Neli neidu. Arg kosilane
Vaivara
LÄKSIN METSA KÕNDIMAIE,
pühapäeva homikulla,
aripäiva aigudella.
Leisin neiud neljakesta,
kogemata kolmekesta:
üks aga kudus kuldavööda,
teine lõi õbedast vööda,
kolmas looga poogalista.
Ei olnd julgust juure a’ada,
kangust kaulaje karata,
ei ka südant süli võtta.
Läksin nuttades koduje,
alla ouve alatsetes.
Panin kindad laua pääle,
ja kübar kinnaste pääle,
akasin pääle nuttama.
Eit oli vastas, taat oli vastas,
vastasid vanad mõlemad:
„Mis sina nutad, noori poegi,
Mis sina, aineke, alatsed?”
Mina mõistin, vasta kostin:
„Läksin metsa kõndimaie,
pühapäeva homikulla,
aripäiva aigudella.
Leisin neiud neljakesta,
kogemata kolmekesta:
üks aga kudus kuldavööda,
teine lõi õbedast vööda,
kolmas looga poogalista.
Ei olnd julgust juure a’ada,
kangust kaulaje karata,
ei ka südant süli võtta.”
Eit oli tarka, taat oli tarka,
vastasid vanad mõlemad:
„Pane alli aisuje,
tuli-kõrvi kõrvaeije,
sõida siis sinna mäele,
kus on neiud neljakesta,
kogemata kolmekesta.
Sada vii sa saani nurgas,
tuhat vii sa tullessagi.”
Mina peigu, poisikene,
panin aga alli aisuje,
tuli-kõrvi kõrvaeije,
sõitin sinna mäele,
kus olid neiud neljakesta
kogemata kolmekesta:
üks aga kudus kuldavööda,
teine lõi õbedast vööda
kolmas looga-poogalista.
/Lõpp puudub/
Tekst: H II 1, 151/2 (217) < Vaivara khk, Türsavo v, Sõtküla – M. Ostrov ja O. Kallas < Leenu Borman, 65 a. (1888); viis: EÜS VI 898 (102 ab) < Jõhvi khk, Mäetaguse v, Mäetaguse k – A. Sildnik ja P. Penna < Iida Anni, 32 a. < Mihkel Anni, 71 a. (1909).