Tõbine naine
Vaivara
VOTSIN NAISE NUORUKESE,
linapihta, pienikese,
vein ma ella einamaale,
kandsin kalli kaare peäle.
Niitis heina – laksus metsa,
paukusid paju-alused,
kumasivad kuusemetsad.
Niitis kaare, niitis toise,
hakas kolmat niitamaie –
hakas polvista podemaie,
labaluista laskemaie,
säremarjadest magama,
pollepaeldest paisuma.
Mina nuttades koduje,
aladessa küla vahele.
Külanaised kõik küsima:
„Mis sa nutad, nuori miesi?”
Mina aga moistsin, vasta kostsin:
„Miks maei nuta, nuori miesi! –
Votsin naise nuorukese,
linapihta, pienikese,
vein ma ella einamaale,
kandsin kalli kaare peäle.
Niitis heina – laksus metsa,
paukusid paju-alused,
kumasivad kuusemetsad.
Niitis kaare, niitis toise,
hakas kolmat niitamaie –
hakas polvista podemaie,
labaluista laskemaie,
säremarjadest magama,
pollepaeldest paisuma.”
„Mäne kodu, nuori miesi,
kütä sauna küömenilla,
tuo siis tuobi viinakesta,
toine tuopi odra vetta.
/…/
Siis saab naine terveks tehtud.”
Tekst: H II 1, 100/1 (145) < Vaivara khk, Auvere k – M. Ostrov, O. Kallas < (kirjut. Auvere koolmeister Johannes) (1888); viis: EÜS VI 898 (102 ab) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Mäetaguse k – A. Sildnik ja P. Penna < Iida Anni, 32 a. < Mihkel Anni, 71 a. (1909).