Vaeslapse laul
Jõhvi
OH MINU ELLA ISAKE,
muldaje pidi mureta,
kabelije kandsid uole!
Jättas tua tuomejanna,
kammeri kanesijanna,
laua pika lapsijanna!
Jättas tuomed muie toita,
kanad muie kasvatada,
linnud muie lepitatta!
Kes see tahab – sie see tambib,
kes see viitsib – sie virutab!
Ei õle armu andajada,
pääsko ei pia silitajada!
Tuleb tuul ja annab armu,
paistab päiv ja pia silitab!
Lõpeb tuul tormamasta –
lõpeb armu andamasta,
lõpeb päiv paistamasta –
lõpeb pia silitamasta!
Oi minu ella isakene,
tule minu kastel katsumaie,
allal aiga vietamaie,
vilulla valatamaie!
Tule katsuma kanuja,
tule arvama anija,
lugemaie luigekesi!
Kasvand kanesed kuossa,
paaristikku pardikesed.
Ehk on tedred tienimassa,
linnud leiba õtsimassa!
Kui et jaksa jala tulla –
tuo Tuonelta obone,
saa saani Marijalta,
õhjad õtsi Jeesuselta,
luoka Luojalta lunasta!
Tekst ja viis: Juhan Porkun (55 a): EÜS VI 887 (65) ja EÜS VI 1004/5 (162) < Jõhvi khk, Illuka v, Lähtepea k < Jõhvi khk, Jõhvi m – A. Sildnik ja P. Penna (1909).