Kallis kiik. Kingitused kiigutajale
Jõhvi
KIIGE IKKE, LAALA IKKE,
lähme kiike katsumaie!
Kas see kiike kannab meida,
kas kannab kabuda kahte,
kahe kahu riideida
ja nelja neiu ehteida?
Too kirves, raiu kiike,
too nuga, nooli kiike,
too vestu, vesta kiike,
too tuli põleta kiike! –
Ei ole kirve raiumine,
ega noa noolemine,
ega vestu vestamine,
ei tule põletamine –
kiik on toodud Kiikelista,
kiige aisad Harjumoalta,
kiige sambad Saksamoalta.
Sõua kiike, jõua kiike!
Mida annan sõudajalle,
sõudajale, jõudajale? –
Lammas kui meressa laeva,
pea kui pajune põesas,
saba kui see soare vihta:
seda annan sõudajale,
seda annan jõudajalle.
Tulge tütarid tulele,
tulge tulda hoidamaie,
kirgosta kihutamaie,
kirgos kargas kattuselle,
üle oja Annuselle,
tuli tahab külaje minna,
küla meeste künnimoale,
talumeeste tapumoale,
tüttarde manara moale.
Küla eit käis künni moada,
talu eit käis tapumoada,
tüttarid manara moada.
Tekst: H II 37, 431/2 (11) < Jõhvi khk, Illuka v, Nõmme t – Tõnu Viedemann < Mari Rebin (1892); viis: EÜS II 154 (122) < Jõhvi khk, Pagari v, Jõetaguse k – P. Penna, K. Luud < Mari Räbin, 77 a (1905).