Ema haual
Otepää
Vaenelaps
LÄTSI KARJA SAATÕMAIE,
värrist vällä veerimaie.
Saadi karja saarõ pääle,
kari kirjo kingu pääle.
Aie ema avva manu,
veere esä avva manu.
Sääl ma linki liiguti,
raudast usta raputi.
„Tulõ üles, esäkene,
tulõ üles, emäkene!”
„Ei või minna, tütarlatsi,
ei või astu, armas latsi –
külä kündjä nägevä,
vallamaa äestäjä vaatava:
kost see koolu kodu saanu,
mahaviidü majja saanu?
Kes on seda enne näinu,
et on koolu kodu saanu,
mahaviidü majja saanu?”
„Tulõ üles, esäkene,
tulõ üles, emäkene!
Tulõ üles ütes tunnis,
astu ahju palangus!”
„Ei või minnä, tütär vaenõ,
ei astu valejõde: –
mull om man maahaisu,
suu man om surmahaisu,
käterätin kärnä haisu,
põllõ man om põrmuhaisu.”
„Ma tii lipõ livvakude,
muuda mugla anumadõ,
mõsõ manta maahaisu;
suu manta surmahaisu,
käterätist kärnähaisu,
põllõ manta põrna aisu!”
Ei või, ei või, tütar vaene,
tullu ei või esakene,
tullu ei või emäkene!”
Viisi kirjutas üles A. Kiiss (EÜS V 146 (47) < Otepää khk < Palupera metsavahi karjus (umb 70 a eit), 1908); teksti Johannes August Palm(kütte) (H II 31, 653/4 (2) < Otepää, 1890).