Nurganaine
Jõhvi
HULKUS VAIDE NAINE VAINE,
hulkus naine hooleline,
vaarus naine vaivaline,
käis see kümme köögi teeda,
sada korda sauna teeda.
Õtsis ahjusta abida,
kerisessa kergitusta,
turva-lava turbaesta.
Läks siis metsa hulkumaie,
vei siis tusad me(n)nessana,
häda=risti rinnussana,
vei see tusa toomikaie,
hädaristi remmelie,
vei see vaiva vahteraie.
Tuli metsasta koduje,
tõi nee tusad kodussanna,
hädaristi rinnussanna.
Pere ikkes pingi alla,
lapsed ikkid alla laua,
kaasa ikkes kammerissa:
„Jo minu sula suresse,
jo minu kana kadusse!”
(Pap jäi meeleli pahule,
Hääd jäid ammu ootamaie.)
Tekst: H II 8, 753/4 (10) < Jõhvi khk – J. Petrowitsch (1889); viis: EÜS VI 896 (98) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Aru k – A. Sildnik ja P. Penna < Liisa Pahk (Behk), 50 a (1909).