Ärge lööge vaeslast. Ema haual
Lüganuse
ÄRGE LÜÖGE VAISTA LASTA,
ematunda (ematut) itketägä –
küll on vaisel lüöjuida,
lüöjuida, lükkajuida,
tõukajuida, tõmmajuida. –
Ei ole armu andajada,
pääsul pää silitajada:
tuiseb tuuli, annab armu,
paistab päiva, pääd silitab.
Tuulitselt on tuule armud,
päivitselt on päiva armud,
suitselt sõsara armud,
velje armud vieresammad,
eide armud armeemmad.
Läksin eide aua pääle,
auduja südämä pääle,
tuojani tua laele,
kandajani katusselle:
„Tuise üles, eidekene,
tuise mo pidu pidama,
tuise mo jagu jagama,
tuise kirstu kinnitama,
tuise vakka valmistama,
tuise luku vüöd lugema!”
„Ei või tuissa, tütar vaine,
ei või tuissa, ei ärätä:
silmil on sinine liiva,
kulmul on kulu punane!”
Tekst: H II 1, 606 (784) < Lüganuse khk, Aidu k – M. Ostrov, O. Kallas < Liisa Kriisa (1888): viis: EÜS VI 874 (14) < Lüganuse khk, Püssi v, Purtse k – August Sildnik, Peeter Penna < Mai Punt (1909).