Neiu tahab talupojale
Võnnu
Talu tütar!
MEHELE MINNA MA TAHASSI –
mehele mesitse meelele,
poisile tulitse silmale.
Neitsikene noorekene,
kirjupihta peenikene,
talutütar tuvikene,
kellele sina tahassi –
kas sa tahad kangurille?
Ei ma taha kangurille –
kanguri kera kõriseb.
Neitsikene noorekene,
kirjupihta peenikene,
talutütar tuvikene,
kellele sina tahassi –
kas sa tahad mölderille?
Ei ma taha mölderille –
mölderi kivi mürisevad,
vistavarre värisevad;
tolm teeb silma segases.
Neitsikene noorekene,
kirjupihta peenikene,
talutütar tuvikene,
kellele sina tahassi –
kas sa tahad jungurille?
Ei ma taha jungurille –
junkur jooseb, pää väriseb,
karman kargab katsipidi,
püksi püüdlid sõgluva.
Neitsikene noorekene,
kirjupihta peenikene,
talutütar tuvikene,
kellele sina tahassi –
kas tahad talupoeale?
Jah, ma taha talupoeal,
maamehele madalal –
talupoeg om tööle tarka
tööle tarka, maale märksa.
Viis: Juhan Luik (80 a) (ERA III 6, 188 (21) < Võnnu khk, Kastre-Võnnu v, vstm – K. Leichter, 1931), teksti kirjutas üles Karl Veske (H II 29, 697/8 (22) < Võnnu khk, Ahja v, 1888).