Laulud loomadest ja lindudest

Liiri-lõõri

Jõhvi

TIRU AGA TIIRU, LINNUKENE,
kus sinu kulla pesakene?
Kuiva kuuse latvas,
märja männi latvas.
Kus on sie kuiv kuusk,
kus on sie märg mänd?
Tulukene põletas.
Kus on sie tulukene?
Vesi kustutas.
Kus on sie viekene?
Must ärg rüüpas.
Kus on sie must ärg?
Karu murdas musta ärja.
Kus sie karu läks?
Üle mere Ruotsi.
Kuda täma sinne sai?
Obodega, tõldadega.

Tekst: EÜS VI 964/5 (99) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik P. Penna < Madis Krasmann, 58 a. (1909); viis: EÜS II 756 (136) < Jõhvi khk, Kurtna m. – P. Penna, K. Luud < Liina Krassmann, 23 a. (1905

Liiri-lõõri

Jõhvi

TIBU-TIIRU, LINNUKENE,
kus su kulla pesakene?
Kuiv(b)a kuuse õtsas,
märja männi latvas.
Kus seie kuiv kuusk,
kus seie märg mänd?
Vanamehe sauna taga.
Kus siie vanamehe saun?
Uinu sitaunnikul.
Kus see Uinu sitaunnik?
Kana siblis laiali.
Kussa see kanakene?
Kull teda viis.
Kus see kullikene?
Kull pistis pilliroogu,
Kus see pilliroog?
Vikat teda viilas.
Kus siis vikast jäie?
Vikast läks kripst kandu.
Kus see kannukene?
Tulukene põletas.
Kus see tulukene?
Veekene kustutas.
Kus see veekene?
Must ärg rüüpas.
Kus see /a/ must ärg?
Karukene murdis.
Kus see karukene?
Läks üle mere Rootsi.
Kuda tema sinna sai?
Hobu ella kellaga,
lammas kahe tallega,
siga seitsme põrsaga,
neitsi nelja lapsega,
kana kaheteistkümne pojaga
läksid karuda saatma.

Tekst ja viis: EÜS II 664/5 (159) ja EÜS II 756 (136) < Jõhvi khk, Kurtna m. – P. Penna, K. Luud < Liina Krassmann, 23 a. (1905).

Liiri-lõõri

Jõhvi

SIRIT-LIRIT LINNUKENE,
kus su kulla pesakene?
Kuiva kuuse otsas,
märja männi latvas.
Kus on sie kuiv kuusk,
kus on sie märg mänd?
Vanamies raius.
Kus on sie vanamies?
Unnikulle uinus.
Kus on sie unnikukene?
Tihukene siplis.
Kus on sie tihukene?
Kullikene viis.
Kus on sie kullikene?
Pilliroogu peitis.
Kus on sie pilliroog?
Vikati niidas.
Kus on sie vikati?
Kandu krõpsus.
Kus on sie kannukene?
Tulukene põletas.
Kus on sie tulekene?
Viekene kustutas.
Kus on sie viekene?
Must ärg rüüpas
ja tõmmu ärg viel tõmbas.
Kus on sie must ärg,
kus on sie tõmmu ärg?
Karu murdis musta ärja
ja ka kiskus kirju ärja.
Kus on sie karukene?
Üle mere Ruotsis.
Kudas tema sinna sai?
Tinastega telgedega,
raudastega ratastega.

Tekst ja viis: EÜS VI, 938/9 (53) ja EÜS VI 877 (23) < Jõhvi Voka v. Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Jüri Blum, 84 a. v. “sünd. Kiiklas, Arvila kül., Pungerjal kasvanud (olnud Püssis ja Jõhvis metsakoolis)” (1909).

Liiri-lõõri

Vaivara

LIIR-LIIR, LINNUKENE,
kus sinu kulla pesakene?
Kuiva kuuse otsas,
märja männi latvas.
Kus see kuiv kuusk,
kus see märg mänd?
Vanamees raius maha.
Kus see vanamees?
Unnikule uinus.
Kus see unnik?
Tibukene siplis.
Kus see tibukene?
Kullikene kraapsas.
Kus see kullikene?
Pilliroogu peitis.
Kus see pilliroog?
Vikat krapsas maha.
Kus see vikat on?
Kannu vastu krapsastas.
Kus see kandu?
Tulikene põleti.
Kus see tulikene?
Veekene kustuti.
Kus see veekene?
Musta härga rüüpas.
Kus see musta härga?
Karukene kraapis.
Kus see karukene?
Üle mere Rootsi.
Misga tema sinna läks?
Puusi pulkadega,
raudasi ratastega,
tinasi telgedega,
obedasi aisadega.

