Hea ja kuri mees. Petis peiu. Tule mulle
Sangaste
VELLEKESE’ NOOREKESE’,
kävet külän kükikule,
all aija röömakule,
suka’ suun, kalsa’ kaalan,
amme’ ammaste vahele!
Poisi’ petvä’ näidesida,
augutalli Annesida,
lepütälli Liisusida:
„Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
mull om kolmi aidakeist:
kats´ no röele rögisi,
kolmas kaarule kahisi.
Tule mulle, näio noori,
mulle kallu’, kabo käpe –
mull om kolmi laudakeista:
laut om täüsi laskevida,
katsi lauta kandevida,
sulg om täüsi suuri tsiko,
põhk om täüsi põrseida.
Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
mull om tare terist tettü,
lagi liidet linnasist,
usse’-iene uiboetse’,
sagara’ sikasarvista,
põõna’ pantu põdraluist.
Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
ma vii pillilä magama,
kandelega kamberede,
pane pilli piida pääle,
kandle kammerde lävele.
Tule mulle, näio noori,
mulle kallu, kabo käpe –
mull om uibo usse ien,
marjapuu värete suul,
ma tie tinatse redeli,
vala vas´ki varvakese’ –
üles minnä uibode,
maha tulla marjapuust!”
Pois pet´ näio põrgude,
tõmmas´ näio tõrvamäele.
Viisi kirjutas üles A.A. Borenius Lähteenkorva (ERV 215 (1593) < Sangaste khk, 1877)(SKS, Lähteenkorva nr 310), tekst: Kadri Susi (u 60 a) (H II 5, 458/9 (125) < Sangaste khk – Joosep Hurt, 1877).