4. VEERE, VEERE, PÄIKENE (Lüg)

Veere, päev. Öösel üksi

Lüganuse

sept_8_veere_1r_

VEERE, VEERE, PÄIKENE,
veere, orja, õhtaaie,
sulase suurta puhkamista,
päivilise päiva veerta.

Tuleb ilja õhtukene,
tuleb pia pimedakene,
vilets videvikukene,
nüüd saab ärra proua juurde,
isand saab emanda juurde,
junkur toa-Juula juurde,
Karja-Mihkel Kaie juurde,
isa läeb ühes emaga,
õde läeb oma mehega,
vend läeb noore noorikuga.

Ma läen nuttes nurga poole,
ma läen tükis tühja päälle,
ma võtan kirbuga kõnelda,
lutikaga lüüa lusti,
täiga tänu pidada.
Tekst: H II 3, 633 (226) < Lüganuse khk, Uuemõisa k – H. Prants < Juula Kaabur (1890); viis: EÜS XII 1407 (21) < Lüganuse khk, Aruvälja k – V Rosenstrauch, Oskar Köster < Ann Ärme (1915).

Sildid
Postitatud Noorus