Tekst: EÜS VI 1201/2 (135) < Vaivara khk, Vaivara v, Sillamäe k – A. Sildnik < Vanaeit (1908); viis: EÜS VI 884 (130) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik ja P. Penna < Madis Krasmann, 58 a. (1909)

Liiri-lõõri

Vaivara

x
Lõukese kaebtus

KIUR-LIUR, LINNUKENE,
kus sinu pesakene?
Kuiva kuuse otsas,
märja männi latvas.
Kus see kuiv kuusk,
kus see märg mänd?
Vanamees raius maha.
Kus see vanamees?
Karu murdis maha.
Kus on see karu?
Karu peitis pilliroogu.
Kus see pilliroog?
Neitsit niitis maha.
Kus see neitsit on?
Neitsit läks üle mere.
Mis’ga tema sinna läks?
Piidiga ja paadiga,
PISIKESE LAEVAGA
ja kahe terava teibaga.

H IV 4, 9 (1) < Vaivara khk. – G. Liima

Liiri-lõõri

Vaivara

x
PRÄÄKSU, PRÄÄKSU, PÄÄSUKENE,
lõõri, lõõri lõõken,
kus su kulla pesakene?
Kuivand kuuse otsas.
Kuhu see kuusk sai?
Vanamees raidus maha.
Kuhu see vanamees sai?
Surm teda vei.
Kuhu teda maeti?
Pika põllu peenra.
Kuhu se põllu peenar sai?
Küidid härjad kündsid üles.
Kuhu küidid härjad said?
Hund neid ära sõi.
Kuhu hunt ise sai?
Hunt läks pilliroogu.
Kuhu pilliroog sai?
Vikat teda maha lõi.
Kuhu vikat ise sai?
Luisk teda ära sõi.
Kuhu luisk isi sai?
Luisk kadus sõnnikusse.
Kuhu sõnnik isi jäi?
Kana siblis laiali.
Kuhu kana isi sai?
Kull teda ära sõi.
Kuhu kull küll isi sai?
Kütt lasi maha.
Kuhu kütt isi sai?
Kütt laks linna.
Kuhu linn isi sai?
Tuli teda põletas.
Kuhu tuli isi jäi?
Vesi teda kustutas.
Kuhu vesi isi jäi?
Vesi läks merde.
Kus see meri on?
Meri meie õues.
Mis sääl õue keskel on?
Sammas õue keskel.
Mis sääl samba otsas on?
Kägu samba otsas.
Mis sääl käo käte peal?
Laps käo käte peal.
Mis sääl lapse rinna peal?
Sulg (sõlg?) lapse rinna peal.
Mis sääl lapse sõrmes?
Sõrmus lapse sõrmes.
Kellest sõrmus tehtud on?
Sõjameeste sõrmeluist ja
kangelaste kaelaluist.

H II 36, 361/3 (33) < Vaivara – H. Masing (1893).

Liiri-lõõri

Vaivara

x
LEER, LEER, LINNUKENE,
kus sinu pesakene?
Kuiva kuuse otsas,
märja mäni latvas.
Kus see kuiv kuusk,
kus see märg mänd?
Vana mees raijus maha.
Kus see vana mees?
Unikulle uinus.
Kus see unik on?
Tibukene siplis.
Kus see tibukene?
Kullikene vei.
Kus see kullikene?
Pilliroos peidus.
Kus see pilliroog?
Vikastiga viipas.
Kus see vikast?
Kandu külge kraapas.
Kus see kandu?
Tulukene põletas.
Kus see tulukene?
Veekene kustutas.
Kus see veekene?
Must härg rüüpas,
tõmmu härg tõmbas.
Kus see must härg,
kus see tõmmu härg?
Vana karu murdis maha.
Kus see vana karu?
Läks üle mere Rootsi.
Miska tämä sinne läks?
Siga seitsme põrsaga,
lamas kahe tallega,
hobo ilma ohjata,
vanker ilma rattata,
hobesi ohjaksidega,
vaskisi valjudega,
kuldasi kullukesiga.

