Joodiku nädal. Kubjas ja teomees. Härjad murtud
Lüganuse
PÜHAPÄEVAL PÜITSIN JUUA,
esmaspäeval und magada,
teisipäeval teule minna,
kesknädal uue atra uhkusel,
vana sahkade varala.
Siis tuli kupjas kõrtsi poolt,
pani aga minda kündemaie.
„Oh sina kuldane kubjas,
mesimarja mõisa meesi,
panid minu soostelikku,
soostelikku, sammelikku,
mädajärve mättelikku –
ärjad sisseje vajusid.
Ige jäi inisemaie,
kured jäivad kurtemaie,
sahad santi leikamaie,
mina reijeje magama,
reie ääre ringutama,
põõsa äärde põõtsutama.
Siis tuli soosta sompa jalga,
mädanikust mäda kübara,
ära sõi minu härja paari,
ära kiskus kiudu paari. (küüt)
Tekst ja viis: EÜS XII, 1517/9 (92) ja EÜS XII 1408 (27) < Lüganuse khk, Püssi v, Sirtsi k – V. Rosenstrauch < Jaan Aru (1915).