Isa- ja mehekodus
Lüganuse
NEITSIKENE, NOORUKENE,
elo teesid, mie elasid,
kasvu teesid, mie sina kasvid,
põlve teesid, mie pidasid.
Tea seda eloda,
mida ette eidetasse,
mida kätte käänetasse:
sie tuleb tõukes põlvi,
anneta aleda aiga,
tuleb riida riideesta,
sada sõrmi kindaesta.
Sinu ella eidekene,
ei sie viitsind vitsutada,
ei sie raatsind raputada,
päästa karvo katkestada.
ihusista itkedeta,
tukka tuuleje jägada,
arakuile anda salka.
Nüüd saab tõiseje taluje,
pere´eije kolmandaie,
taluje paha tubaje.
Sinu peeni peiukene,
küll sie viitsib vitsutada,
küll sie raatsib raputada,
päästa karvo katkestada,
ihusista itkestada,
tukka tuuleje jägada,
arakuile anda salka.
Mõni salk jääb sauna teele,
mõni kallis kaivu teele,
mõni tukk toa tahaje.
Tekst: H II 3, 642/3 (254) < Lüganuse khk, Aa rand – H. Prants < Kure eit (1890); viis: KKI RLH 61:25 (25) < Lüganuse khk, Rebu k – Ruth Mirov, Ülo Tedre < Miina Männi (1961).