H II 36, 441 (3) < Vaivara – Johanes Sorro ( ).

Mikult tuld toomas. Loomad tööl

Jõhvi

LÄKSIME LELLELT TULDA TOOMA,
lelle kuera aukus minda,
mina lelle riida piale,
lelle riid(t)a kraksateli.
Mina aknast vaataneli,
mida tuas tehaneli:
undil lasta uis(n?)utelli,
karo küpsetas kalada,
põdra pühkis põrmandida,
jänes loppotas lusikuid.

Tekst: EÜS VI 962 (94) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik P. Penna < Madis Krasmann, 58 a. (1909); viis: EÜS VI (884) 55 < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik ja P. Penna < Madis Krasmann, 58 a (1909).

Loomad tööl

Jõhvi

KISSI KÜNNAB VÕÕBU VÄILAL?
Siga künnab, tuul äästab,
vares õli valmis siemendama,
kurg õli kuri lõikamaie,
kuovitas kogomaie,
nuaber napru laduma,
üebik ümber riisumaie;
pääsune pani piad piale,
sitikas sisse vedama,
arakas angumies;
värvud reie peksamaies,
tuuvikesed tuulamaies,
kogelased kottije panemas,
tihased vihkuda vedama;
part õli kärmas parrepoiss,
rebane kärmas reiepapp,
unt oli ullu aidamies,
karu oli kärme kirjutaja!

Tekst ja viis: EÜS VI 1083/4 (256) ja EÜS VI 904 (131) < Jõhvi khk, Järve v, Järve k < Koeru khk – A. Sildnik P. Penna < Jaan Rosenwelt, 90 a. (1909); teks täiendatud: EÜS VI 1079 (248) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909)

Loomad viljas

Jõhvi

OI NIGULAS, NIREPIKENE,
metsküla kanepikene,
tegid sina orguje orassed,
mäe pääle keerud kaerad. –
Tuli unti, sei obuse nahka,
karu see pistas kaerad kinni.
Oi Nigulas, nirepikene,
tegi aia, jättas augu,
küla sigade sibada,
küla lammaste larada,
küla kanade karata.

Tekst ja viis: EÜS II 666 (161) ja EÜS II 756 (136) < Jõhvi khk, Kurtna m – P. Penna, K. Luud < Liina Krassmann, 23 a. (1905).

Loomad viljas. Tore noormees

Jõhvi

MA TEGIN ODRAD OJASSE,
kaerad jõe kaldaasse,
rukkid kõrve kuusikusse.
Obu sõi odrad ojasta,
karu sõi kaerad kaldaast,
ärg sõi rukkid kuusikust.

Mina obu müügemaie,
ärga ära tappemaie,
karu mahalaskemaie.

Obust sain raha odava,
ärjast sain liha vägeva,
karust sain maani kasuka.

Läksin linna reisimaie,
Paide patsaseerimaie;
linna ilbakad imetsid:
„Kust sie saks on siie saanud:
kas on mõnda mõisenikku
vai on väe(ä) ärra poige?”

„Ei ole mõnda mõisenikku,
ega vää ärra poiga:
mina vaine vabatmehe poiga,
vaese saunanaise poega!”

Tekst: EÜS VI 1154 (41) < Jõhvi khk, Järve v, Saka k – A. Sildnik < Ann Siitas (1908); viis: EÜS VI 901 (118) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik ja P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909).

Hiire seljas teole

Jõhvi

LÄKSIN TIULE TINGA-TANGA,
koera seljas kotikene,
kassi seljas karbikene,
sia seljas sadulakene,
männi oksas märsikene!
Õdrakook oli kotissanna,
kaeramämm õli märsissanna,
kaks õli räimi rätikussa,
niedgi õlid puolel mädaned!

Tera õli suola nartsu siessa,
pisut õli piima lähkerissa –
siegi vaese varsa piima,
õnnetu obuse piima,
lesenaise lehma piima!”

Tekst: EÜS VI 1174/5 (81) < Jõhvi khk., Kohtla v., Käva k. – A. Sildnik < Kristjan Villmann, 82 a. (1908); viis: 26. EÜS VI 901 (116) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik ja P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909)

Lindude õlu

Vaivara

x

Kadri laul.

