Oma ema ootab koju
Jõhvi
JUA TULEB TÜDINUD TÜTTAR,
jua tuleb väsinud värbu,
tüe rinnalta tüdinud,
välja rinnalta väsinud,
einakaarelt engastanud.
“Ei tüe minu tüüta,
ei väli minu väsita –
pane põllud puhkamaje,
einakaared engamaije,
saared suured sõisamaije,
nurmed kullad kukkumaije.
Ennemb mina tüe tüütan,
ennemb mina väljad väsitan,
panen põllud puhkamaije,
einakaared engamaije,
saared suured sõisamaije.
Kõik nied saksad mõttelesid,
mõttelesid kattelesid:
“Kas on kuhja vai kuninga?
Kas on saatu vai on saksa?”
Mina kuulin kõhe kostin,
sõna varsi vasta õlin:
“Mina kulles kuhja luoja,
sale saatude tegija,
armas akki istutaja.”
Kuhjad paistid Kundaaije,
saadud Samma mõisaaije.”
Viis: Mari Räbin (77 a) (EÜS II 755, (128) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna ja k Luud, 1905), tekst: Leeno Sawest (s. 1830) (H II 37, 258/9 (4) < Jõhvi khk, Kiikla v – D. Timotheus, 1892).