4. MITUS VAESTA ILMA PÄÄLE? (Lüg)

Mitu halba. Vaeslapse laul

Lüganuse

laup_2_vaesta_1r_

MITUS VAESTA ILMA PÄÄLE?
Kolm om vaesta ilma pääle:
uits ep om tüdar emätu,
tõine om poiga isätu,
kolmas vaene leskenaine.
Kust tunnus tüdar emätu?
Ar(g)ipäva ommukulle,
tõusub üles ommukulla,
lähab ta lehmi lüssamaie,
leinäten ta lüssab lehma,
lähab ta piimä kurnamaie,
kurvastes ta kurnab piimä,
lähab ta leiba murdamaie,
muretsen ta murrab leiba,
lähab ta karja saatamaie,
kahetsen ta saadab karja.

Pühapäevä ommukulla,
kui ta läheb kiriku teele,
ame ta sellän ajameta,
kinda kähena kirjameta,
suka jakatu jalana,
säält tunnus tütar emätu.

Kust tunnus poiga isatu?
Ar(g)ipäeva ommukulle,
lähäb ta puida raiumaie,
kaltsa kakenu jalana,
kirves ilma ihumata.
Kust tunnus vaene leskenaine?
Lähab ta kaiju vetta otsma,
ei ole õlpid õlal võtta,
lahab ta pudru keetamaie,
ei ole puida pudru keeta,
lähab ta pada panema,
ole ei konku koldes panna –
säält tunnus vaene leskenaine,
palub ta pa’a aseta,
nurub kolde nurgakesta.

Tekst: Veske 2, 57/8 < Lüganuse khk – Mihkel Veske, viis: EÜS VI 874 (14) Püssi v, Purtse k – August Sildnik, Peeter Penna < Mai Punt (1909) .

Tagged with:
Posted in Lapsepõlv