VASTSEMBA LAULUMÄNGU, millel olessi ka viis man, om L-Tartumaa materjaale man õigele puudus, aga Ingrid Rüütli katekeitelitsen raamatun “Eesti uuemad laulumängud” om niiäste mängude seletüsi, viise kui ka sõnnu mitmelt puult Eestist. Niisamate om leidä sõnnu ja seletüsi Ülo Tedre Eesti rahvalaulude antoloogian. Sõõrimängu (nigu “Mehiläne aian” jmt) om siist antoloogiast vällä jäetu.
.
1. MINU VELI VIRVIPUU (Rõn)
Ringmängulaul
Rõngu
x
MINU VELI VIRVIPUU,
virvipuu ja värvipuu,
üle mõtsa mõõdupuu,
üle palu pikem puu,
üle valla viksem mees,
üle küla kenam pois!
Oijatan sind, ella velle,
annan nõu sull, oma veli,
ära sina linnast naista võta,
kaasad omal kosigu –
linnas omma liiga pika,
liiga pika, loodu laisa.
Võta maalta madal neiu,
üle põllu peenikene,
üle nurme noorukene,
üle valla väiksem neiu,
üle küla kärmam neiu,
oma kasvatatud kana,
karjapõlve kallike.
EÜS III, 57/8 (14) < Rõngu khk, Aakre v, Pühaste k – P. Kurg < P. Kurg (1906).
.
__O n n i m a n n i__
1. SOO, SOO, SOO, SOO, SOONI MAANI (San)
Onnimanni
Sangaste
x
SOO, SOO, SOO, SOO, SOONI MAANI,
Sooni Maast sai mammaku,
mammakust sai maripilli,
maripillist sai piibuna,
piibunast sai piiterselli,
piitersellist sai sõmera,
sõmerest sai soolavaka,
soolavakast sai valina,
valimast sai kabuna,
kabunast sai kalkimõtsa,
kalkimõtsast sai mõrsija,
mõrsijast sai mii-pütü. –
Jõie esä, jõie emä,
jõie sada saksa miist,
jõie kümme külamiist.
Tek ta üte imõkese,
tipilise, täpilise,
lambanahka piiukese.
ERM 144, 26/7 (39) < Sangaste khk., Tõlliste v., Uniküla, Kaasiku t. – August Karu < Anu Potsepp, 66 a. (1920).
2. SOO, SOO SOONIMANI (San)
Oldermanni
Sangaste
x
Keti laul
Müraku laul.
SOO, SOO SOONIMANI,
soonimanist sai müraku,
muräkust sai moderpilli,
moderpillist sai piibuna,
piibunast sai piiterselli,
piitersellist sai sõmera,
sõmerast sai soolavakka,
soolavakkast sai valumaa,
valumaast sai vikkakaari,
vikkakkaarist sai kabuna,
kabunast sai kalgimõtsa,
kalgimõtsast sai mõrsija,
mõrsijast sai mõupütti –
sõi mu ema sõi mu esä,
sõi mu sada sajamiist
sõi mu kümmekülamiist.
H III 10, 576/7 (11) < Sangaste khk., Keeni v. – M. Lepp (1889)
.
.
__S õ e l a m ä n g__
1. „LAENA SÕELA, LANGUKENE!” (Tartu linn)
Sõelamäng
Tartu linn
x
„LAENA SÕELA, LANGUKENE!”
„Ei mina laena, langukene! –
sull on sulikud sulased,
üle-meelsed ümardajad,
viivad sõela sõnnikule,
tallavad, tallavad ta väravi.
Siga sõkub sõela põhja,
lammas laia matti põhja,
hobene kehiku põhja,
varsukene vakka põhja!”
„Laene ikka, langukene!
Mull on head ümardajad,
Mull on milikud minijad,
Viivad sõela kamerisse,
Kamerisse, kelderisse,
Üle õue aitadesse.”
„Võta ise, lagukene!”
Seletus:
Jnimesed seisavad kahes rias vastastiku. Sääl pool peab vähem inimesi olema, kust poolt lainata tahetakse lainajaid peab rohkem olema. Kui lubatakse sõela võtta, siis läävad tantsides teine poole külgi.
H III 21, 501/2 (3) – Tartu – Johann Sirul (1894).
.
.
__K u l l i m ä n g__
1. KUUS, KUUS KULLILE (San)
Kullimäng
Sangaste
x
Jõululaul
MIS NE KULLI SIIN NO OTSVA?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Kulli otsva kukkesid,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
kaelese kanasid,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määras kulli pääkene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Nigu mõisa mõõdu vakka,
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määratse kulli silmäkese?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
kui see kuu taivan,
kuus, kuus kullile,kuus kulli pojale.
Määras kulli nanakene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Nigu küla kao kuuk,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määntse kulli küütsekese?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Nigu küla künni rauda,
kuus, kuus kullile,kuus kulli pojale.
Määras kulli kehakene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Keha, ku küla keedi katal,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Määras kulli hannakene?
Kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Hand, ku küla vihu viht,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale.
Küpar olli pään,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale,
nigu küla külvi annum,
kuus, kuus kullile, kuus kulli pojale,
EÜS 71, 328/9 (11) < Sangaste khk., v., Ala-Laose t. – A. Mõttus ja J. Sossi < Eva Emers, 60 a. ja Lotta Anderson, 70 a. (1911).