KUKEKENE, KANAKENE,
lähme võidu siblimaie,
kahekeste kablimaie
rikka mehe reie alla,
kehva mehe kõlgastiku –
säält saame pihu linnaksida,
kamalula kaerusida.
Siis teeme joulusta õluta,
kadrinasta kaljukesta,
kukked kanad tulevad,
löövad jalad mõlemad.

E 40978/9 (9) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach < Leena Saareleht, 66 a. (1901).

Imed

Jõhvi

OI IMETA, OI KUMMALIST,
mis nägin Näo külassa:
ärjad auksid, kuerad kündsid,
obo tõi valgepea vasika,
lehm tõi laugo tpru-tprukese
lammas läks laudile munele,
kana tõi kaksi tallekesi,
siga aga sõtkus naise leivad,
naine tohnis tühja maada!

Tekst: EÜS VI 1050 (209) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Aru k – A. Sildnik, P. Penna < Liisa Pahk, 50 a. (1909); viis: EÜS VI 898 (103) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Mäetaguse k – A.Sildnik ja P. Penna < Iida Anni, 32 a. (1909)

Imed

Jõhvi

OI IMETA, OI IMETA,
mis nägin mina imeta!
Mis nägin Näo külassa:
siad juba leibuda segasid,
naine tuhnis tuhlismaada,
lammas läks laudile munele,
kana tegi kaksi tallekesta,
siga seitse põrsukesta!

Tekst ja viis: EÜS VI 1077 (243) ja EÜS VI 901 (116) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik, P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909)

Imed

Vaivara

IME ILMALE TULEKS:
lammas laudile muneks,
kanal oli kaksi tallekesta,
kassil kolmi kutsikesta.

Ime ilmale tuleks:
kubjas kündis, siga sundis,
junkur haukas ange otsas,
koerad kõndsid, saapad jalas.

Ime ilmale tuleks:
härrad pandi härgadesta,
ohvitserid orjadesta,
junkrud karja juttatesta,
saksad sisse sahkadesta,
preilid harja piitsadesta.

Nüüd on ime ilma pääl,
nüüd on külad külleliste,
kapsa-aiad kallakille!

Tekst: E 40984 (3) < Vaivara, Samokrassi – Fr. Feldbach (1901); viis: EÜS VI 901 (116) < Jõhvi khk, Järve v, Käva k – A. Sildnik ja P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909).

Imed

Vaivara

OI IMETTA, OI IMETTA,
mis nägin mina imetta,
mis nägin Näo külassa! –
Koerad kündsid, härjad hauksid,
tüttered regi tegiväd,
vanad naised vankurida,
poisid pookia kudusid,
mehed mütsata murasid,
naised tanuta taplesid!

Tekst: H II 7, 44 (3) < Vaivara khk – M. Treuberg (1889); viis: EÜS II 754 (121) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna  ja K. Luud < Mari Räbin, 77 a. (1905).

Roti pulmad

Jõhvi

ROI-ROI-ROI-ROI, ROTILE PULMAD,
iire tüttar läks mehele
nuore’ga nirgima pojale.
Oi mis uhked pulmalised:
unt oli uuve viiuliga,
karu kuue kanneliga,
tibu oli tina varvastega,
kukk oli kulla kannustega.

Tekst ja  viis: EÜS VI 963 (95) ja EÜS VI 884 (52) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik, P. Penna < Madis Krasmann, 58 a. (1909).

Roti pulmad

Jõhvi

OI ROI-ROI-ROI, ROTTIL PULMAD,
iire tütar läks mehele,
nirgi noorema pojale,
Siis tulid uhked pulmalised:
unt tuli viie viiuliga,
karu tuli kahe kanneliga,
kukk tuli kulla kannustega,
kana tuli õbe ammastega.

Tekst: EÜS VI, 930 (39) < Jõhvi Voka v. Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a. v. (1909) viis: EÜS VI 876 (18) < Jõhvi v. Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a. v. “Kose külas, Jõhvi k kasvanud ja laulud õppind sündin. Ranna Pungerjal” (1909).

Roti pulmad

Vaivara

x
OI-OI-OI-OI, ROTIL PULMAD,
hiire tütär läks mehele
nirgi noorema pojale.

