Vaeslapse laul
Lüganuse
MEIE KATEKSI SÕSARA,
kateksi ema kanatse,
üte leevä linnukese,
üte taari tallekese,
üte piimä pääsukese.
Üits ep emä meid imeti,
üits ep memme meelitasi,
üits ep taati taldsutasi.
Memme hois´ oma sülena,
taati tantsit põlve pääle,
ei me ‘s kuule memme kurja,
ega taadi tapelusta.
Memme astus aida teele,
memme veeris vete teele,
kelpis kellerde raduja.
Memme ära kuolenesse –
kes nüid veereb vete teele,
kes nüid astub aida teele,
kelbib kellerde raduja?
Esi veere vete teele,
kelbi kellerte raduja,
esi astu aida teele,
vaada emä vaka pääle,
kae kirstu kaane pääle.
Kus mu ellä emäkene,
kes mu kiigut käte pääle,
kus mu tarka taadekene,
kes tantsit põlve pääle?
Ema ammu auda pantu,
taati ammu hauda kantu,
nuid ma kuule palju kurja,
nüid ma näe palju nälga.
Tekst: Veske 2, 55/6 < Lüganuse khk – Mihkel Veske, viis: EÜS VI 879 (33) < Väike-Saka k – August Sildnik, Peeter Penna < Ann Siitas (1909).