEULE,
ja mina läksin hilja peal järele,
ma lootsin ruuna ramu peale,
täku täie samu peale.
Küll see kupjas kiusas minda –
mõetis mulle märga maada,
soo äärest sompa auku,
mäe äärest märga tükki.
Täkk ei teinud täitsa tööda,
mära ei künnud märga maada,
ruun ei märkand rukki kõrta.
Kül mina kiuste kündsin tükki,
tahtsin kilterida petta –
vau mina aasin, vaksa jätsin,
et sain tükkid teiste ette,
teupäevad teiste kõrva.
Tekst: E 7802a/3a (2) < Vaivara, Repniku – A. K. Feldbach (1893); viis: H_II_8_79_3_