Kuri kubjas. Kubjas peksab
Vaivara
Kubjas peksab. Kasvatus asjata
ISA KIIGUTAS MINUDA,
ema kiigutas minuda,
imetas, silitas peada,
mõtles kaksi kasvamaie,
üheksa ülenemaie.
Kasvis üksi kangekaela,
veeres vemmelde alune;
kiigub kilteri eessa,
vaarub vemmelde vahelda.
Piits on kilteri pihussa,
kaigas härra kaendelassa,
vemmel junkru vöö vahela.
Pihta, pihta, õed ellad,
pihta jäivad piitsa haavad,
õlanukka otsa haavad,
käevarde varre haavad,
mis sääl löönud kubjas kurja,
kubjas kurja, kilter valju,
saksa teeneri tigeda,
härra orja häkiline.
(Õigus olla kubjal kurja,
kubjal kurja, kiltril valju,
saksa teenderil tigeda,
härra orjal häkiline.)
Tekst: H I 1, 14 (15) < Vaivara khk – Nikolai Heek (1888); viis: EÜS VI 876 (18) < Jõhvi v, Toila k – A. Sildnik ja P. Penna < Pouliine Teniissen, 53 a. “Kose külas, Jõhvi k kasvanud ja laulud õppind sündin. Ranna Pungerjal” (1909).