Kes olid uhked pulmalised?
Puud olid uhked pulmalised,
lehm ja lammas lapulised,
hunt oli pulma olderman,
rebane roa tegija,
jänes oli vilgas peijupoiss,
söödi tükk oli söömalaud,
põllu peenar pulmapink,
rägastik oli hooste tall
ja poriauk oli praepann.
Siis tulid kokku pulmalised –
täi oli valge vambusega,
kirp tuli kirju kleidiga.

H II 37, 109/10 (12) < Vaivara khk. – Hermann Hendel (1892)

Roti pulmad

Vaivara

x
1

ROI, ROI, ROI, ROI, ROTIL PULMAD,
popsi tütar läks mehele,
nirgi noorema pojale.
Siis oli hiirel ikkemist
ja kassil kõrva kratsimist.

2

Vui, vui, vui, vui, uhked pulmad,
kukk tuli kullast kannustega,
kana tuli hõbehamastega (?),
karu tuli kahe kanneliga,
hunt tuli viie viiuliga.

Vaivara kihelkonna koolilaste korjandus

H I 1, 24 (1) < Vaivara khk. – H. Masing (1888)

Kits kile karja

Jõhvi

KITS KÜLA KARJA,
üle mere marja,
tuo mulle eina!
Mina eina lehmale –
lehm mulle piima.
Mina piima põrsale –
põrsas mulle külge.
Mina külge ämmale –
ämm mulle kakku.
Mina kakku Kalele –
Kale mulle rauda.
Mina rauda Rebule –
Rebu mulle kulda.
Mina kulda tammele –
tamm mulle lehte.
Mina lehte lamballe –
lammas mulle villa.
Mina villa vitsikulle,
kahekõrva kapukalle:
eneselle einamütsi,
karjalapsele kapukad
ja sulaselle suured sukad,
peremehele pikad püksid.

Tekst ja viis: EÜS VI 984/5 (138) ja EÜS VI 888 (68 < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna vstmj. – A. Sildnik, P. Penna < Mai Krasmann, 69 a. (1909)

Kits kile karja

Vaivara

Vana eide sukka kudumise lugu.

KITS KILE KARJA
ja üle mere marja,
too mulle heina,
mina heina lehmale,
lehma mulle piima,
mina piima põssale,
põss mulle külge,
mina külge ämale,
äma mulle kaku,
mina kakku Kalevile,
Kalev mulle rauda,
mina rauda rebasele,
rebane mulle kulda,
mina kulda kukele,
kukk see mulle sulge,
mina sulge lambale,
lammas mulle villa,
mina villa vitsikule,
kahe korra kopukale,
peremehele pikad püksid,
sulasele suured sukad,
enesele heinamüts.

Tekst: E 16861 (9) < Kroonlinna < Vaivara – D. F. Roosipuu (1895); viis: EÜS VI 888 (68) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna vstmj. – A. Sildnik ja P. Penna < Mai Krasmann, 69 a (1909).

Kits kile karja

Vaivara

x
KITS KILE KARJA,
üle mere marja!
Tuo mulle eina,
mina eina lehmale,
lehma mulle piima,
mina piima porsale,
porsas mulle külge,
mina külge kukele,
kukke mulle lehte(e),
mina lehte lamballe,
lammas mulle villa,
mina villa vitsikulle –
Peremelle (-mehele) pikad püksid,
sulaselle suured sukad,
karjalapsele kapukad,
eneselle eina mütsi.

EÜS VI 1202/3 (137) < Jõhvi khk., Voka v., Vaivina k. – A. Sildnik (1908).

Kits kile karja

Lüganuse

1153_KKI_RLH_61_14_19_

Kits kile karja

Vaivara

x
KITS KILE KARJA,
ülemere marja,
too mulle heina,
mina heina lehmale,
lehm mulle piima,
mina piima possale,
possa mulle külge,
mina külge ämale,
äm mulle kakku,
mina kakku kaleville,
kalev mulle rauda,
mina rauda rebole,
rebo mulle kulda,
mina kulda tammele,
tamm mulle lehte,
mina lehte lambale,
lammas mulle villa –
karja lastele kapukad,
peremehel pikad püksid.

H II 36, 372 (43) < Vaivara – H. Masing (1893).

KITS KÜLA KARJA,
ülemere marja,
too mulle heina,
mina heina lehmale.
lehm mulle piima,
mina piima põssale,
põssa mulle pekki,
mina pekki ämmale,
äm mulle kakku,
mina kakku kasele,
kask mulle lehte,
mina lehte lambale,
lammas mulle villa,
mina villa villukalle –
sulaselle suured sukad,
peremehel pikad püksid.

