Tõbine naine
Otepää
VÕTSE MULLU NOORE NAISE,
toona-mullu tõise poole –
olli priski ja punane,
olli valge ja väleda,
olli kärme ja käbeda!
Viisin ma hella heinamaale,
kandsin kulla kaari pääle,
virk olli vilja põimemaie,
erk olli heina niitemaie!
Sai no mööda mõnda kuuda,
pääle mõnda päiväkesta –
nakas no häkiste ägäma,
põlle-paelusta paisuma,
jala-marjusta magama!
Lätsi ma külä vainu pääle.
Kes tulli vasta vainuella?
Eit tulli vasta vainuella,
nakas minulta küsima:
„Mis sa ikket, noori meessi?”
„Mis ma ikke eidekene –
võtse mullu noore naise,
toona-mullu tõise poole –
olli priski ja punane,
olli valge ja väleda,
olli kärme ja käbeda!
Viisin ma hella heinamaale,
kandsin kulla kaari pääle,
virk olli vilja põimemaie,
erk olli heina niitemaie!
Sai no mööda mõnda kuuda,
pääle mõnda päiväkesta –
nakas no häkiste ägäma,
põlle-paelusta paisuma,
jala-marjusta magama!”
Eite mulle vastakelli:
„Oh sa hullu ja rumala!
Se ei ole naise süida –
pane linnasse liguma,
kaara katsite kajosse (kaivu) –
Jummal annab tillukese,
punapääga poisikese!”
Viis: Juhan Liin (53 a) (EÜS V 154 (82) < Otepää khk, Vastse-Otepää v, Saalu t – A. Kiiss, 1908), teksti kirjutas üles J. Illak (H II 31, 292/3 (3) < Otepää khk, 1889); täiendatud (H II 31, 340 ja 349 (7) < Otepää khk – Otto Grosschmidt, 1889).