Endine elu. Isa- ja mehekodu
Puhja
Liigasööja
KASVI MA ESÄ KODUNA,
kasvi ma ema koduna,
veersi viie velle kodu –
veersi ku ubin üle õue,
käänsin kui kana üle kaeu!
Sääl pani pirru purdeessi,
õlekõrre kõnnikussi;
pirdu ei paindund purdeenna,
õlekõrsi kõnnikunna.
Saie ma äia koduna,
saie ma ämma koduna,
pani palki purdeesi,
kõivutüvi kõnnikussi,
palki paindus purdeenna,
kõivutüvi kõnnikunna.
Äia sõimas mu emisessi,
ämma Hiiumaa seasse:
„Näe kus tuleb suuri sööja,
suuri sööja, suuri jooja,
veel enam külasse vedaja!
Mes on mul külasse vedada? –
taar ep ole ilma tabata,
vesi ep ole ilma võtmeta.
Oh mu oma memmekesta!
Kui ma elli oma kodun:
võtsi võida – es vähene,
kaksi kala – es kahane.
ema ütel iire peale,
esa kaevas kassi peale. –
Mina see illus iirekene,
katejalgne kassikene!
Viis ja tekst: Kadri Puur (sünd Villemson, 80 a) (EÜS V 1222 (7) ja EÜS V, 1230/1 (19) < < Tartu l. < Puhja khk, Kaimi k, Vanasse t – M. Kampmann, 1908), täiendatud (ERA II 78, 243/4 (1) < Puhja khk, Ulila v, Kannu k – R. Viidebaum (kopeeritud K. Soldani üleskirjutustest) (1932) < Liiso Pehka (sünd 1842. a), 1934).