H II 36, 372 (44) < Vaivara – H. Masing (1893).

Kits kile karja

Lüganuse

Mina lehe lambale, lammas mulle villa,
mina villa vitsikule, karjalastel kapukad,
sulasele suured sukad, pereme´le kusikübarad.

RKM Mgn II 743 k < Irvala k – Herbert Tampere < Liisi Rikka (1962).

Parmu matus

Vaivara

x
Paarmu matuse lugu.

„TERE, TERE, TEDRE REINU!”
„Kuhu sa lähad, Rabase Reinu?”
“Lähen paarmu matussele,
vere kaanil viimseks saatjaks.”
“Kes siis paarmu ära tapis?”
“Kadri kaevu kookaga,
Eeva ahjuluaga
Viiu suure vemlaga.”
“Lähme, lähme, matame,
paarmu auku topime,
mulda pääle ajame,
ise kodu tõtama,
kodu viina, õllekanno!
Sööme, peame matusid,
kuni tuleb liiva-Annus,
annab käsk – siis rutame.”

E 16861 (10) < Kroonlinna < Vaivara – D. F. Roosipuu (1895).

Seatapp. Kass kaevus

Vaivara

ÕITS MÄELE, ÕITS MÄELE,
tuhni kivid, tuhni kannud,
tuhni kolmat natukene.
Küll oli seljasta sileda,
küll oli kasnud kaelastagi!
Kutsusin orja otsa lööma,
palgapoissi pähe lööma –
ei tulnud orja otsa lööma,
palgapoissi pähe lööma.

Mull oli veike vennakene,
see tuli orjast otsa lööma,
palgapoisist pähe lööma.

Viru naene ilma virka,
Harju naene ammaspikka,
tegi need käkkid käredat,
rasva makkerjad magusad.
Pani käkkid kelderisse,
kassi õppis kallal käima,
mina kassi peksamaie,
kassi kaevuje pagema.

Külast kutsusin kümme meesta,
mõisast kutsusin mõne mehe,
kubialta kuusi meesta,
kassi välja kiskunesta.
Kakkelsid kanepist köied,
nikkeldasid niitsed köied,
kahju kassist, kahju kaevust,
kahju küla kümnest mehest.

Tekst: E 7800a/2a (1) < Vaivara khk, Repniku – A. K. Feldbach (1893); viis: EÜS VI 898 (103) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Mäetaguse k – A. Sildnik ja P. Penna < Iida Anni, 32 a. (1909)

Kalapüük. Kass kaevus

Vaivara

LÄHME NOODAL, NOORED MEHED,
võrgul, Võnnu poisikesed,
lähme kiisku kiskumaie,
vähki välja võttamaie,
lähme järvele kalala,
aru suure allikale.

Sealt sain sada angerista,
tuhat turja lutsukesta.
Siis tulin kalalta koduje,
panin aga kalad kuivamaie.
Kes tuli kala vargale?
Kass tuli kala vargale.
Hakan kassi taga ajama,
kass läks kaevu solpsatile.
Ma lään külast köisi tooma:
Migulalt tõin niineköie,
Tõnult tõin mina tõrvaköie,
kangurilt tõin kanepiköie.

Hakan kassi kiskumaie.
sada meest oli kassi sabas,
tuhat meest oli kassi turjas,
siis sain kassi rakkeele.
Katki läks kanepiköisi,
niineköisi niksatele,
tõrvaköis aga tõmmutele –
siis sain kassi rakkeele.

Hiired laulsid nurgaassa:
„Hästi, hästi, kassikene!
Kus mu kuusi kuldast poega,
üheksa isa õdeda,
kümme küla neitsikesta?”

Vaivara köster Muthmann on teda üles kirjutanud Pekri Kaarli käest (60 a. Paidest pärilt, Vaivaras elamas; nüüd surnud). Kaarli laulusi on palju Dr. Weske kätte saadetud.

