Neli neitsit. Anded kiigele
Jõhvi
KII-KIIKE, LAA-LAAKE,
kii-kiike, kõrge’ella,
kõrge’ella, kauge’ella!
Mis sa nägid kõrge’elta,
mis sa nägid kauge’elta? –
Nägin merda, nägin maada.
Mis sial mere keske’ella?
Sängi säällä keske’ella.
Mida säällä sängi siessa?
Kolmi nuorta neiukesta.
Mis tegid neiud noored?
Üks sie kudus kuldaeida,
tõine plaugutas palaka,
kolmas itkes vennakesta.
Mis sina, kiike, kidised,
aluslauake, ladised,
päälispuuke podised? –
Kiike küsib kinda’aida,
aluslaud tahab ande’eida,
päälispuu punapaninda!
No-noo, kiike, oot-oot, kiike,
las minu poiga võtab naise,
tõine poiga tõise naise,
kolmas toob käli kodoje –
siis saab kiike kinda’aida,
aluslaud saab ande’eida,
päälispuu punapaninda!
Tekst ja viis: EÜS VI 1090/1 (267) ja EÜS VI 904 (134)< Jõhvi khk, Järve v, Kukruse k – A. Sildnik, P. Penna < Maarja Ots, 79 a (1909).