Kiik tahab andeid. Kirp kiigel
Jõhvi
MIS SA, KIIGEKE, KIDISED,
aluslauake, ladised,
päälispuuke padised? –
Kiike küsib kindaaida,
aluslaud jo andeeida,
päälispuu puna-panimeid.
Oot-oot, kiike, no-no, kiike,
las tuleb suvi, saab sügise,
tuva (tuvvakse) mõrsiad külaje,
tõine tõiseje taluje,
kolmas meie mõisaaije,
neljas meie naaburije –
siis saab kiike kindaaida,
alus laud jo andeeida,
päälis puu puna panimeid.
Minu kulla vennakene,
tua kirves, kiili kiike,
tua taper, tasuta kiike!
Nüüd on kirbud kiikemaijes,
lutikad luetamaijes,
sääsed sõnu säädämaijes.
Mull jäi kodu suude sulgi,
keriksele kiele kõlksu,
laua alla laulu lõnksu.
Tekst: H III 1, 238/9 (34) < Jõhvi khk, Voka v – M. Eljas (1888); viis: SKS_Lähteenkorva_370_