Tekst: H II 1, 41/2 (55) < Vaivara khk < Paide – M. Ostrov,  O. Kallas < Kaarel Pekri (1888); viis: EÜS II 754 (121) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna, K. Luud < Mari Räbin, 77 a. (1905)

Kits, krapp

Vaivara

x
MULL OLI RIKKAS RISTI-ISA,
kinkis mulle kitsekese.
kits oli kerge kargamaie,
kell oli kange plaksumaile.
Hunt sõi kalli kitsekese,
jättis järel kellukese,
ma panin kella koera kaela,
koer oli kärme jooksemaie,
kell oli kange plaksumaie.
Hunt sõi kalli koerakese,
jättis järel kellukese.
Ma panin kella kassi kaela,
kass oli kange kargamaie,
hiiri kinni püidamaie,
mull jäi alles kassikene,
kassi kaelas kellukene.

E 7803a/4a (3) < Vaivara khk., Repniku – A. K. Feldbach (1893).

Kass kaevus

Lüganuse

PERETÜTAR LUOME LAISKA,
ei sie viitsind vetta tuua:
sie ai kassi vetta tuoma.
Kass läks kaivuje paguje,
saba pitte sai vedeje –
kahju oli kassist, kahju oli kaivust,
kahju oli küla külmast viest.
Küla itke kaivutasa,
pere nuttis kassitasa. –
Tekst: H II 1, 634 (823) < Lüganuse khk, Aidu k – M. Ostrov, O. Kallas < Liisa Kriisa (1888); viis: EÜS XII 1405 (2) < Lüganuse khk, Kerklaküla – V. Rosenstrauch, Oskar Köster < Linda Normak (1915).

Kitse ähvardus

Vaivara

KITS OLI KENA NEITSIKENE,
tuli karjasta kojuje,
lei küüned künniks(ele),
sarved sauna katuse:
„Peremies, peremehike,
perenaine, naisuke,
anna mulle eini süüa,
einu süüa, kaeru süüa,
jahurokka, joomaaega.
Kui et anna eini süüa,
eini süüa, kaeru süüa,
jahurokka joomaaega –
üppan so umala-aeda,
kargan sinu kapsa-aeda,
ukkan so ead umalad,
raiskan sinu kallid kapsad!”

H II 1, 23 (24) < Vaivara khk. – M. Ostrov ja O. Kallas < Jaan Schulz, 61 a., karjane, Halli ligidal elamas (1888).

SKS_Lahteenkorva_368_

Suur härg

Vaivara

UIDU-TUIDU, TOODI HÄRGA,
toodi härga Türgimaalta,
tuhat süli (sülda) turja laia,
sada süli sarved pikad.
Mina jäin meesi mõtlemaie:
kust saan härja tapjajuida,
sini-sorka surmajuida?
Kui läin hella heinamaale,
leidsin mehe pisukese,
piitsavarre pitkukese,
olekorre oigukese.

Kämmelilta käänas härja,
rusikalta rutjus härja,
reijalalta peksis härja.
Sealt sain vaene vennukene,
sealt sain härja tappajuda,
sini-sorka surmajuida.

Tekst: H II 1, 1 (2) < Vaivara khk, Härmamäe v, Tšornaja k – M. Ostrov, stud. med. ja O. Kallas, stud. phil. < Gustav Halli, 52 a. (1888); viis: EÜS VI 884 (55) < Jõhvi khk, Illuka v, Kurtna k – A. Sildnik ja P. Penna < Madis Krasmann, 58 a (1909).

Kukk ja kana

Lüganuse

RKM_Mgn_II_743_f_

Vares, vaga linnukene

Lüganuse

Tekst ja viis: KKI, RLH 78:1 (8) < Lüganuse khk, Maidla k < Vilhelmine Lust (1978).

VARES VAGA LINNUKENE
lendis linna uulitsalle,
säält ta lendis katuselle,
kõrtsimamma matuselle.

Linad lakkas, villad vakkas,
koti kangas kuke nokas.

Kes nied takku eiestavad?
iired takku eiestavad,
kassid kangasta kuduvad,
nirgid niisi niksutavad,
püöra-paulu plaksutavad.

Kettus, kettus kelle ratas,
vanapoisi vokiratas!

Tekst: H II 1, 640 (835) < Lüganuse khk. Aidu k – M. Ostrov,  O. Kallas < Liisa Kriisa (1888).

Lüganuse

Viis ja tekst: KKI, RLH 61:25 (22) < Lüganuse khk, Rebu k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miina Männi (1961).

Hobune

Lüganuse

Tekst ja viis: KKI, RLH 61:11 (2) < Lüganuse k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Maali Kirikmar (1961).